Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

teisipäev, 23. september 2014

Telekasõltlase nädal

Mu elu muutus päeval, kui meile paigaldati ajamasin.
See tähendab, et sellest päevast peale vaatan ma kõiki saateid kaks korda kiiremini: ma jätan vahele reklaamipausid, rubriigid "eelmistes osades" ning " pärast pausi".
See tähendab, et ma vaatan saateid siis, kui mul on selleks aega, mitte siis, kui see on kavas.

Olgu, tunnistagem, et asi pole nii roosiline kui paistab: pole vist möödunud nädalat, kui me ei peaks pikki kõnesid klienditeenindajatega, kes on lihtsalt hämmastavalt rahulikud ja kannatlikud, arvestades, et me pole ainsad, kes taas nähes ekraanil veateadet 1302 või 1306 võimidaiganes kinnitavad endale, et esimese asjana esmaspäeval lõpetavad nad selle teenusepakkujaga lepingu ...
Seni pole veel lõpetanud.
Sest natuke on see streikimine ning see, et sa seda teenust päris 100% usaldada ei saa, hea ka. Ei lase tekkida sõltuvusel. Sa pead olema valmis selleks, et soovitud saadet sa lihtsalt ei näegi.

Mu telekas on "ainult 4 kodumaist kanalit". Loomulikult on mul neid päriselus mingi 200, aga eks ma vist pisut ikka kardan, et asi läheks siis täiesti kontrolli alt ära. Las jäävad need 4. Ei jõua nendegagi hakkama saada:)

Ma lugesin Ritsiku lemmikseriaalidest ning sain aru, et olen ilmselt telekasõltlane, sest mu nimekiri on niipalju pikem.
Aga samas ei saa ma aru, miks peaks seda häbenema või salgama. Ma üritasin guugeldada, et miks taunitakse  liigset telekavahtimist ja sain vastuseks, et peamiselt mingi uuringu tõttu, mis leidis seose ülekaalu ja meediatarbimise vahel. Õnneks probleem puudub.
Ning teiseks hädaks peeti ajakulu.
Ma ei teagi nüüd. Kui ma teen päevas vähemalt 10 tuhat sammu ja 10 minutit pilatest. Mu lähedased on söödetud ja kasitud. Aeg, kus pidin öösiti kastanimune korjama, unejuttu lugema või võrrandeid lahendama on ka läbi. Mul pole vaja loomi talitada ega kartuleid võtta. Kas ma siis võin telekast vaadata?

Jah, mul on täna probleem, et mul on õhtuti liiga palju vaba aega. Ma ei saa ega suuda nii pimedas lugeda. Ma ei jaksa niipalju sportida. Ma ei jõua õhtul enam suhelda. Ma olen väsinud oma tööpäevast. Ma ei lähe väga meelsasti öösel Tallinna peale kondama, sest valida on kas parkimisprobleemid või ühistranspordis külmetamine. Kas siis võib telekat vaadata?

Nii pikk sissejuhtaus ja nüüd siis minu telenädal.
Sarjad- saated mida ma väga hea meelega vahele ei jäta ning üritan otse vaadata:
on Pilvede all  ja Downton Abbey . Kui ma peaksin põhjendama- miks, siis ega ma vist vastata ei oskagi. Pilvede all tegelased ajavad mind oma ebaloogilisusega ja sari oma seksistlikkuse ning konservatiivsusega ja peategelase flegmaatilise kõneviisiga kohati jooma. Aga harjumus..? Ma ei tea. Lihtsalt meeldib.
Downton Abbey võlub mind ajastuga. Need kostüümid! Need suhted, reeglid...:) tegelikult on ikka väga hea elada 21. sajandi Eestis. Mind lummab selle seriaali heatahtlik, lugupidav õhustik. Ilusaid ja häid asju on elus natuke liiga vähe.

Saated, mida on kohustuslik vaadata järelvaatamisega.
Ringvaade. Ma lihtsalt armastan Grete Lõbu! Kui Anu ära läks, olin ma väga kurb. Täna pole ma enam väga kindel, kas ma tahaksingi, et Anu tagasi tuleks.

Kolmeraudne. Vabandades kõikide muusikute ees, aga see viimane osa jääb minust üsna sageli vaatamata. Teised saateosad sõltuvad külalisest.

Kodumäng. Ma armastan väga igasuguseid mälumänge, aga selles formaadis on ballasti natuke liiga palju.

Mulle väga meeldib naerda. Sest ma teen nii tõsist tööd. Aga häid komöödiaid on tegelikult natuke liiga vähe.
Ma arvan, et mu hetkelemmik on Padjaklubi, Hakkasin seda vaatama tütre soovitusel. Eks ta pisut lihtsakoeline on, aga karakterid on megahead ja tegelikult ikka saab küll nalja.
Samadelt tegijatelt alustas "meestekas" Keskea rõõmud. Vara veel öelda, eks aeg näitab, kas tõmbab käima. Esimene osa oli okei,

Siis ENSV muidugi. Mul on natuke kahju, et nad lõpetasid esimese hooaja stiili- panna stseenide vahele selgitused toonaste nähtuste ja mõistete kohta. Aga niisama on päris mõnus retro. Ma mäletan ju seda kõike!

Köök. Ma pole veel päris selgusele jõudnud, kas ma jään seda edasi vaatama, või mitte. Midagi seal on, aga kas just minu jaoks piisavalt...

Naabriplika. Taas. Tase väga kõigub. Seal on ülimega karakterid: vallavanem, külajoodikud jne. Alguses olin ma väga vaimustunud ning pidin istuli kukkuma, saades teada, et tegemist pole algupäraga vaid see on sisseostetud Poola formaat.

Samuti armastan ma suuri showsaateid: Nädalalõpp Kanal 2-ga. Teet ajab pisut oma edvistamisega närvi, aga külaliste osas on neil päris häid leide ja kohati saab ikka väga kõvasti nalja.
Me armastame Eestit, läheb ajaga järjest paremaks.
Ning kindlasti hakkan ma vaatama kõiki laulu ja tantsuvõistlusi, nimetatagu neid siis kuidas tahes.
Ja venelaste Selgeltnägijate tuleproov: no appikene, kas tõepoolest ons ee kõik PÄRISELT ja sohki ei tehta?! Lihtsalt uskumatu. Seepärast meeldivad mulle pigem katsed, mille tulemust saab kontrollida.

Mulle meeldivad ka hästi tehtud reisisaated. Aga neid pole ka just väga palju. Hetkel käib Volgadega ümber Musta mere, aga selles on liigselt palju loba.  Mu lemmik oli Kaks kanget Venemaal. ETV Reisile minuga vajaks hädasti uusi värskeid osasid.

Kriminullid pole päris minu rida. Midagi  ma siiski vaatan. Näiteks Mentalist, Viimane Võmm ja Must nimekiri,
Olen tähele pannud, et kaifin pigem Põhjamaade või siis venelaste loomingut. Mulle meeletult meeldis Gaasikontor, meeldis Kuritegu ja Sild.  Praegu jookseb ajastutruu Riiginõunik.
Viimane Võmm on samuti päris hea. Ja taas avaldan kahetsust, et alguses üritatud ja paljulubav kontseptsioon: kuidas kohaneb tänase maailmaga 20 aastat koomas olnu, on jäetud kasutamata ja tänaseks juba täiesti unustatud. Aga Saaremäe on äge niisama ka. Pole hullu.

Ma jumaldan mälumänge. Hetkel vaatan vaid Kuldvillakut, aga kui tuleb neid juurde, siis lisanduvad nad kindlasti mu kavasse.

Ja väga- väga igatsen ma haiglaseriaale: Grey anatoomia, Kiirabihaigla, dr. House- kõik sobisid. Näidatagu vaid. Ning täiesti puuduvad ekraanilt ka head kokasaated. Palun mulle Gordon Ramseyt. Ma tegelikult olen kursis, et nišikanalites midagi jookseb, aga ma lihtsalt ei leia neid üles. Ja need on reeglina vanad hooajad ka.

Ja et eelnevast  väga lihtsakoeline pilt ei jääks, siis päriselt: ma vaatan ka Vabariigi kodanikke. Kuigi selle saate juht ajab mind aeg- ajalt hüsteeriliselt röökima. No miks ei kuulata teist inimest. Miks segatakse vahele. Miks räägitakse vahel lausa rumalusi. Ahrrgg...



3 kommentaari :

  1. Sa peaks minu nimekirja nägema... (sarjas6ltuvus.wordpress.com)
    Aga Starmani ajamasin on minu jaoks ülim leiutis ja ma kasutan seda juba mõnda aega. Samas olen ka mina aegajalt istunud klienditeeninduse liinil ja püüdnud oma aparaati kuidagi tööle saada. Eriti "tore" on siis kui öeldakse, et sorry, aga seda saadeti lihtsalt tehtnilistel põhjustel ei saagi vaadata. Õnneks eesti telekanalid kordavad oma sarju ja kõike muud piisavalt, et nädala jooksul ikkagi mõni "töötav" link leida.

    VastaKustuta
  2. mnjaa....:) Sinu kõrval olen ma tõepoolest amatöör:)
    Päris muljetavaldav

    VastaKustuta
  3. dr martin on haiglasari. vist. etv2

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!