Viimane suusataja

 

Üks asi viib teiseni.

Andsin lolli peaga nõusoleku, et lähen sel aastal suusareisile kaasa. Viimati käisin ilmselt kümme aastat tagasi, ei viitsi praegu otsida. Aga kuna mäesuusatamine on minu jaoks igav ja hirmutav ja ma pidin end selleks liiga palju ületama ja sundima . Ja murdmaa jaoks polnud mõtet sellist raha maksta, siis hakkasin selle asemel hoopis suviti lisareise tegema.

No näis, kas meid veebruari lõpus sinna üldse lastakse, aga kui lumi maha tuli, sain aru, et ma peaks vist proovima. Suusatada. Piinlik ju, kui siis jälle kalli raha eest suusad rendid ja selgub, et ei oskagi. Palusin mehel suusad ära määrida. 

Kas klassika või vabastiil, küsib ta.
No ma tahan lihtsalt suusatada..??
Ei saa nii, hakkab ta seletama. Saab valida kas üks või teine. Tead küll, Andrus Veerpalu sõitis klassikat..

Jah, ma tean väga hästi, kuidas Andrus sõitis, aga mul pole aimugi, kuidas sõidan mina.
Mu blogi näitab, et viimati põrkusin sama teemaga 2014 ja siis lõin käega. 
Ka seekord lõin käega.

Aga siis õde räägib, et sõitis just 15 km. 
Ja siis küsib Kaur, et kas ma suusatan.
Ja täna oli kergliiklustee nagu klaas ning tuul tahtis ära viia. 

Täna on see päev. Ütlesin endale.

Linnud

Vahel on mul väga kahju, et ma ei oska luuletada. Või kirjutada viisil, mis edastaks selle emotsiooni või tunde, mida ma tegelikult tundsin. Mingid hetked elust on sellised, et mul pole sobivaid sõnu. Need on, nagu oleks ma mingis juba kirjutatud ja räägitud loos. Elu ütleb. Vaata.

Kõnniteel, lumel, on tuvi. Ilmselt on tal tiib vigastatud, sest lamab ebaloomulikus asendis. Ilmselt on saanud löögi autolt. Sest lamab kohe auto taga. 
Tuvi on väike, tundub noor lind. Lind üritab pead tõsta ja ühe tiivaga pekseldes lendu tõusta.

Jään nõutult seisma. Ma tean, et peaks kuidagi reageerima. Aga ei tea, kuidas.

Võtan tuvi ettevaatlikult pihku ja viin ta teelt eemale, varjulisse kohta. Tuvi on nii soe. Ja nii kerge. Uskumatult kerge, nagu teda poleks mu peos. Tuvi ei protesti. Vaid lamab vaikselt. Ma ei väsi hämmastumast, kuidas sellised pisikesed olendid on elus. Hingavad. On olemas.

Panen tuvi lumele. Lähen eemale, et tuua varjuks mõned kuuseoksad. 

Kui tagasi jõuan, on tuvi surnud. Katan ta okstega. 

Sellest on mitu päeva, aga see ikkagi saadab mind. 

Kas ta suri minu pärast, sest süda jäi hirmust seisma. Või ma aitasin teda, sest ta ei pidanud piinlema. Ma tunnen end halvasti. Ma poleks pidanud sekkuma. 

Elu pole kunagi olnud nii hea 2021

Viimaste postituste valguses tundub mulle, et kunagi nalja pärast pandud slogan- "ma olen teiselt planeedilt", ongi päriselt tõsi. 
Ma loen (sotsiaal)meediast inimeste, keda ma päriselt tunnen, kurtmisi, et kulud soojuse ja valguse eest on 300- 1000 eurot ja ma ei tea mida tunda. Ühelt poolt tunnen end tõelise läbikukkujana, mul on olnud teised prioriteedid ja nende hulka pole kuulunud fänsi kinnisvara. Teiselt poolt on ju hea meel ka. 

Vaatasin, et olen viimati kuludest kirjutanud 2015. Kahjuks pole mul toonaseid graafikuid alles, seega teen võrdluse 2013 aastaga.  

Kütteklulud on väga segane asi, kui vaadata arveid, siis see kõigub kuude lõikes ( tariif) päris kõvasti. Sama on prügiveoga. Jumal teab, millest see sõltub. Meil on nii jagatud, et mina maksan toidu ja mees kogu muu kommunaali eest, seega väga ei viitsi süveneda.  Külmematel kuudel on küte olnud natuke peale 30 eurot. 
Vee- ja kanalisatsiooni tariif on jäänud vs 2020 samaks, aga tõusnud on vee soojendamine 4,8%.
vs 2013 on vee ja soojendamise hind aga hoopis  ca -25% odavamaks muutunud

Elektrist rääkides on positiivne, et 2021 elektri kulu on olnud normaalne. 2020 suutsime me jaanuaris 167,63 kWh kulutada ja 2019 detsembris 173,7 kWh. 2021 maksimum on  olnud 149,3 kWh kuus. Seega, me maksime varasemalt odava elektriga aasta keskmisena kokku sama palju kui täna kalli elektriga. Nii et pioneerina õpitud Operatsioonist Säästuretk on tänaseni kasu :)

Kuidas ma maailma ei muutnud

Ehh, alustame aastat asjaga, mida ma mitte kunagi varem teinud pole. Ma polekski kirjutanud, aga siis kuulsin raadiost järgmist vestlust:

hmm.. tavaliselt teevad aastalõpu kokkuvõtteid paarina mees ja naine. Miks sa minu kutsusid? 
Ah, tead, ma olen lihtsalt liiga laisk. Kuna sa istud mu kõrval lauas, oli hea lihtne sind kutsuda.

Ja siis saatsin ma kirja:

Tere, 

Kõigepealt sooviks Teid tänada kahe väga toreda üllatuse eest  26.12.2021 R2 eetris olnud saates " Olukorrast riigis".
Esiteks oli äärmiselt meeldiv üle pika aja kuulata eetris konstruktiivset kriitikat; vastast ärakuulavat ning austavat diskussiooni; väljaspool raame pakutavaid lahendusi ja ettepanekuid; positiivsust ning euroopa- ja globaalset vaadet olulistele sündmustele.

Ning teine tore üllatus oli eetris, poliitikasaates,  kuulda naisterahva häält. 

Minu hobid

Igal asjal on alati kaks otsa. On positiivne pool ja negatiivne pool. 
Korteris elamise positiivne pool on madal elektriarve, näiteks. Negatiivne. Parkimine.

Peale viit õhtul on parkimiskoha saamine sisuliselt võimatu. Ning ka päeval pole see lihtne. Ma olen varem nimetanud, et elan getos. Tegelikult on tegemist äärmiselt progressiivse linnaosaga. Juba enne koroonat töötas ca 90% autoomanikest, ilmselt, nagu mina, kodukontoris.

Kodukontoril on samuti negatiivseid tegureid, aga positiivne on see, et oled kogu aeg olemas. 

Tuled õhtul hilja ja jätad auto kuhu saab. Hommikul lähed ärevuses vaatama, kas kojamehe vahel on trahvikviitung või mitte. Ei ole. 
Ala, mida suvel nimetatakse " linna haljasalaks ja kõnniteeks" muutub talvel, kui on lumekoristusaeg, "maja haldaja vastutuseks". Arusaadavalt ei suuda kojanaine 3-4 meetri laiust pikka teed labidaga lahti lükata. Ja linnaosa sealt lund ei koristata. 

Kaevad auto välja. Puhastad nn õiges kohas platsi lumest, jätad labida teele, et keegi seda vahepeal ei varastaks ja pargid auto ümber ja selgub. Et autot pole võimalik lukku panna, sest võtme patarei on tühi. Peale asjatut kangutamist, et patarei ise ära vahetada, lööd käega ja sõidad esindusse, vahetatagu. Jõuad tagasi, Parkimiskohti loomulikult enam pole, Kaevad endale uue platsi ja  pargid jälle ohtlikku tsooni.

Kuidas kommenteerida kommentaare

 Head uut aastat !!

Ma tahan, et oleks paremini ja et minul oleks mugavam.
Loomulikult. Ma ei tea. Äkki sulle meeldib nii, et kommenteerid kõiki kommentaare lõpus ja korraga, mitte konkreetset. 
Aga nii igaks juhuks. Puust ja punaseks. Ei mingit tagamõtet :)

Kui sul on Blogger

Lähed Küljenduse alla, valid Seaded, selle alt Kommentaarid ning kontrollid, et linnuke on lahtris
"Manustatud". 

Kui sul on Wordpress.  Valid samuti  Seaded, Discussion ning seal peaks olema lubatud "threaded comments"

Rohkeid kommentaare ja interaktiivset suhtlust lugejatega :)