kolmapäev, 3. september 2014

Udo Uibo Sõnalood

Ma olen vahepeal läbi lugenud mitu head raamatud, aga aju on ilmselt veel puhkusereziimil- ei oska midagi pikemalt nende kohta öelda.
Ei oska õigupoolest eriti lisada ka sellele raamatule, aga ma teen postituse, et soovitada.
Soovitada väga head raamatut.

Ma pole kunagi varjanud, et olen etümoloogiafänn. Kunagi, kui pensionile lähen, siis on vast aega ja võimalust seda teemat põhjalikumalt uurida.
Selle raamatu lugemiseks ei pea fänn olema. Sest ma ei kujuta ette inimest, keda ei huvitaks meie igapäevaste sõnade päritolu.
Sõnade valik raamatus on üsna veider.
Minu meelest.
Aga ju on ses oma loogika.

Kui Eesti Etümoloogiasõnaraamat on teatmeteos, siis Uibo jutustab oma raamatus mõnusaid lugusid. Kohati väga vaimukal moel.
Muuhulgas saab sealt näiteks retsepti ravimile laste jonni vastu:)
Intrigeeriv on see, et aeg- ajalt viitab autor  EES-le ja vaidlustab mõne seal avaldatud seisukoha. Õnneks või kahjuks on see teadus, kus on palju oletusi. Ja see teebki teema põnevaks.

Põnevaks teeb loo ka see, kui kiiresti ikka keel muutub ja areneb.
Udo Uibo toob raamatu alguses näite, et järgnevast lausest poleks näiteks Kristjan Jaak Peterson mõistnud ainsatki sõna. Mina oletan, et  välja arvatud sõna "kuninganna", on sellest lausest arusaamisega raskusi  ka tänastel alla kümnestel?

Üllas kuninganna veendus alluvate vooruses.

Kellel väikesed lapsed on- Iibis, Kaur, Ritsik, Laborihiir... proovige!
Keel muutub. Ja meie ka.

7 kommentaari :

  1. Ma just paar päeva tagasi panin ka silma sellele raamatule peale, tundus paljutõotav.

    Aga seoses selle raamatust tsiteeritud lausega... mul on ajusoppides palju sõnu, millega esmatutvust ma eriti hästi mäletan - "üllas" on üks neist. Mul nimelt oli klassivend seesuguse eesnimega ning üks õpetaja armastas selle poisi (ja ka Lenini) näite varal meile selle sõna tähendust pidevalt selgeks teha. Lenini osa selles selgitustöös oli muidugi tögava alatooniga, ajad olid juba teised ju.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suur Lenin, ta oli üllas, nii hoolitsev tark ja hea...
      Mäletan mäletan...:) see põlvkond selle sõnaga ilmselgelt jänni ei jää...

      Kustuta
  2. Soovitused on alati teretulnud. Aitäh!

    VastaKustuta
  3. Kui väike on väike?
    "Üllas", "veenduma" ja isegi "alluv" on mul üheksaaastasel täiesti käibel sõnad. "Vooruse" osas pole ma kindel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma vihjasin sellele artiklile. Aga intelligentsetel emadel ongi intelligentsemad lapsed:)
      http://epl.delfi.ee/news/eesti/taismahus-noorte-aina-manduv-keeleoskus-kurvastab-oppejoude.d?id=65081504

      Kustuta
  4. Tead, mis on veider? Päris palju uudis- ja unarsõnu kasutatakse lastele mõeldud KOOMIKSITES ja isegi multifilmides. "Üllas" on raudselt multikast pärit. "Pentsik" leidus koomiksis. Ma ise koomiksifänn ei ole, aga hindasin seisukohad ümber, kui laps tuli "Asterixi ja Obelixi" koomiksist pärinevate teadmistega antiikaja kohta mulle küsimusi esitama.
    Asi pole ehk mitte IQ vaid pigem rahvusluse tasemes - jah, Jääaja, jt multikaid originaalkeeles vaadata on ingliskeele omandamise mõttes kasulik, aga nende tõlked on nii heal tasemel, et emakeele säilitamise huvides tuleks neid lastele ikkagi eesti keeles näidata.

    VastaKustuta
  5. ma ise rõõmustasin pikka aega selle üle, kui tublisti on "Miki Hiire" tõlkimisega vaeva nähtud. Kahjuks viimasel ajal kõigi mikikatega enam nii ei ole, kui ma õigesti mäletan, siis koomiksikogudes on kehvem lauseehitus, "Miki Hiire" ajakirjas endas parem.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!