2021

Aasta ja kolmveerand koroonat.
Tundub, et vähemalt mina hakkan sellega harjuma.
Tavapärasele väljaminekunimekirjale- kas on olemas võtmed, telefon, rahakott, taskurätik, prillid. On standardvarustuses nüüd ka, kas mask on kaasas.
Meikides oled aru saanud, et näo alumisele poolele pole mõtet väga rõhku panna, see on nagunii peidus.
Ja veebikoosolekud on muutunud normiks. Imelik on, kui keegi ütleb, et kohtume reaalis. Seda peab spetsiaalselt ütlema, sest norm on veeb.
Ja koolitusi on seetõttu väga palju. Mul on väga raske veebis keskenduda, aga midagi, nagu ütles mu kadunud äi, on õnnestunud siiski  ka külge petta.

Kui 2017- 2019 olid kui sõit karussellil. Muutused, reisid, uued kohad, uued inimesed ja jälle muutused ja muutused. 2020 oli raisatud aasta. Aasta, kus kõigel oli nagu pidur peal. Et uus ei saaks tulla. Nii looduses, kui ka maailmapoliitikas- Trump ja Lukasenka keeldusid lahkumast. Meie oma valitsus üritas kehtestada mingit keskaegset Gileadi ja keeldus lahkumast. Isiklikus elus samuti, kõik tarkerdus ja seisis.
Siis 2021 oli illusioonide purunemise aasta. Hakkab nagu natuke looma, aga väga raskelt. Tundub, et koroona on muutunud juba nii meinstriimiks, et riigijuhid  (ja elu) otsivad uusi meelelahutusi.  Olukord maailmas on jälle ebastabiilne. Oli Afganistanist vägede lahkumine ja sellele järgnenud kaos. Mis pole läbi. Oli Valgevene piiritüli ja täna ähvardab Venemaa Ukrainat. Rohelised teemad alates puude mahavõtmisest kuni elektrihinna tõusuni. Tundub, nagu hakkaks koroona taanduma, ja siis jälle- hurraaa! uus tüvi. Oo. Mikron.

Aasta alguses saime endale uue valitsuse. Üle väga pika aja oli Eesti maailmapildis positiivses võtmes nähtav ning see sõnum andis kordades rohkem kui kõik siiani EAS poolt Eesti maine parandamiseks ja loomiseks kulutatud miljonid. Küsimuse, kas Kaja on kõrk ja/või nõrk või on põhjuseks meie maskuliinne ennastimetlev ja ümar poliit- ja meediafoon, vastusena, tundub mulle järjest enam, et põhjuseks on viimane. Mulle endale meeldib selline juhtimisstiil.  Ja annaks jumal, et nad oleks võimul piisavalt pikalt, et see muutuks normiks. Aga ilmselt mitte. Martin on avalikult välja öelnud, et peab Jüriga läbirääkimisi. Ja need poisid tahavad võimu.

Ahjaa, uue presidendi saime ka ja selle raames ka teadmise, kui tülgastav ja manipuleeriv on Eesti poliitika. Karisele soovin edu.

Sa tead, et ma armastan Eestit ja olen rahvuskonservatiiv.  Aga viimasel ajal olen olnud pettunud eesti rahvas. Ma arvasin, et eesti rahvas tahab olla vaba, aga võta näpust, pigem meeldib lapsikult jonnida mingi tühise süsti pärast ja luku taga istuda. Ma arvasin, et eesti rahvas suudab oma peaga mõelda, aga ei, eesti rahvas tahab, et keegi ütleks, kuidas peab. Tahab käske ja keelde ja piiranguid. Ma arvasin, et eesti rahvas tahab pärast aastast šokivangistustvalitsust avatud ja positiivset ühiskonda, aga jällegi, tuleb välja, et suuremale osale inimestest meeldib demagoogia, jagamekõikrahalaiali ja keelamekõikära juhid.  Ma uskusin, et Eesti on roheline maa, aga jällegi. Montenegro tõi mu maa peale tagasi. Eesti ei ole roheline ei oma metsadelt ega ka maailmavaatelt.

Ma väga sooviksin, et meil oleks valitsus, kuhu kuuluksid Kersti Kaljulaid, Katri Raik, Marek Strandberg, Heiti Hääl, Anne Sulling, Arkadi Popov, Mari Anne Härma, Peep Kuld, Mart Noorma ja peotäis noori startuppereid. Ma soovin, et meil oleks keskkonnaminister, kes ei soovi randasid täis ehitada, vaid vastupidi, neid avada ja kaitsta. Kes suudaks mõelda väljaspool raame. Ma soovin, et meil oleks maaeluminister, kes mõistaks, et Eestis toidu kasvatamine ja töötlemine ning ääremaades elu säilitamine on julgeolekuküsimus.  Ma soovin, et meil tekiks koalitsioon, mis lõpuks ometi suudaks lõpetada minu raha eest venekeelse alg- ja põhihariduse finantseerimise. 

Jah. Ma tean. Ma olen vähemus, oma eelistustes alati üksi. Ja ma olen naiivne. See olengi mina.

Isiklik elu. November ja detsember on toonud ainult halbu uudiseid. Ja ma lihtsalt enam ei mäleta, et enne seda oli elu teistsugune. Aga õnneks on blogid. Ja nende põhjal selgub, et tegemist  oli piisavalt ja väga toredaid asju on juhtunud rohkem, kui ma mäletan.
2021 on olnud emotsionaalselt väga stabiilne ja hea aasta.  Kuni novembrini olen ma olnud oma elu parimas vormis. Igas mõttes. 

Et juttu mitte pikaks venitada, siis märksõnad. 

Meditsiin. Ma olen saanud kokku 4 süsti.  (2xAZ+Pfz+ puuk).Ja mitte ühtegi kõrvalnähtu. Isegi süstimiskoht polnud valus. Nii et endiselt jääb õhku kahtlus, kas ma mitte pole tulnukas. Või masin. Või lihtsalt väga tuim inimene.
Lisaks mu enda haiglakogemustele, on detsembri kontos lähedaste inimeste randmemurd, jalaluumurd, infarkt, kopsupõletik, külmetushaigused ja ühe lähedase tuttava hukkumine. Ja kuu pole veel läbi. Matustel olen sel aastal käinud üldse.. liiga tihti. Sõprade vanemate ajad on saanud ümber.

Nagu öeldud, siis koroonaga on võimalik õppida elama. Meelelahutus.
Teatris, kontserdil, peol, külas ja kinos on käidud rohkemgi, kui vanadel aegadel eK. Paar üleloomulikku juhtumit on juhtunud. Loodetavasti pole ma hulluks läinud. Või siis on hoopis need vaktsiini kõrvalmõjud :) #5G

Üllatus- üllatus. Isegi reisida olen saanud. Eesti sisereisid ei lähe arvesse, Köln ja Montenegro. Neist viimane oli superreis, millest ma nautisin iga minutit. 

Uued inimesed ja vanad tuttavad. kevadel osalesin väga ägedas keelesõbra programmis. Õpetasin brasiillasele eesti keelt:) Sain tuttavaks armsa Cranberryga ning sain mitu uut toredat kolleegi. Mirjam, Sulle olen endiselt kohtumise võlgu! Loodetavasti uuel aastal :) Ja sain kokku ühe minevikust pärit sõbraga, kellega me pole kohtunud 30 aastat ( appi, KUI vana ma siis nüüd ometi olen ?! :))

Midagi uut. Palju oli koolitusi. Iseaasi, kui uudseiks neid pidada saab. Aga eriti äge asi oli elektritõuks. Proovige, kuni pole veel ära keelatud !

Ja suur tänu Kaamos jutujahi algatamise eest. Samas oli ka see illusioonide purunemine ;) Ma sain teada, et mul puudub kujutlusvõime ja ma suudan ainult tegelikku elu peegeldada.  

Vana ja hea. Aasta algas vapustavalt ilusa talvega, millele järgnes Imeline väga soe suvi. Nii soe, et isegi mina käisin ujumas. Metsa on saanud sel aastal vähem, kui varasemalt. Suvel oli liiga kuum ja sügisel polnud sobivaid jalatseid. Aga näputööd olen sel aastal teinud rohkem, kui ma suudan uskuda. Tubli tüdruk. 

Mida ma järgmiseks aastaks soovin

• et kõik oleksid terved.  
• et see koroona saaks ometi läbi ja ei peaks enam maske kandma ja saaks vabalt reisida.
• loota, et uuel aastal on (viimaks) elul minuga positiivne plaan, mitte minul eluga (nagu tavaliselt). Et see sõnum veel krüptilisem oleks, siis metafoorina: ma tean, et võitmiseks peab ostma loteriipileti, aga ma tõesti ei tea, kus neid müüakse.
• ja et maailmas oleks rahu

Tänan, et olete mu blogi lugenud.

Soovin teile rahulikke jõule, meeleolukat aastavahetust ja hoogsat uut aastat! Olge hoitud!