Mul on kuidagi hea nina tulekahjude suhtes. Tegelikult on see muidugi õõvastav. Millegipärast olin ma Mustika keskuse põlengu ajal juba kell 5 üleval ning leekide tunnistajaks; nüüd siis tulekahju nr.2
Laupäeva öösel ärkasin mingi krabina peale. Arvasin et vihm. Tegin silmad lahti ja tuba oli imelikult valge (valgustatud). Esimene mõte oli, et mingi aeg akna taga karjunud venelaste kamp mängib ilutulestikuga. Läksin aknale vaatama- turuhoone kõrval põles heleda leegiga putka.
Tuletõrje tuli suhteliselt kiiresti ja asi sai kustutatud.
Aknal kõõludes mõtlesin, kui vähe on vaja- piisab, et sellest putkast süttiks turuhoone ja tuul viiks sädemed mõnele rõdule kus kola kuhjas.. ja maja põlebki.
Ma ei tea, kas mu pea ümber on roosad, rohelised või indigovärvi tulukesed- aga üsna tihti on mul tunne, et olen teiselt planeedilt...
Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata.
See ongi eesmärk.
esmaspäev, 20. juuli 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Kommentaare ei ole :
Postita kommentaar
Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!