Vaadake seda klippi. See on väga hea Belgia sotsiaalreklaam juhtimaks tähelepanu naiste/tüdrukute õigustele. Ja samas suurepärane näide, mis juhtub, kui noored edukad mehed hakkavad tegelema feminismiteemadega.
Protestantlik eestlane minus nägi seda klippi esimest korda vaadates täiesti "kõrvalist" asja. Noored naised ja töö.
Ma ei tea, kas kartulikoorimine on pigem motoorikal või kogemustel põhinev oskus? Ka minu peres süüakse kartuleid üsna harva, ehk polegi koorimisoskus mingi näitaja. Ehk ei peagi tänapäeva teismeline seda suutma?
Kuid eeskujulikust koorimisoskusest enam hämmastab mind suhtumine töösse. Kas need tüdrukud oleksid teinud etteantud tööd ära rõõmuga, kui põhjenduseks poleks toodud - sest te olete tüdrukud. Kas küsimus oli motivatsioonis. Või elamegi me maailmas, kus nõme töö viib loomuliku jätkuna streigini.
Pintsaklipslastest copide sõnum- me diskrimineerime sind läbi töötegemise. Töö, see pole auasi vaid karistus. Selles on midagi ajastule iseloomulikku.
Teine, selle reklaamiga tekkiv küsimus on igipõline - kas äge või tulemuslik. Kas eesmärk, juhtida tähelepanu naiste ebaõiglasele olukorrale on saavutatav läbi tüdrukute? Kas naised on need, keda peaks veenma naiste õiguses õppida? Mingi sisetunne minus ütleb, et veenmist vajavad ühed teisest soost tegelased. Need, eks seda klippi vaadates ütlevad... aga mehed peavad minema sõjaväkke, sest nad on mehed.... aga naised peavadki ju koristama ja kartuleid koorima, milles küsimus?
Tegelikult on mul ka kolmas küsimus. Päris põnev oleks teada kui palju paremad olid tolle eksperimendi päeval nende poiste õpitulemused....)
Ka mina pöörasin selle klipi juures tähelepanu eelkõige sellele, et noored inimesed ei oska kartulit koorida. Rääkimata sellest, et tualetipuhastamine olevat alandav... Selles valguses jäi eesmärgistatud sõnum minu jaoks täielikult tahaplaanile - hämmastus oli sedavõrd suur.
VastaKustutaeksole, ise veel tüdrukud ja ei oska kartuleid koorida ega kempus puhastada!
VastaKustutaMu sisetunne ütleb, et poistega oleks sama tulemus tulnud...:)
Kustutaaga kampaania peamine eesmärk- diskrimineerimine tänu soole, oleks paremini- vist? välja tulnud
kempsu ikka, kempsu
VastaKustutaMa arvan, et see kartulikoorimise ja kempsu puhastamise suutmatus oli mõeldud pigem taustainfona, mis aga kahjuks jäi põhisõnumi üle domineerima - sooline diskrimineerimine, kuigi väga paha ja keelatud, eksisteerib ka täna 21. sajandil veel täiel rinnal, nii et nautige parem võimalust õppida ja teha seda, mis teile meeldib.
VastaKustutaMa ei ole veendunud, et see põhisõnum aga nende piinatud kartulikoorijatenigi jõudis, rääkimata laiemast avalikkusest.
Mind kahjuks ei pannud imestama noorte (antud juhul siis tüdrukute, kuid ma nõustun Indigoaalasega, et poistega oleks sama tulemuse saanud) suutmatus lihtsate majapidamistöödega hakkama saada. Pärast 7 aastat Britis elamist, võin öelda, et pilt ongi kahjuks selline. Kas on kindlasti vaja osata tänapäeval kartuleid koorida - see ei ole kindlasti oskus, milleta inimene elatud ei saaks, kuid asi on põhimõttes. Noored on järjest hiljem valmis iseseisvaks eluks ja järjest vähem suutelised endaga ise hakkama saama. Kodus elamise periood on märgatavalt pikenenud. Kui enne oli levinud 18aastaselt kodust lahkumine, siis nüüd on täiesti tavaline praktika (vähemalt Lääne riikides) elada vanemate kodus kuni 28. eluaastani.Ja sellisel juhul pole ju tarvidustki õppida kodutöid tegema.
Ma ise pidin küll hakkama igapäevaselt majapidamistöödesse panustama 6aastaselt, aga siis olid ka ajad hoopis teised ja töökasvatus oli laialt levinud metoodika ega võrdunud karistusega.
Ma arvan, et naisi/tüdrukuid ega ka mehi/poisse ei pea veenma naiste õiguses õppida. Suuremat rolli mängib soolise võrdõiguslikkusest arusaamise kujundamisel pigem kasvukeskkond. Kas lapsed (nii tüdrukud kui poisid) kasvavad üles kodus, kus ema teeb ainuisikuliselt kõik kodutööd ära ja ainult isa käib tööl? Või näevad nad isa ka panustamas - nt lasteaeda vastu tulemas, õhutsööki valmistamas (ilma eelneva näägutamise ja/või tülita) jms? Kas ema ja isa õpetavad ühtviisi nii poega kui tütart kartuleid koorima, nõusid pesema, kempsu koristama või õpetatakse ainult tütart? Kas mõlema puhul soositakse ühtviisi õppimist, töökoha leidmist jms või ainult poega?
See loob pigem arusaamise, et kartulikoorimine ja kempsu koristamine ei ole naiste kohustus, kuna mehed käivad sõjaväes, vaid need on igapäevased toimetused, mis sõltumata tegija soost, tuleb ära teha.
Eks alati on neid, kes ei tahagi tõesti õppida. Küsimus on võimaluste loomises pigem, et neil, kes tahavad, peab olema võimalus, sõltumata nende soost, koolis käia ja ennast teostada.