vihmakolmapäev

 Nagu päriselt ka.

trükin mingit meili ja... ühel hetkel hakkavad tähed trükkima-ilmuma paremalt vasakule st tagurpidi. Arvutis ei saa enam otsingut kasutada, sest mõtlemine, kuidas mingi sõna tagurpidi on ... on põnev.

Õnneks on telefon ja guugle.

Soovitus üks- Crtl/Shift ei tööta
Soovitus 2, vaata üle regioon, kõik korras, aga asja ei paranda.

Teen umbes kolm restarti.

Lõpuks helistan meie IT toele. Vaatab, mõtleb, teeb ja toimetab ligi pool tundi. Tulemusteta.

Siis küsib. Millega sa trükid. 
Mul on klaviatuur bluetoothiga, eraldi. Võtan prooviks patareid välja, panen uuesti sisse ja 

voila! töötab

kuidas küll sellised asjad saavad juhtuda?!

Argipäev

Täna öösel oli Tallinnas äike. Müristas ja lõi välku. Päris puhtaks õhku siiski ei löönud.

Kui välja arvata just parandatud teede üleskaevamine, valgusreostuse tekitamine, putukaväila mahaniitmine, ühistranspordi korraldamatus, parkimiskohtade puudus ja arutu juurdeehitamine ning Astangu looduskaitseala ohusolek, siis mu poolest oleks võinud ka Oleg jätkata. Minu suurim ootus on valimislubaduse- kõik Tallinna lasteaedade lõpetajad räägivad piisavalt eesti keelt, et jätkata soovi korral haridust eestikeelses koolis, täitmine. Tehtagu. Või annan järgmisel korral oma hääle vene valimisliidule. Kaua võib.

Aga muus osas on huvitav vaadata. Kõige suurem heameel on mul Katri Raiki edust Narvas. Tal seisab ees pöörane väljakutse, et Narva taas Eesti Vabariiki tuua ja ma loodan siiralt (ja naiivselt ), et vähemalt Reformierakonna ministritel jagub riigimehelikkust talle toeks olla.

Huvitav on, et Haapsalus ei tähendanud puude mahavõtmine mitte midagi, vastupidi. Mererahvas :). Seevastu said Viljandi valitsejad Joala ja puude eest vastava hinde. 
Üldse on näha, et ranniku- ja piiriäärsed rahvad eelistavad kõva kätt ja patriarhaati. Kes sooviks analüüsida, miks :)

Laiast maailmast

Kas nüüd võiks olla minu kord kirjutada sellest kui kohutavalt väsinud ma olen ja kuidas kogu maailm mõtleb täiesti valesti ja ei saa minust aru?

Käisin Saksamaal messil. Iga päev enne minekut oli õhus, et äkki jääb ära. Lükatakse edasi. Aga toimus ja rahvast oli väga palju.
Kõik oli paberivaba. Äpis. Ja loomulikult keeldus esimeses kontrollis äpp avanemast :) digimaailm...
Kõigil pidi loomulikult olema vaktsiinitõend. Kohapeal sai veel lisaks tasuta testida. 
Ja no palun, ei taga see midagi ( me oleme ju kogu aeg seda rääkinud...), eks. 
Ühe firma esindaja sõitis kohale. Sai maandudes kodust sõnumi, et on lähikontaktne. Läks testima ja palun- ongi positiivne, sõitis salaja tagasi.

Need ongi karmid kohad. Esimesel päeval ärkad kell 4, et minna lennukile. Seitsmendal päeval jõuad öösel kell 3 koju. Vahepealsed 5 päeva oled üheksa tundi jalgel, entusiastlikult naeratades, intensiivselt mitmes võõras keeles suheldes, püüdes olla lahke ja rõõmus. Sul pole aega korralikult süüa. Energiapuudusest on külmavärinad. Peale lõunat natuke vana tallinna, või muud, mis kiireid kaloreid ja sooja annab. Kell üheksa õhtul jõuad hotelli, et avada läpakas ja hakata tegema oma päris tööd. Kuidas ilm oli? Pole aimugi. Lähed varahommikul, jõuad õhtul pimedas. Väidetavalt on need üritused nii pikad, sest hotellide ja toitlustuse surve. Ma ei tea. Ehk tõesti. Muud messid on lühemad ja kõik töötab normaalselt.
Ja kõrval boksis näed, et tüübid avavad juba hommikul viinapudeli, terve päev on väikeses vines, õhtul peale sööki lähevad veel kuhugi edasi pidutsema ja hommikul alustavad taas... ma olen ikka nii vanaks jäänud. Saaks vaid 10% sellest energiast endale...

#jutujaht Loodame, et nii siiski ei lähe

Ma loodan, et nii siiski ei lähe.. naeris Liisa, kui olin lõpetanud järjekordse hirmuloo hääletamisega seotud riskidest. . Seisime maanteel ja hääletasime. Auto peatus. Kui Liisa on kaasas, siis peatub alati. Niipea, kui olin end tagaistmele upitanud, kahetsesin.
Mu süda hakkas valutama, halb eelaimus. Auto oli räpane, haises suitsu ja lõhnakuuse järele. Istmevahes olid tühjad purgid ja mingi muu rämps.
Liisa istus ette. Liisa istus alati ette.  

Noo.. kuhu sõit läheb, uuris mees. Lasin Liisal rääkida. Talle kohe meeldib see, ja meestele meeldib Liisaga rääkida.
Lülitasin enda välja, Vaatasin aknast mööduvat maastikku ja mõtlesin omi mõtteid.

Mingil hetkel keeras auto metsavahele. 

Mida? ärkasin, kuhu me sõidame?

Roman peab kodust korra läbi minema, selgitas Liisa. Siis sõidame edasi. 

Ju nad olid vahepeal kokku leppinud. Halb eelaimus süvenes. Tead ju küll kõik need jutud.  Kõik need filmid, kus rumal tüdruk ei märka ohtu ja sammub otse lõksu...Vast on kõik ikka hästi.
Jõudsime maja ette.

Keel(e)test

Demokraatia protsess on konservatiivse situatsiooni hüpoteetiline geniaalne operatsioon ja kompromiss.

Kuidas sa ülalolevat lauset loed?(üritasin rõhumärgid õigetesse kohtadesse saada). Kas:

A) Démokraatia prot'sess on kon'servatiivse sítuatsiooni hüpóteetiline gėniaalne operatsioon ja kom`promiss.

B) Demokráatia protsess' on konservatíivse situatsióoni hüpotéetiline geniáalne operatsioón ja  kompromiss`.

Millest ma ei kirjuta

Ma ei kirjuta sellest, et olen nüüd Notsu soovituse järgi unustanud mõõta aega ja vahemaad ja jooksnud kui hetk tekib. Vist Maarja soovitas, et trenni tehes peab suu kinni olema, muidu läheb lappama. Ja tal on õigus. Ma ei kirjuta, sest keegi ei oska mulle öelda, kust ma siis hapniku saan, kui suu kinni on.