See on nüüd siis aasta, kui pooled loetud raamatutest olid ingliskeelsed. See osakaal oleks olnud veel suurem, kui poleks õnnestunud taas raamatuid vahetada. (Ma riskin nüüd vangiminekuga, aga kirjuta mulle, kui tahad koos minuga vangi minna faile vahetada).
Ma olen sel teemal rääkimisest tegelikult juba tüdinud. Kõik teie emad ja vanaemad on potentsiaalne lugeri sihtgrupp. Aga, endiselt ei saa Eestis e- raamatuid laenutada, mingil põhjusel ei taheta, et loetaks silmasõbralikult, Vaid kõik lahendused ellust elisani on üles ehitatud tavalisele ekraanile. Mina sellest aru ei saa. Aga ju siis ei peagi. Ma olen vähemus.
Ma ei tahagi neid raamatuid tasuta, vastupidi, ma olen nõus, et autorid peaks saama tasustatud. Aga üle 10 euro ma pole nõus maksma asja eest, mida ma loen vaid kord elus ja ehk ei loegi lõpuni. Hetkel on mul näiteks pooleli jäetud Düün, ja Backman ja Palahniuk. Ka meistrid võivad mitte meeldida. Ingliskeelsed on alla 10- euro, ja suurem osa lausa tasuta. eestikeelsed isegi kuni 20-30 eurot ja suurem osa neist rämpskirjandus. Sest kirjastuste esindajad väidavad, et e- raamatute segmendis on nõudlus krimkade ja esoteerika järele. Mis on okei, kui hinna/kvaliteedi suhe oleks paigas.
Ilmselt see asi enne ei lõppegi, kui keegi viitsib pusida valmis "spotify", mõne platvormi, kus mõõduka ühekordse- või kuutasu eest saab e- raamatuid laenutada. Ja olles lugeri eelistega ära hellitatud, ma ei kujuta isegi ette tagasipöördumist paberraamatu poole. Nii et näis. Kui palju eestikeelset kirjandust mu lugemisvarasse veel tulevikus jääb.
Aga. ma olen sel aastal lugenud väga palju mõnusat, kerget meelelahutust, mis võiks vabalt omas zanris olla ka 5- punktised, aga eks see hindamine ongi raske. Kuidas sa võrdled Pasternaki Dontsovaga? Esile võiks ilmselt tõsta ulmekahuvilistele Shaw triloogia "Dawn of Deception", põnevikud Sager " Minu viimane vale" ja Seddoni "Ära sule silmi", Flood "Terapeut". Klassikaline krimka Pauts " Politseiniku tütar" ja Cantori " Kadunud kiri", armastuslugu, mis viib lummaval moel minevikku.
Viiepunktiseid raamatuid oli õnneks üsna mitu
Audrain. "The Push" Mulle väga meeldis. Mõnes mõttes nagu " Me peame rääkima Kevinist", aga jättis rohkem tõlgendamisõimalusi. Hästi haarav, südamesse minev ja põnev. Lõpuni jäid küsimused, et kas tegemist oli paranoia, üleväsimuse või reaalsusega..
Mõned lapsed sünnivadki kurjana, beebid ei maksa kätte, mõned vanemad ja lapsed, olgugi samas peres, on täiesti erinevad inimesed. Ja ei armastagi teineteist, ei sobi omavahel ja see pole mingi üllatus ega uudis. Ja see ei ole emade süü. Ja see pole laste süü, kuigi nii lihtne oleks näpuga näidata. Sellepärast läks ka lõpp natuke lappama, sest psühholoog viitas, et peategelane peaks nagu oma vigasid kahetsema? Võimalik, et ta tegigi neid ( kes ei teeks), aga raamatust ma küll seda kusagilt välja ei lugenud. Nagu öeldud, siis beebid ei maksa kätte.
Lisateemana pani mõtlema sünnitusjärgne depressioon, me peaks oluliselt rohkem aitama äsjasünnitanud naisi. See koormus on ikka meeletu. Mõnedel. Osadel mitte ja ju sellepärast me sellest aru ei saagi. Valus ja vajalik teema, millest on liiga vähe räägitud.
Backman "Beartown/ Karulinn" Ma pidin selle alguses pooleli jätma, sest no päriselt?! hoki? Minus puudub spordi/ fanatismi/ me oleme meeskond geen. Aga õnneks lugesin edasi. Kriipivalt valus lugu. Kui kritiseerida, siis gei liin oli mu meelest mittevajalik ja mulle ei meeldi tuleviku (mis raamatus edaspidi juhtuma hakkab)vihjed.
Ma hakkasin mõtlema, et mis on Backmani fenomen. Ei arene tegelaste karakterid, ei ole Suuri Tõdesid. Aga, alati jääb vähemalt lootus. Ta räägib lihtsalt lugusid tavalistest inimestest. Loed ja nutad.
Ja ma pean taas tõdema, et ma armastan vene kirjandust. Lihtsama poole pealt oli heaks üllatuseks Dontsova krimka. Eneseirooniline, mahlakas ja sealne elu on ikka uskumatu. Ja krimijuhtumeid on neil lihtne lahendada, sest venelane on külalislahke ja jutukas :) Ning seksism, mis meil on juba kuidagi eilne päev, on armsalt nostalgiline.
Pasternak "Doktor Zivago" Lugesin raamatut, taustaks kuulasin filmi soundtracki. Ma pole filmi näinud, aga muusika põhjal võiks arvata, et tegemist on armastuslooga. Ja võikski olla, kui Lara poleks ärritavalt rumal ja alandlik naine. Boris naisi ei mõista. See on kindel. Ja kõik need "juhuslikud" kohtumised jne on tänases kontekstis natuke naiivsed.
Aga ma panin raamatule 5 punkti, mitte et see ülihea oleks, aga eelkõige nostalgia pärast. Tead kui hea on üle pika aja lugeda raamatut, milles sõna midagi tähendab. Kus tegelastel on väärtused, põhimõtted, unistused... Vana Kooli Raamat.
Ja ajasturomaan. Ma kordan ennast, aga ma ei väsi endiselt hämmastumast kui leplik, kannatlik, kohanemisvõimeline on vene rahvas. Ja kaasa tundmast 20.saj alguse põlvkonnale.
ning väga hea mõtteline järg dr. Zivagole oli Dovlatov "Kompromiss. Riiklik kaitseala" Elu võimalikkusest ENSVL-s. Vaimukas, ühiskonnakriitiline ja samas kerge ning lõbus. See, kuidas toona joodi ja samas ellu jäädi ja midagi ka ära tehti, jääb igavesti mõistatuseks.
Ja Mihhailovskoje (mul on sellega mälestused)... ma vist ei ole veel valmis kirjutama sellest klassiekskursioonist... :)
Ühe uue zanrina lisandusid raamatud alternatiivajaloost.
Walsh "The Marquess House Trilogy" Ja kas see ikka on alternatiivajalugu ? :) Pole ju välistatud, et Catherine Howardil ei löödud pead maha, vaid sai Henry VIII-ga kaksikud ning tütar vahetati Mary Of Guise surnud imikuga ning Mary Stuart oli hoopis Tudor ning Elisabeth I poolõde. Ja ka Elisabeth suri varem kui arvatakse ning teda asendas Lettice Knollys.
Ajalugu on kirjutanud mehed, naiste ülestähendused polnud sajandeid olulised allikad. Ajalugu pole kunagi lineaarne ning üheplaaniline, meie enda 30 aastat tagasi toimunud sündmused muutuvad iga aastaga kangelaslikumaks, miks siis mitte mitmesaja aasta tagused. Me kipume ajaloolisi sündmusi tõlgendama kaasaja arusaamade järgi, ka see moonutab minevikku. Ja Tudorid polnud võimul mitte oma tarkuse pärast, vaid õige sünni tõttu, seega tavalised inimesed, kes on ebaloogilised, ebaratsionaalsed ja võimu nimel ja elu eest valmis milleks iganes. Kui mõne sündmuse kohta pole konkreetset dokumenti ja väga paljude erinevate pealtnägijate tunnistusi, vaid on auk. Ja "ametlik ajalugu". Miks siis mitte arvata, et tegelikult võis kõik olla hoopis teisiti.
Ning samas zanris, Saberton "The letter" aga seekord I maailmasõja- aegsete tegelastega. Suures plaanis oli see raamat leinast. Ja taustaks armastuslood. Ma arvan, et ma olen tegelikult armastusromaanidest välja kasvanud. Selle zanri puhul meeldib mulle hoopis see, et mineviku inimestele antakse hääl. Mitte nimed ja aastaarvud, vaid need olid isikud ja isiksused oma unistustega, neil olid sõbrad, lemmiktoidud jne. Geni projekti tehes sain aru, kuidas see kõik mind endasse haarab. Mida rohkem dokumente ja kilde leiad, seda rohkem tahaks teada, seda rohkem muutub see inimene elavaks, reaalseks isikuks. Sinu tuttavaks, sinu sõbraks. Nendel hetkedel on karjuvalt kahju, et alles pole kirju, et nad ei pidanud päevikuid.
Ja siis veel väga head raamatud, mis tekitasid nii palju mõtlemisainet, et olen neist pikemalt ka blogis kirjutanud.
Moodne armastusromaan Glattauer "Love Virtually/ Hea põhjatuule vastu"
Gunter "The Menopause manifesto", kõikide naiste kohustuslik kirjandus
Raamat sellest, miks me läheme paksuks Guyenet "The Hungry Brain"
keskkonnateemadel soovitan lugeda N.Klein "On Fire. The Burning Case for a Green New Deal"
ning ülipõneval geenide teemal lugesin lausa kahte raamatut M. Hengstschläger Geenide vägi (2006) ja M.Richtel An Elegant Defense: The Extraordinary New Science of the Immune System: A Tale in Four Lives (2019) mõlemad hullult põnevad, vaimukad, minusuguse koduperenaise seisukohast arusaadavalt kirjutatud, huvitavate näidete ja ajaloofaktidega.
Aga hästi kirjutatud, põnev, romantikat ja lõppes hästi :)
Aga viis punkti annan ma hoopis teise asja eest. Need miljardid inimesed, kes on elanud enne meid ja kelle lood on kadunud. See lugu, ma saan aru, et inspireeritud küll reaalsetest inimestest, võiks olla päriselt juhtunud. Kui oluline on mäletada, õppida vigadest. Kui oluline on lasta vabaks ja minna edasi. Mulle meeldis väga see, et ei " läinud nagu elus". Et olidki inimesed oma ebaratsionaalsete valikute, otsustega .
Ma ei ole e-lugeritega ikka üldse kursis. Mul on mõned e-raamatud, mida ma olen lugenud tahvlis (Kivirähk nt ja Petrone mälestuste sari) ja see on olnud ok. Mul on mingi igivana samsungi pann, mis toetas poest soetatud formaati (ePub). Ja telefonis toimis see ka, vahel kuskil sabas passides olen lugenud ajaviiteks vanu.
VastaKustutaMa soovitan raamatukogust laenutada ja ära proovida.
KustutaMulle meeldib ja sobib, on silmasõbralik, saab teksti suurust muuta, kommentaare lisada, tõlget kasutada jne. Paar viimast funktsiooni on tahvlis ka võimalikud, aga ekraan jääb ekraaniks. Ma olen päev otsa ekraani taga, seega ma ei kujuta ette, et õhtul loeks sealt veel ka ilukirjandust. Silm tahab puhkust. Luger on nagu paber, või tegelikult veel parem :)
Aga eks inimesed on erinevad :) ja nagu öeldud, ma olen vähemus.. :)
Erinevad jah, minu jaoks on siiani luger olnud ka ekraan ja süvenemata on tekkinud kujutlus, et enamik siiski on ingliskeelsed, mida pakutakse. Nagu sa ka siin kinnitasid.
KustutaPraegu aga mul pigem see teema, et kohustused röövivad lugemisaja ära. Olen kooliajal ostnud palju ja pannud ootele, et kui lõpuks vaba aeg, siis loen. Ja nüüd tuli vaba aeg, mis täitus kiirelt kudumistellimustega :D
Praegu on Kindle Unlimited'is hea diil - 6 kuud 30 dollarit (edasi 9.99 dollarit kuus). Liituda saab millegipärast ainult amazon.com kaudu, sest ilmselgelt on ka Saksa Amazon aborigeene täis, kellele seda teenust ju pakkuma ei pea.
VastaKustutaKõrvalmärkus Tudorite kohta (su märkuse peale, et "Tudorid polnud võimul mitte oma tarkuse pärast, vaid õige sünni tõttu") - vähemalt dünastia võimuletuleku ajal oli sünniõigusega äärmiselt segane lugu, nad pääsesid troonile ju Rooside sõjast, kus pehmelt öeldes polnud mingit konsensust, kelle sünnipära see õige on. Elizabeth I-ga sama lugu.
VastaKustutano seda enam. ongi täiesti tavalised inimesed :)
KustutaMitte, et sul sellest kasu oleks, aga näiteks mina kasutan (Kanadas) sellist äppi nagu Libby, kus tuli oma kohalik raamatukogukaart registreerida ja saab tasuta audioraamatuid laenutada. Ekraanilt lugemisega ma polegi veel kätt valgeks saanud, mul on ainult paber ja audio kasutuses.
VastaKustutaMa olen täielik Goodreads äppi fänn, mulle ei meeldi täitsa pimesi raamatuid valida, alati teen väikse taustauuringu ja vaatan reitinguid. Ükspäev just rääkisin ühe sõbraga, kes loeb megapalju ja polnud sellest äppist kuulnudki. Ma ei tea, kus ta elanud on...
Sama siin #fänn :) minu jaoks on lisapluss veel see, et jääb mingi ajalugu, mida ma lugesin ja kuidas mulle meeldis ja nagu alati igal pool, siis teiste kommentaarid on head.
KustutaSoomes ma loen Elisa e-raamatuid lugeriga, koguni nende endi e-poes on müügil lugerid. Seega see peaks tehniliselt olema võimalik. https://kirja.elisa.fi/kampanja/lukulaite?gclid=CjwKCAiAtdGNBhAmEiwAWxGcUgKoVxwwKjK3eXqAaXyRKnDJcRvnBaCC7yLP8zUcyput1pT8-OVq1hoCWo4QAvD_BwE
VastaKustutaTänan vihje eest, uurin täpsemalt :)
Kustuta