esmaspäev, 23. juuli 2018

Tragikomöödia neljas vaatuses. Talendid koju

Lapsed hakkasid välismaalt koju tagasi kolima ning järjest asju pakkidega koju saatma.
Mõned pakid saime probleemideta kätte.
Aga siis juhtus nii, et üks oluliste asjadega pakk läks kaduma. Fedex suutis ühe paki Eesti asemel kosmosesse või siis Etioopiasse? islandile? Espaniasse? saata.
Igaljuhul, keegi kuskil sai varanduse võrra rikkamaks ja lapsed asjadest ilma.


Ja järgmistel pakkidel märkis ta väärtuseks pisut kõrgema summa, kui seni, 200 dollarit.

Vaatus 1
Saame Omnivast paberpostiga kirja, et pakk on, aga kätte ei anna. Mäletate Petškinit.
Vaja on teha deklaratsioon.
Hea küll.
mina olen see inimene, kes alati täidab käske ja loeb korralikult läbi juhendid ja eeskirjad. Seega teen kõik täpselt nii, nagu mulle saadetud kirjas on ette nähtud.

Lähen deklaratsiooni tegemise lehele. E- riik. Kõik kenasti. Jätan suurema osa lahtreid tühjaks, kuna mul pole ju aimugi. Isegi laps ei mäleta enam, kuna saatis paki mingi 2-3 kuud tagasi.

Aga nii põhimõtteliselt, kui ma olen paki SAAJA, mitte saatja, kuidas saan ma teada, mis on paki sees, millise väärtusega jne jne, kui mul pakki pole?
Kui vanaema saadab mulle ameerikast kingituse?
Selgituste lahtrisse panen kenasti kirja, et tegemist EI ole internetipoest tellituga, vaid eraisiku poolt tehtud kingitusega. Sest sellist lahtrit- saadan lihtsalt isiklikke asju, pole olemas.
Saan tolliametist kirja, et lahtrid on siiski vaja ära täita.
Et on vaja teada tellimuse kinnitust ( kus näha kaup, kauba maksumus ja transpordi hind); Makse kinnitust (paypal, välismakse korraldus, panga kontost väljavõtte jm.); ja küsida postisaadetise dokumendid Omnivast.

Ikka võin küsida, aga väga keeruline on aru saada, miks ei või kõike seda saata esimese kirjaga, milles anti lahkelt teada, et saabunud on pakk.

Selleks, et nüüd saada ikkagi Omnivast kätte vähemalt paki saateleht, üritan alguses helistada, Kui olen kolmel korral ära kuulanud nii eesti kui ka vene keeles umbes 3 minuti pikkuse kõne sellest, kui lahe firma on Omniva, kõne katkeb. Saadan päringu meilile. Saan vastuse, et nad vastavad kahe päeva jooksul...
Õnneks saan vastuse järgmisel päeval.

Saadud paberi põhjal olen vähemalt niipalju targem, et tean paki väärtust ja sisu. Teen deklaratsiooni parandused ja saan teada, et ...

Rõivastele rakendub tollimaks ca 17% + käibemaks. Ehk siis.

Saates oma isiklikke asju, mille eest oled sa ilmselgelt kunagi maksnud, maksad saatmise eest ja lisaks saab Eesti riik veel maksude näol päris kena kopika. Sel konkreetsel juhtumil 55 eurot.
Kuna meil on kolm pakki, siis võlgneme Eesti riigile oma isiklike asjade eest 165 eurot. Olen hämmingus ja helistan mehele, et uurida, kaugel tema oma deklariga on.

Vaatus 2
Mees on jõudnud sama tulemuseni. Aga erinevalt minust on ta... sotsiaalselt tundlikum?? .. inimene.
Ta on võtnud emta lehelt numbri ja helistanud.
Räägib oma loo ära. Mis toimub, uurib ta. Minu isiklikud asjad? Mis mõttes pean ma maksma ??
Aga kust meie teame, et isiklikud ja kasutatud, küsib ametnik väga loogiliselt vastu.
No aga läheme, ja vaatame koos üle, pakub mees.
See idee ametnikule ei meeldi ja ta soovitab helistada järgmisse osakonda.

Mees helistab kodulehelt järgmisele numbrile.
Räägib uuesti kogu loo ära. Seadus on seadus, laiutab ametnik käsi. Mina ei saa midagi teha.
Aga proovige kolmandat osakonda.

Kodulehelt kolmandale numbrile vastaja ütleb peale loo ära kuulamist, et tema ei tea midagi, aga helistagu me Terjele. Terje numbrit kodulehel pole. Seega saame privaatse kontakti...
Terje teab kuidas asjad käivad. Selgub, et me oleme teinud tühja tööd. Meil on võimalik taotleda ümberasuja maksuvabastust. Deklaratsioonid peab esitama mitte paki saaja, vaid saatja. Ehk siis, see kes vabastust taotleb. Ja me ei pea täitma mitte kompleksdeklaratsiooni, vaid ühte teist.
Jätab konkreetsed juhised ja lubab meil  lahkelt tagasi helistada, kui peaksime hätta jääma. Õnnistame Terjet ja soovime talle pikka iga..:)

Vaatus 3
Mees teeb kuulekalt igast võimalikust juhtumit tõendavast dokumendist koopia ja skännib need arvutisse: passid, sünnitunnistus, viisad, immigratsioonidokumendid, palgatõendid, tööleping... umbes sentimeeter pabereid.

Vahepealt saan ma kirja tolliametist, et mul on neile raha maksmata.
Kuidas! karjatan mina, ma ju tühistasin oma deklaratsiooni.
Teil ei ole seda võimalik ise kustutada,  kirjutab ametnik ja uurib, mis põhjusel.
Vastan. Ja loodetavasti on see nüüd kustutatud.

Kuna laps on mõned päevad ära, saab ta deklaratsiooniga alustada reedel.
Terje poolt antud juhend ees, logib sisse ja hakkab täitma. Nime ja aadressiga saab hakkama, aga siis muutub asi kahtlaseks. Kas meil on ajutine või kvoodiimport? Ja muud analoogsed kohustuslikud väljad.
Mina soovitan, et täitku suvaliselt, küll pärast parandatakse. Aga tema on oma isasse.
Helistab Terjele. Terjet pole tööl, on Teine Terje.
Ma ei oska. Ütleb laps. Millisele aadressile ma teie kodulehelt peaksin minema, et saaksin seda kohapeal täita ja nõu küsida.
Jaa, vastab Teine Terje, seda aadressi meil kodulehel polegi... see on ainult eriti visadele, kes jõuavad järgmisse vooru, salajane aadress, mis asub seitsme mäe ja mere taga.. karupepus Kesk Sõjamäe tühermaal.

Laps pakib dokumendipaki kaasa ja reisib kohale.

Vaatus 4
Noh, kuidas läks, uurime.

Rääkisin oma loo ära, ütleb laps, ja näitasin, kus ma hätta jäin.
Aga, imestas deklarant, miks te SEDA deklaratsiooni täitsite, see pole ju üldse õige!! Ümberasujatele on eraldi, lihtsustatud deklaratsioon.! Andke oma Id kaart.
Toksib paar minutit arvutis ja küsib: miks te vanemate nimele pakid  saatsite.
Laps seletab. Ametnik noogutab arusaajalt ja nendib, et kahjuks ei saa paki saajaid ümber vormistada. Su vanemad peavad ise pakkidele järele minema esmaspäeval Omniva kontorisse.

Palju ma võlgnen, küsib laps, kui on id kaardi tagasi saanud.
Mitte midagi, alla 1000 eurosed pakid on tasuta...



Omniva juhatuse juhatuse liige Ansi Arumeel unistab ajalehes, et igal inimesel võiks olla tulevikus isiklik pakiautomaat.
Mina unistan, et igaüks saaks kätte talle saadetud paki.

Ma säästan teid lugudest, kuidas me terve perega taastasime suhet Telia ja Swedbankiga. Homme lähen ja viin oma konto LHVsse. Kaua ei viitsinud, aga mu lapsega ei ülbitseta.

Tsiteerides mu meest. Plaakat hotšetsa….



P:S: tegemist ei ole ilukirjanduslike liialdustega.

4 kommentaari :

  1. See on Riik ja Riigi anonüümsed terjed. Ma ei saanud kaua aru, miks meie tellijad imestasid, kui paari tunniga meilile vastuse said või mure koguni esimese helistamisega lahenduse leidis. Aga mina pole Riik, mille kümnes osakonnas on sada ametnikku, mul, krt., pole isegi asetäitjat, kellele nõudlikumad (vastikud) kliendid suunata:D

    VastaKustuta
  2. Kujuta veel ette kui sündmusterohke, aeglasem ja närvesöövam on olukord kus üle neti paberite otsimise ja täitmise asemel toimib süsteem vanamoodi kohalemineku teel ja paberkandjatega nagu ikka veel enamuses arenenud maailma riikides, teistest ma ei räägigi. Telefoniga pole enam ammu võimalik kedagi kätte saada aga kui peaks õnnestuma vastab sulle tüüp India kõnekeskusest, kellelt firma soodsalt kliendiabi allhanget sisse ostab. Ootan kannatamatult millal AI piisavalt targaks saab, et inimestega rääkida, nende probleemidest aru saada ja äkki isegi lahendust välja pakkuda. Nagu mulle vastava ala professionaal väitis on riigi ja riigifirmade ülesanne võimalikult keerulise ja ebaefektiivse toimimisega ühiskonna töötuse taset madalamal hoida. Teine funktsioon edukamate ja efektiivsemate papp laisematele ümber jagada. :P

    VastaKustuta
  3. Mõni aasta tagasi tegin läbi umbes täpselt sama nalja. Ise ka ei usu. Teine variatsioon teemale tuli umbes kuu tagasi läbi teha, kui üks välismaine organisatioom oli saatnud meie organisatsioonile paki, mis sisaldas konkursi võitjate nimedega diplome. Küll mul tuli seletada, miks mul tšekke ette näidata pole. Telefonivestluses kaotasin kannatuse, ütlesin, et tegu tasuta saadud asjaga, aga terje ei saanud aru. Ütlesin, et kingitus. Terje ütles "algul väidate üht, nüüd juba et on kingitus!" ja käskis kirjaliku avalduse esitada. Küll ma siis mõtlesin, kuidas sõnastada, et midagi on lihtsalt saadud, aga pole "kingitus" ega "tasuta". Lõpuks saime paki kätte.

    VastaKustuta
  4. E-riik küll, aga ametnike armee peab oma olemasolu millegagi õigustama ja mitmetuhandesed kuupalgad välja teenima. Hiljaaegu oli tuttaval sama asi, maksis Austraaliast endale saadetud paari kasti enda isiklike kadutatud asjade eest üle 200€ "tolli".

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!