neljapäev, 5. juuli 2018

Igapäevased asjad

Lõhkusin mehe tassi kogemata ära. Selle, mis väidetavalt ei purune. Libises käest ja täiesti tavalisel põrandal kukkus kildudeks.
Õnne on mul kõvasti vaja. See on hea. Ja tasse on mul ka väga palju, seega pole tegemist suure kaotusega.
Nii mulle kui ka mu vanematele  ja mehe vanematele kingiti vanasti serviise. 12-le ja 6-le inimesele mõeldud komplektid. Taldrikud, vaagnad, tassid, pitsid, klaasid, pokaalid.. mõned ilusad, mõned mitte nii  väga. Mõned nagu uued- hoitud pidupäeviks. Ja teised trööbatud.
Meie kapid on nõusid täis.

Nüüd hakkavad lapsed oma elu seadma. Ära osta nõusid, räägib vanaema neile. Mul on terve kapp täis. Ma annan sulle.

Aga laps ei taha. Retroks veel liiga uued. Ja elu alustamiseks liiga vanamoodsad.
Nad ei tea, et need on purunevad nõud. Iga päev võib mõne " kogemata" maha pillata. Ja selleks ajaks kui rikkaks saad, on nõud otsas ja aeg osta uued ja moodsad...




Hämmastav, kui palju rõõmu võib valmistada selline pisike asi nagu hernes.
Kassile. Ise infarkti äärel, lõõtsutades ei väsi ega väsi seda õhust püüdmast, taga ajamast, rünnakut pareerimast...sündinud jalgpallur.
Mu silm ei seletagi sellist pisikest tera, aga tema näeb ja kaevab ka põrandapraost selle välja.
ja hernes peab olema värske. Kuivatatud hernes kõriseb liigselt ja pole nii huvitav.
Ja nii nagu konservikarbi avamine äratab magava kassi, nii teeb seda ka kauna avamine. Põlevate silmadega tüüp on kohe kohal.
Mjaauuu... hakkame mängima... Nagu kutsu võtab herne ettevaatlikult suhu ja tassib selle passiva inimese ette. Mängima!!

Ühtlasi on nüüd selge, et printsessiga tegemist pole. Kui väsimus peal, siis hernes külje all magamist ei sega :)

4 kommentaari :

  1. Ilmselt on su elus üks oluline periood
    mis inimeseks kasvamisel väga tähtis on,
    nimelt lahutus, ja koliga lahku kolimine,
    mingil veidral põhjusel vahele jäänud...

    Seda see serviisidega põrandast laeni ja
    keldrist suvilani kraami täis elamine on:
    kõike on, aga midagi ei ole...vaja lõpuks.

    VastaKustuta
  2. Minu kass hernest ei tapa, parim jahisaak on hoopis ribake peakapsast. Seda kapsariba siis jälitatakse ja tapetakse oi millise innu ja entusiasmiga. Kahju kohe kapsast :)

    VastaKustuta
  3. Mu emal oli seda õnne, et oli minusuguse pretensioonitu lapse üles kasvatanud, kes vanad nõud hea meelega kasutusse võttis.
    Meie kass on oliivihull, ta küll ainult ei mängi, vaid ka sööb lõpuks oliivi ära (kui liiga tolmuseks saanud, siis ei taha). Ise oliive süüa ei saa, kass piirab hullumiseni, kuuleb oliivipurgi spetsiaalset avamisheli, teab, millal on lootust, et oliive süüakse. Unustage palderjan, kass püherdab oliivide vedelikus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. oliivid ongi kassidel palderjaniga võrreldav mõnuaine. meie omad üritavad ka oliivikive varastada.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!