neljapäev, 10. august 2017

EV 100. Eurose lumehelbed

Nõukogude liidus oli väga hea lihtne ja mugav elada. Endal polnud vaja mõelda.
 Plaanikomitee teadis täpselt mitu paari trussikuid või kummikuid inimene vajab või mitu pätsi leiba ta sööb.

Kommunismiehitajale sobimatu keelati lihtsalt ära: seks, homoseksuaalsus, porno, natsionalism, looderdamine, alkohol...


See riigikord ignoreeris kaht peamist tõde. Kui on olemas nõudlus, tekib alati ka pakkumine ning inimene on ja jääb inimeseks kõikide oma nõrkustega.

Ma pole eriti originaalne, väites, et praegune Eesti meenutab mulle järjest rohkem mu kunagist elu ENSVs .
Mis mind aga viimasel ajal hämmastab, on see, et me võtame minevikust üle ainult halva ja jätame kõrvale positiivse. Võiks ju vastupidi?

Me võitleme rongide vastu, ja hääletame maanteede poolt. Ilmselt ei taastaks tsaariaegne võrgustik enam tollast regionaalset tihedust, ajad on teised ja õige aeg on möödas. Aga ikkagi. Raudtee vs neljarealine maantee. (olgu täpsustatud, et ma toetan RB läbi Tartu, sildadel või õhkpatjadel 21. sajandi mittepeatuva rongi varianti)

Me olime kõik vaktsineeritud, ja nägime ning veendusime oma silmaga, kuidas tänu vaktsineerimisele kadusid või peaaegu kadusid lastehalvatus, rõuged, difteeria, teetanus, punetised, leetrid...Miks me unustasime saadava hea ja jätsime meelde ainult selle, et kui kusagil keegi midagi müüb, siis saab ta paratamatult rikkaks?


Kas olete mõelnud, miks on Eesti kulinaarias nii palju piimatoite. Liha on erinevatel aegadel alati nappinud. Piim oli geograafiliselt ja klimaatiliselt ideaalne kohalik valguallikas, Kuna kliima võimaldas värsket saada ja süüa vaid mõned kuud, õppisime soolama, hapendama, kuivatama... aiamaa oli praktiliselt kõigil. Loodus hoolitses meie eest meie kliimasse sobival viisil.
Ma pole veel eriti vana, aga ma mäletan veel aega, kui midagi polnud. Liha ja või viidi Venemaale ning me pidime olema veganid. See polnud lahe, see oli häda.
Me oleme unustanud privileegi tarbida kodumaist toitu. Tarbida kodumaist loomset valku.

Ma vahel mõtlen, mida mu vanavanemad sellest kõigest arvaks. Vanaema oleks pidanud loomapiinamiseks nõudmist, et kõik munad, mis kanad muneksid, peaksid olema viljastatud (ma jätan võrdluse inimestega toomata).
Samuti oleks ta pidanud poolemeelseteks tüüpe, kes laseksid lehmal pigem kannatada udarapõletikku, kui lüpsta piim välja. Ta oleks osanud ka öelda, miks tänased lehmad annavad kordades rohkem piima, kui nõukaaegsed. lehma on vaja nunnutada, hellitada, poputada...
Ta noogutaks tänulikult, kuuldes inimestest, kes keelduvad korjamast metsast maasikaid ja mustikaid, kuna need võiks olla nakatatud paelussiga.
Ja ta ilmselt minestaks, kui kuuleks, et kassi poolt püütud hiired ja linnupojad on vaja enne serveerimist läbi keeta.

Sel ajastul oli igal inimesel, loomal, taimel, asjal ja tegevusel oma koht, oma eesmärk. Oma funktsioon ja mõte kogu suures masinavärgis. Tugevam sõi nõrgema, sest nii on looduses ette nähtud.

Keegi ulmekirjanikest võiks läbi mängida stsenaariumi. Mis oleks, kui me homme keelustaksime tarbeloomade pidamise. Kõik lehmad, lambad, kanad, sead, hobused.. elaksid nagu tahavad, toituvad nagu tahavad, sigivad nagu tahavad. Inimkonda, nagu ka praegu, me siiski reguleeriksime edasi- parema meditsiiniga, ja sünnieelse selektsiooniga, saades suurima juurdekasvuga riikides rohkem mehi.
Metsloomadega jätkub nagu praegu: igal aastal kaob maailmast miljoni liigi kohta tuhat liiki Kliima soojeneb, mistõttu viljakat põllumajanduseks sobivat maad jääb vähemaks. Mis siis juhtuks? Oleks huvitav lugeda.




Tookord. Me sõime keeduvorsti, saia, šokolaadi ja jõime peale limonaadi, sest meil oli energiat liiga vähe. Puhast hapukoort segasime kakao ja suhkruga, et energiat saada. Ning see, mille saime, jooksime maha.
Nüüd me ei sunni lapsi liikuma, me ei küsi- mida saaksime teha, et inimesed kulutaksid energiat rohkem, kui nad tarbivad... vaid moondame toidu. Baltikum on täna üks pisike naturaalse toidu oaas. Leedus panustab riik mahekuvandisse. Aga meie tahame rohkem.

Kuna maksustamine käib tollikoodide järgi, siis ühe soojaga maksustame ka looduse. Ah et maitsestamata naturaalne jogurt saab sama kõrge maksu kui Coca Zero? Ja et värskelt pressitud apesinimahl kõige kõrgema maksumäära? Misteha. Reeglid. Norm. Plaan. Ärgu siis tootku.

Toit ei muutu rasva-suhkru- laktoosi-gluteenivabaks pühast vaimust. Vaid seda töödeldakse selleks spetsiaalselt, Osta järgmisel korral nt Soomest mõni suhkruga toode ( veendu pakendit lugedes, et seal on suhkur) ja küsi endalt, kuidas on võimalik, et nii väikese suhkrusisaldusega toode maitseb sama magus kui Eesti kõrgema numbriga toode. Ma ütlen sulle. On olemas suhkruaroom, mida ei pea pakendil deklareerima. Sama on soolaga.
Keemiatööstusel on praegu väga head ajad.

Maksudest hullem on tegelikult antav sõnum: suhkruroog ja suhkrupeet on tervisele kahjulikud. Ära tarbi neid. Jälgi pakendit ja otsi väiksemat numbrit.
Ükskõik, milline on maksumäär, sama magususe saavutamiseks kulub ikkagi vähem sünteetilist magusainet, kui naturaalset suhkrut.
Tarbija nõuab numbrit, tarbija nõuab magusat. Tarbija soovib soodsamat.
Ja talle antakse see.
See, mida antakse, on täna Lääne -Euroopa, Ameerika, Mehhiko ja Kanada lettidel.

Me nägime millega lõpetas riik, kus kõik oli planeeritud, normeeritud ja kõik oli tasuta. Tõsi, NL ei olnud piisavalt rikas, et võimaldada tasuta koolitoitu ja ühistransporti.
"Ärge siis teenige nii palju kasumit" ütleb täna ühe ministeeriumi kantsler täiesti tõsiselt ühes telesaates. Ja järgmisel hetkel küsib: miks te ei investeeri, miks te ei maksa töötajatele inimväärset palka.
Ühes valdkonnas eraomand sundvõõrandatakse. Teises valdkonnas subsideeritakse omandisuhet, mis pole end viimase 25 aastaga õigustanud ja pannakse sellega eraomand kehvemasse konkurentsisituatsiooni.



Toona pidid lapsed õppima taluma rutiini ja raskusi, et olla valmis eluks. Nüüd peab elu (loe: tööandja)lapsega kohanema. (muuseas nii aristokraadid, kui ka kommunistid andsid oma lapsed kasvatada professionaalidele. Tõsi, erinevatel eesmärkidel ja motiividel. Aga ehk on ses mingi point?! :))
Lapsed pidid suviti töötama, seda nimetati töökasvatuseks. Jah, sel aastal nõudeid pisut leevendati, kuid endiselt on tänasel lapsel väga raske leida suvist tööd või muud meelelahutust.



ja nii edasi. Me unustame ja hülgame hea, ja võtame üle selle, mida me kõige vähem nautisime. Millest me tahtsime kõige rohkem vabaneda.

Me võitlesime selle eest, et poleks reegleid, plaane ja normatiive vaid võidaks terve mõistus. Et oleks õigus igal ühel ise olla ja otsustada.
 Ja nüüd.
Meie lapsed. Tahavad seda tagasi.
Nad tahavad autoritaarsust, kõva kätt, vasakpoolsust, võrdsust. Ja see pole ainult Eesti teema. Nii on kogu maailmas  Kui uskuda meediat, siis  Jeremy Corbyn, Jean-Luc Mélenchon. Bernie Sander. Trump ja Savisaar. On noorte lemmikud


Kui ma varasemalt olen imestanud, et kuidas sai toimuda nt oktoobrirevolutsioon, või tulid Eestisse NL baasid või mis iganes ajaloosündmus. Siis täna ma pole enam kindel, et kasvõi need kaks nimetatud sündmust olid oma ajastu kontekstis nii traagilised, kui tänane ajalookäsitlus neid kujutab.

Igal asjal on oma aeg, ja kui aeg on küps, siis asjad toimuvad. Hoolimata või hoolides meie personaalsetest arvamusest ja heakskiidust. Lihtsalt aeg on küps. Millekski.
Kümmekond aastat tagasi oli aeg küps, et laulda " Peatage Lasnamäe". Täna oleks see ennekuulmatu. Või tsiteerides elavat klassikut hr. Lobjakas , see oleks " eestimeelsuse patoloogia".

 Väidetakse, et selle taga on liiga mugav, lihtne, liiga hea, liiga valmis elu. Ma viskaksin õhku veel ühe mõtte. Äkki on see hoopis tasakaalu küsimus.
Äkki on igale inimesele siin elus ette nähtud mingi kogus reegleid ja norme. Ning pole vahet millal sa need ära kasutad. Kui mitte lapsepõlves, siis tulevad need täiskasvanueas.

Kapitalistidest töönarkomaanid on pakkunud oma lastele  (kohustuste)vabakasvatust. Et oleks lihtsam, kui meil endil, et lastel oleks rohkem vabadust ja õigusi.  Ja kompenseerimaks seda lõputut vabadust tahavad need lapsed nüüd reegleid,
Standardeid, norme, mis annaksid neile lapsepõlvest saamata jäänud turvatunde.
Et ei peaks enam ise mõtlema ja otsustama, vaid keegi tark tuleks ja ütleks. Nii on hea. Nii peab.

Loomulikult, tegemist võib olla ka Jenseni poolt defineeritud turvatunde saavutamise illusiooniga. Segases maailmas, kus kõik muutub ja muudab ning pole kontrollitav, luuakse reeglitega endale illusoorne turvavõrgustik.


Mikk Salu on kenasti kokku võtnud rea asjadest, mida on plaanis täna, Eesti Vabariigis keelata: solaariumid, suhkur, kommid, e-sigaretid, õlu, siider, jogurtid , happy hour baarides, pähklid pubiletil, liiga magusad ja liiga soolased söögid, ajalehti müüvad lapsed, valed automootorid, valed mõtted, tätoveeringud, riigifirmade sponsorlus, kahjuliku reklaam massimeedias ( st seal kus me suudame).

See riik, millest ma kirjutasin võrdlusena, unustas, nagu öeldud kaks peamist tõde. Kui on olemas nõudlus, tekib alati ka pakkumine ning inimene on ja jääb inimeseks kõikide oma nõrkustega. Ja täna ei piira pakkumisi riigipiirid.

Kui ma lõpetan selle postituse hakkan lugema eelnõu, milles soovitakse veel mõned asjad keelata.
Minult oodatakse kommentaare.
Mida mul kommenteerida?
See on maailmavaateline küsimus. Sa kas usud, et inimene on mõtlemisvõimeline, vastutustundlik või usud, et inimene on nõrk. Nõrk, kes ei suuda kontrollida on soove ja ihasid, kelle  jaoks tuleb keelata, piirata ja katta. Näiteks naised ja alkoholipudelid. Ja Eesti vaesed vanemateta koolieelikud, kes käivad ise poes ja teevad ise oma ostuotsuseid ja toiduvalikuid...

Aga nagu ma kirjutasin. Igaks asjaks on oma aeg ja ehk on täna aeg küps uueks vasakpoolsuseks ja seetõttu on ehk nõme nõuda talupojatarkust? Sest tsiteerides taas mu "lemmik" klassikut: Talupojatarkus linnas on kui looma amokki jooksmine.

Ja elu ongi nii nagu Juhan Sütiste väga tabavalt märkas: maakera pöördubki ju itta...


PS. See postitus on Ally poolt algatatud " Tee kingitus EV 100 raames"  ja kirjuta endast ja riigist. Tõsi, Allyl oli natuke teine teema, aga idee ja mõte on ju hea.
Mida Sina Eesti Vabariigile kingid?

40 kommentaari :

  1. See kirjutis on nii hea, et mul polegi palju muud öelda. Ma imestan ikka selle üle, et kuidas on võimalik, et vaese taasiseseisvunud riigi algusaastatel oli võimalik toota kõrge lihasisaldusega vorsti ja puhast toitu ning nüüd enam ei ole - ometi olid inimesed ju tollal vaesemad. Ehk on tõesti asi selles, et me tahame liiga palju ja liiga odavalt, unustades ära selle, mida tegelikult lihtsalt vaja on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kunagi räägiti sellest meedias - tarbija tahab, et vorst näeks välja roosa, mistõttu tuleb sellesse panna sellist värki lisaks, mis vastaks tarbijate ootustele. Muidu müük langeb.

      Kustuta
  2. Paku seda kirjutist paberlehte EV100 raames, läheb hooga!

    VastaKustuta
  3. Mina seda keelamise või hea äraunustamise poolt nii väga ei taju. Aga riigiametis olles näen ma uskumatut kogust lakkamatut paberimäärimist, mis vist läheb natuke samasse teemasse.

    VastaKustuta
  4. Ohh, jälle see "vaatamata mõningatele puudustele oli selles ajas ka palju head" jutt.
    Sa oled vist piisavalt noor, et ei mäleta, MIKS me N.Liidust lahkuda tahtsime. Lapsepõlv on ikka muretu ja helge.
    Muidugi olid tolles riigis mõned asjad korraldatud mõistlikult aga need ei kaalunud üles tavainimeste vastu suunatud repressioone, kõike seda kurja ja inimvaenulikku mis sellega kaasnes.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta
    2. Tundub, et mu jutu mõte läks kaduma. Kahju. Mu jutu mõte on täpselt vastupidine. Ma ei taha enam elada ENSVs ja eelkõige selle halvimate ilmingutega.

      Proovin tulevikus kirjutada nii, et see, mida ma mõtlen, ka lugejani jõuaks :)
      Seniks kõike head :)

      Kustuta
  5. Mina olen piisavalt vana mäletamaks, et tavainimene võimu repressioone ei tundnud. Miilitsa üle irvitati, aga kardeti. KGB ajas omi asju, kui Wabariigist ei unistanud (või ei osanud unistada) ja sini-must-valget otseselt ei lehvitanud, siis nende tegemised sind ei puudutanud. Partei oli muidugi "ühtne" ja iga töölisnoor võis ülemust partei liinis sõimata, alatihti nii oligi.
    Mina polnud ei pioneer ega parteilane, mingeid takistusi kuskile minekul ega olekul ei tehtud. Kuigi vanaonud põgenesid sõja lõpus Rootsi, sain peale instituudi lõpetamist töökoha KGB ankeedi täitmist vajanud asutuses ja ka reisid sotsmaadesse polnud probleemiks. Kokkuvõtvalt - minu nooruses, seitsmekümnendatel, ei täheldanud ma oma ringkonnas ei võimu repressioone ega inimvaenulikkust, aga ma polnud muidugi ka mingi dissident, isegi sini-must-valgeid laualippe hakkasin oma firmas valmistama alles aastal 1988 :D
    See kommentaar on nüüd põhiteemast mööda, eelkõige 10.56 anonüümmsele vastuseks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See sõltus ka vedamisest.

      Mehed, kelle noorus langes kaheksakümnendatesse, näiteks tajusid pidevalt Afganistani saatmise ohtu ja kes üritas selle eest hullumajja pääseda, sai seal selliste asjade osaliseks, mida praegu ei suudaks uskudagi.

      nt igapäevane insuliinikooma, lootuses simulante paljastada.

      Või siis riietuse eest arreteerimine (punkarid).

      Kustuta
    2. Jah, Afgaani teema on tuttav, ka isiklik kokkupuude oli. Paraku saime TPI-st ka sapööriohvitseri tärnid ja nii Afgaan kui Tšernobõl olid sellega paraku otseselt seotud.
      Kui juba punkareid meenutasid, siis meie ajal oli poistel pikkade juuste teema, sõjalise kateedris tikuti kääridega kallal käima:D

      Kustuta
    3. Kusjuures ma ka ei mäleta konkreetseid repressioone. Meil elas vanatädi Kanadas ja vend käis külas ning onu ka. Pakid tulid läbi, kirjavahetus oli elav. Jõulude ajal käisime kirikus vanaemaga, samuti lihavõtete ajal. Maal elasime, lihtne pere. Ju me siis ei olnud see nn kahtlane element.
      Joodikutest - minu meelest nõuka ajal ikka koheldi neid leebelt. Olid hoiatused ja vestlused, ravile saatmised aga ikka ja jälle said inimesed oma töö tagasi. Nägin seda maal ühes vabrikus sageli. Sopakad, kes võisid nädalaid eemal olla, ikka võeti tagasi kui tuurid möödas.

      See ei tähenda, et jamasid polnud või et ma seda aega taga igatsen. Ei, mulle meeldib vaba riik ikka rohkem, kuigi osaliselt olen täiesti nõus sellega, mida sa kirjutad. Mitte väga ammu üks tuttav heietas nt, et tegelikult võib Põhja-Koreas olla ilmselt päris hea elada. Ei pea mõtlema ja muretsema. Kusjuures inimene on minust vähem kui 10a noorem ja näinud dokfilme jne. Mul on raske uskuda, et inimene igatseb totalitarismi sellisel kujul.

      Kustuta
    4. noh, mul oli tädi, kes kasvas üles Siberis, korjates järelnoppimise korras põllu pealt sibulaid, sest muud polnud süüa, teades, et kui vahele jääb, lastakse maha.

      ja teine tädi, kes oleks äärepealt väikelapsena Siberi saadetud.

      Kah tavainimesed. Lapsed, ei teinud ise eriti midagi, et võimudele ette jääda (kui seda põllu pealt sibulanoppimist mitte arvestada).

      Kustuta
    5. aga kindla korra ja selgete vastuste tahtmisest: kuulsin intekast, mis oli tehtud konservatiivsesse islamisse konverteerunud Lääne neiuga. et miks selline usuvahetus. Neiu vastanud, et kui tal usuasjade vastu huvi tekkis, siis üritas ta mitmelt vaimulikult uurida, mida teha, et õndsaks saada. Mis linnukesed peavad kastidesse olema tehtud, et paradiisi saada. Ja vaimulikud muudkui ajasid mingit keerulist juttu, et ei ole nii lihtne, et hüppad hopsti läbi selle rõnga ja saad taeva. kuni leidis selle ühe vaimuliku, kes andiski pmst selle tabeli ette: kui elad nii-nii-nii, siis saad taeva.
      Võttiski selle usulahu, mille vaimulik oli talle esimesena nõus lihtsaid vastuseid andma.

      Kustuta
  6. "Igal asjal on oma aeg, ja kui aeg on küps, siis asjad toimuvad." Suurepärane tõdemus!
    Igapäevaelus ma erilist normeerimist ei tunneta, rohkem häirib ebakompetentsus. On lihtsalt arusaamatu, kuidas nii palju asju tehakse lihtsalt rumalate inimeste poolt ja see läheb ringlusesse kui absoluutne tõde.

    VastaKustuta
  7. Aga mulle meeldib, et kohvikutes ja kontorites suitsetamine on ära keelatud.

    Suhkrumaksu oleks ma nõus maksma, et saaksin puhta südametunnistusega rasvuda. Selle maksu määramise alused on iseasi; minu tavainimese-loogika järgi tuleks maksustada ikka töötlemisprotsessis lisatud suhkur, mitte see, mis lehma või apelsini enda seest tuleb.

    Hoopis iseasi on, millele seda suhkrumaksust laekuvat raha kulutatakse. Ideaalis võiks see olla ilma lisatud suhkruta piima- ja puuviljatoodete tunnetatav hinnalangus, aga ma saan kahjuks aru, et seda on liiga keeruline korraldada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Millel küll põhineb arvamus, et lisatud suhkur on tervisele kuidagi oluliselt ohtlikum, kui looduslik :)? Keemiliselt on nii banaanis kui lauasuhkrus olev glükoos, fruktoos ja sahharoos identsed. Mõlematest saadu imendub peensooles.
      Suhkru st energia st kalorite seisukohast on su kehal kama kaks kas sõid kilo mureleid ( 120 g suhkruid) või jõid ära 1,5 liitrit limpsi (120 g suhkruid)

      Kustuta
    2. Ta pole ohtlikum, ta on lihtsalt ülearune. Murelid sisaldavad ehk peale suhkru muudki kasulikku, limonaad vist mitte eriti. Ma saan aru, et rahvatervise eesmärk on saada murelist kätte kasulikud ained ilma liigse lisanduva energiakoguseta. Ses mõttes oleks õigem võrrelda "lihtsalt murelid" vs "murelid suhkruglasuuris" vms.

      Kustuta
    3. suhkru omastamine sõltub mingil määral ka muudest ainetest, mis toidu sees olemas on. valvenäited on tatar ja maapirn, mida seepärast veresuhkru äkilise tõusu vältimiseks soovitatakse.

      nii et murelil ja limonaadil on vahe küll. aga murelimahlal ja limonaadil juba vähem.

      Kustuta
    4. On ikka vahe küll. Samasugune vahe nagu reffide exceli tabelil ja reaalsusel. Tabeli kohaselt oleme juba ammu 5 rikkaima hulgas - reaalsuses aga...
      Väita, et inimese, jumal teab kust, töötlemise teel saadud valge suhkur, (mida lisatakse jumala random tootele) on samaväärne, looduslikult päikse, tuule ja sõnniku harmoonilisel koosmõjul aja jooksul tekkinud suhkrule ... khm.
      No ei ole ju nii :)

      Kustuta
    5. Ma põhimõtteliselt ei vasta teile :) teie IQ on mingi miljon ja te leiate esimesest keemiaõpikust vastused :) :)
      Ja ma juhin tähelepanu et jutt käib suhkrust= sahharoos =glükoos + fruktoos

      Kustuta
    6. Keemia oli mul nõrk. Väga nõrk. Eks see peegeldub ka mu vastuses :)
      Ja IQ on raudselt alla miljoni :)
      Ja minu reaktsioon oli pigem Sinu väidetele - mitte sellele, et suhkur on suhkur, sest leian, et taolisele teemale läheneda pelgalt kalorite seisukohast on veidi TAI(organisatsioon, mis peaks seisma eestlaste tervise eest, aga teeb kohalikele tööstushiidudele lobitööd) stiilis udutamine, mis on ju "faktiliselt" õige, aga sisuliselt ikkagi vale ;)
      Aga las olla...

      Kustuta
    7. Noo :) :) Okei, siis vähemalt 140. Minu meelest olete te küll kõik superägedad ja targad naised ( see oli siis nüüd selle IQ kohta :))

      Aga mu mõttekäik siin taga oli see, et ega te mind ju nagunii ei usu:) Et võetagu biokeemia õpik, siis on neutraalne.

      Kustuta
    8. Neutraalne küll, aga õpikutekste usun ma eriliselt vähe :) Enamasti on sealne info eriliselt surnud tarkus.



      Kustuta
    9. sellised nüansid tulevad kah mängu, et kui pika aja vältel see x grammi suhkrut keresse sisse tuleb.

      erisuguseid toiduaineid süüakse eri tempoga, puht söömistehnilistel põhjustel.

      ja lisaks kaloritele ei maksa unustada, et toiduainetest saadakse - kuigi kalorite hankimine on muidugi põhiline - ka muud vajalikku. arvestades, et kui keegi endale kiiresti kilo-poolteist mingit toitu-jooki sisse keerab, siis talle mõnda aega enam rohkem toitu sisse ei lähe, tuleks söödava toidukilo puhul vaadata ka seda, kas sealt saab muud vajalikku. sest kuskilt peab ju saama nii kaloreid kui ka lahustamatuid kiudaineid kui ka vitamiine kui ka mikroelemente jne. murel peaks selle koha pealt küll laiatarbelimonaadile ära tegema.

      Kustuta
    10. See on sama vaidlus juba kui meil köögis hommikuti. Kas panna suhkrut kohvi sisse või mett. Üks magus mõlemad aga osad arvavad, et mesi on tervislikum :)

      Kustuta
    11. Tervislik tervislikuks, aga maitse on ju täiesti erinev. Ma tean mitut inimest, kes ei suuda kohvi sisse mett panna, sest selle maitse käib kohvi omast üle. Ja kes täpselt samal põhjusel mõnes muus kohas eelistavad mett, sest sinna on seda spetsiifilist maitset vaja.

      Aga tõsi ta muidugi on, et mees on lisaks suhkrutele üht koma teist veel. Suhkrute koha pealt pole muidugi erilist vahet, fruktoos ja sahharoos.

      Kustuta
    12. (mul endal on sedagi raske mõista, kuidas keegi saab üldse kohvi sisse midagi magusat panna, sest siis läheb ju kohv magusaks ja kellel seda vaja, hea kohv kõik raisus.)

      Kustuta
  8. Omaaegne eeldatav, oletatav ja loodetav jumalik ettehooldus on asendunud paberist käsulaudadele kraabitud sedustega, riikliku ettehooldusega. Talupojatarkus ei loe enam, see pole moes.
    Moes on moodne olla. Ainult vanad ja autsaiderid ei taha moega kaasas käia.
    Ammune tarkus ütleb, et kuniks tõde kingi jalga ajab teeb vale maakerale kolm ringi peale. Sama reegel kehtib praegu tarkuse ja rumaluse võidujooksu koha....

    VastaKustuta
  9. Ei saa nõustuda autori väitega, et Baltikum on naturaalse toidu oaas. Millest selline arusaam?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. mis riikidega võrreldes?

      Itaalia v Prantsusmaaga võrreldes aja siin värsket krõbedat leiba nagu mingi emerson taga. puuviljadega on veel raskem, aga see on laiuskraadi vaadates osaliselt mõistetav. värske leiva haruldus mitte.

      Kustuta
    2. Ok. Ma oleks pidanud täpsustama, et jutt käib nn poetoidust
      Mahe on nagunii EL igal pool samade reeglitega reguleeritud ja juurikas sõltub mullast ja päikesest.

      Prm saiakultuur on muidugi tase omaette :)

      Kustuta
    3. mis sa poetoidu all silmas pead?

      umbes et meie kartulikrõpsud on naturaalsemad kui välismaa kartulikrõpsud?

      Kustuta
  10. Nii. Värske uudis ameerikamaalt.
    US Product Safety Commission Warns That Some Fidget Spinners Explode.
    https://cpsc.gov/Safety-Education/Safety-Education-Centers/fidget-spinners-safety-information-center

    Saate aru??
    USA tarbijakaitseamet on loonud nähtuse, mille nimi on
    "FIDGET SPINNER SAFETY INFORMATION CENTER".

    Selleni on meil veel ikka pikk maa minna.

    VastaKustuta
  11. Minu EV 1oo.
    Eesti Vesi 100 liitrit inimese kohta päevas.

    Nõukogude liidus oli vee normiks 100l/päevas elaniku kohta.
    Ega ma seda teadnudki enne kui hea vene aeg lõppes ja tuli
    vee eest maksma hakata. Paigaldasin ise veemõõtjad (ühistu
    ja asjapulgad hindasid/plommisid) ja algas veekulu mõõtmine.

    Selgus, et me (3 inimest) kulutame 100l/päevas per perse?
    Veevärki uurides jõudsingi aegade algusesse ja rahunesin:
    vanad roomlased võtsid selle numbri aluseks oma veevärgis.
    Ka N.Liidus võeti veekulu aluseks see number Vanast Roomast.

    Kas tänapäeva roomlased võivad lubada endale sellist luksust?
    Mõelge selle üle (seaduslikusd sõltlased suhkrust) enne kui
    asetate lastevorsti ettepoole elementidest nagu vesi näiteks.

    VastaKustuta
  12. (kommentaar kolmandale katsele, ma ei või, see blogi SÖÖB kommentaare, ma olen siin juba õppinud iga kord kommentaarikastis ctrl+A, ctrl+C lööma, et ei peaks alati uuesti tippima.)

    Soola- ja suhkrukogustest ja -maitsest: tglt ma kuulsin, et üks kartulikrõpsutootja vähendas oma krõpsude soolasisaldust, maitset muutmata, lihtsa füüsikalise võttega: hakkas kasutama õhemaid soolateri. Sest sööja tajub keelega soolatera pinda, mitte seda, kui paks see on.

    Nii et alati pole tingimata "soolaaroomi" vaja, et väiksema koguse juures sama soolane tunduks.

    Ma ise olen sama kogenud koogiteol: üks teelusikatäis suhkrut rohkem või vähem ei anna üldse tunda, kui see lusikatäis on taina sees. Aga kui ma siputan selle lusikatäie või isegi pool lusikatäit koogi _peale_, on tuntav maitsevahe.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah. Nii on
      Aga arvestama peab meie tausta ja konteksti. Nagu ma kirjutasin, me tulime ühiskonnast kus oli energiapuudus. Pole ime, et pendel lendas kohe teise serva.

      Täna, ma väidan. On kõige nn hapum ja magedam riik Soome ja Eesti on 2. Kohal
      Saksa, Poola , Leedu, Rootsi... ma san tarbides diabeedi :) :)

      Eks kõik on kinni harjumustes. Nagu alkoholiga me peame kasvatama lihtsalt uue põlvkonna.

      Kustuta
    2. See on üks põhjus, miks ma ei tohi osta koju kevadlille küpsiseid. Ma ei suuda vastu panna nendele glasuuritäppidele ja nokin nood pealt ära. Küpsised võib koer ka ära süüa aga mida suurem glasuur, seda mõnusam nokkida :)
      Sama eksperiment oli kunagi USAs tänaval - kui anda valida glasuuriga donut, suhkruga donut või lihtne, ilma dekoratsioonita plönn, valisid inimesed ikka ja alati glsuuriga. Ilusa roosa ja rammusa :P

      Kustuta
  13. nii selle kui ka paar postitust hilise dieedijutu kommentaare lugedes hakkab üha enam tunne, et ma elan mingis teises maailmas. Kanalt naha äranokkimine, iga päev mitu korda lihasöömine... müstika.

    Ma vahtisin nimelt eile poes õnnetu näoga saialeti ees, sest ma tahtsin pontšikut vms rasvaküpsetist saada ja teadsin, et seal tavaliselt on. Aga peaaegu kõik olid glasuuriga ja kuidas ma söön midagi, mis näeb välja nagu guašiga segatud küünlavahaga värvitud plönn? sama hästi võiks juba kilekotte ja legoklotse süüa, need on kah ilusad värvilised.

    niisiis ostsin ära kolm viimast ilma glasuurita sõõrikut, sest nende dekoreerimisel oli piirdutud viisakalt kaneelisuhkruga, mis ei näe rõve välja ega riku isuäratavat pontšikuvälimust ära.

    ma oleks rohkem pontšikut tahtnud! ja seal oli pontšikuid! a ma ei saa ju neid süüa, kui nad on koleda värviga ära rikutud!

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!