Inimeste kirjeldused sellest, kuidas ammu hambaarstile pole saanud. Haigla, kus inimesed surevad, sest puudub aparaat. Lasteaiad, mis ei jaksa kempsupaberit osta. Põlvkonnad, kes kasvavad üles keemiakatseteta ning kordagi suusatamata. Aukudeta teid ning kaasaegset ühistransporti ei näe minu silmad ilmselt iialgi. Arutelud hariduses ja tervishoius omafinantseerimise osakaalu suurendamisest. Kas maksta kõrghariduse eest õppimise ajal või peale seda. Liidetavate järjekord ei muuda summat, ikka rohkem tuleb inimestelt tagasi küsida.
Tooraine hind määratakse maailmaturul, kuid tootlikkust ei saa me üles, kuna väikesel Eesti turul tegutseb kümmekond ettevõtet, kuigi piisaks ühest Baltikumi peale. Me oleme väikesed ja vaesed.
Kui keegi ekspert või poliitik pakub välja lahenduse, tõmmatakse vesi kiiresti peale- (parastavalt) ja kus see raha selleks võetakse??? Raha pole. Me oleme väikesed ja vaesed. Me oleme väikesed ja vaesed. Saad aru??
Vaesus tekitab stagnatsiooni. Mis mõtet on unistada ja planeerida- saad ju aru, et raha pole. Elu läheb edasi ja tegema peab. Siis tekivad lahendused, mida hambad ristis naeratades kutsutakse "leidlikuteks". Heegeldatud kuuseehted ja mahlapakist rahakotid. Im armastab laulda ja tellis Anttilast sünteka- las tuleb ja esineb. Huvitav, et hambaarstinduses ei esine taidlust- nõudlust ju oleks maa ja ilm.
Kui tahad suureks saada, tuleb suurelt mõelda.
Kõige nukram on, et tegelikult ju maailmas raha on. Mõeldes kasvõi igasugu abistamise ja arendamise rahakülvamistele.
Valdkonnas, kus ma tegutsen, jagab raha kaks asutust. Ikka võtame, kui antakse, aga järjest vähem, sest raha jagatakse sekundaarsele- koolitused, messid, uuringud. Ikka võib messil käia. PR üritus, näitamaks, me oleme olemas. Meil on piisavalt pappi, et osta siin koht ning vedada kliendid välismaale jooma. Mess kui müügikanal? Maailma turud on jagatud- kui sa ei tea oma valdkonna ostjaid, müüjaid, vahendajaid, siis vaheta eriala või õpi Googlet kasutama.
Eilses Päevalehes oli koolituste teemal hea lugu. Tuli meelde, kahjuks enam ei mäleta, kust lugesin ühe Ameerika firma case study. Juhtkond vaatas, et koolituskulud ronivad taevasse ja otsustas hakata uurima tasuvust. Kõik koolituse läbinud pidid tegema eksami. Ning poole aasta pärast uuesti. Et mõõta- palju meeles on ning palju kasu oli jne. Tulemus oli katastroof. Koolitustel ei käidud õppimas. Käidi suhtlemas, igapäevasest rutiinist välja saamas. Firma oli hädas, sest selle eksperimendi raames ei tahtnud keegi enam firma kulul õppima minna..:)
Ma jooksin nüüd oma jutuga pisut rappa. Point oli selles, et vaesusest on kõrini.
Kuulan praegu taustaks Kuku raadiot ja saan aru, et probleem on ainult minul. Inimesed teavad täpselt, keda kevadel valida- tagasi tegijaid, kes on nii hästi hakkama saanud....
et talongipõhine ümberjagamine toob siis rikkuse ja õnne vaese inimese õuele?
VastaKustutaJa mis on heegeldet kuuseehetel viga? See on sama suhtumine nagu "nii vaene, et ei jõua endale isegi sokke osta, peab ise kuduma".
VastaKustutaVaesus ei sünnita "leidlikkust", vaid leidlikkust ja omapära.
vaesus on kinni rohkem kahe kõrva vahel, ei mujal....
VastaKustutaväikenegi analüüs näitab, et majanduslikus mõttes elame me tegelikult täna siiski paremini kui eikunagi varem... ainult et süües tõuseb isu- kõike, mid ame aastate eest eiosanud tahta ensele, täna paraku tahame... abraham maslow ja tema püramiid töötab...
pigem ei oska me alati mõistlikke valikuid teha (mina ise sealhulgas)...
kui ikka 'vaene' inimene kurdab, et tema peab suures vaesuses sööma pelmeene, siis vbndst- igati odavama, tervislikuma ja maitsvama söögi saab millest iganes- aedviljad, hautrised, pudrud...
setumaal kuulsin lugu ivanist, kes oli püksata ja lehmata kui punane võim ja kolhoosikord eestimaale tulid, andis uus võim ivanile siis lehma, siilu maad naabrimehe põllu küljest ja sai püksidki jalga- ena imet, kolme päeva pärast pod ei lehma ega maad, ivan jälle püksata....
neid, kes oma elu korraldamisega pidevalt ja alaliselt toime ei tule ja selle vähese raha süüks arvavad, nende jaoks on meedia (ja meie sotsiaalteadlaste) järjepidev vaesusest leierdamine pigem õigustus kui põhjus...
seesama meie elatustaseme võrdlemine alatasa taani, rootsi ja muu nn heaoluühiskonna omaga on üsna kõlvatu- miks me ei võrdle end nendega, kellega samal ajal alustasime oma iseseisvat, punavõimust sõltumata elu- kasvõi lätiga, kellega stardipositsioon oli täpselt sama?
olen keskmine inimene keskmise palgaga (keskeas pealekauba) ja minu lähikonnas (nii suguvõsas, töökollektiivis kui naabruses) ei ole ühtegi inimest, keda saaks või võiks vaeseks nimetada, (ja kes lubaks end vaeseks nimetada, kui ehk mõni sots või poolsots seda poolvägisi üritakski).