Kuidas tegelikult läheb

kohutavalt.
Teisipäev oli puhtalt adreka pealt. Õhtul kell 10 jõudsin koju ja olin täiesti laip. Kolmapäeval olin koomas- peas vatt ja ninas tatt. Neljapäeval ka. Õnneks täna tundub, et hakkab juba looma..

Audit läks hästi. Meie audiitor on äärmiselt tore, professionaalne. Ja oskab väljastpoolt vaadates teha tõsiselt häid tähelepanekuid ja anda ideid, kuidas paremini. Kvaliteedijuhi suutsin taaskord paaril korral viia ataki äärele. Mulle meeldivad mängureeglid. Aga ma ei salli reegleid reeglite pärast. Neid, mis on ebaloogilised, mõttetud, arusaamatud..
Ma räägin liiga palju. Mitte kvantitatiivselt, vaid kvalitatiivselt. Seda mida ei peaks, ega tohiks.

Mingi aeg tagasi oli meil üks golfiüritus. Olen vist korda viis saanud baaskoolitust ( aga ikka ei oska ega meeldi) ja teadsin, et see asub kusagil Peterburi maanteelt tuleb ära keerata. Kuna väga kindel polnud, toksisin aadressi gpsi.  Ja gps juhatab mind Paldiski maanteele!? Segaduses ja hämmingus. Keegi helistab. Ja räägib, et tahab minuga intervjuu teha. Mina samal ajal juurdlen, et kas panin  kogemata vale aadressi. Alles ma siin sõitsin Metsaääre asemel Mereäärde. Ja siis järsku punane sähvatus ( 40 eurot). Et tast lahti saada, ütlesin jah. Aadress oli õige, kes oleks osanud arvata...

Niipea, kui salvestamine lõppes, sain aru, et see oli viga. Intervjueerijaks on mu kunagine kiusakas konkurent, kelle tõttu olen sõna otseses mõttes pisaraid valanud. See tekitas raamistuse. Mu hoiak oli vale. Ma räägin liiga palju. Mitte kvantitatiivselt, vaid kvalitatiivselt. Seda mida ei peaks, ega tohiks.
Aga noh, kessee ikka viitsib siukseid asju kuulata, lohutasin end. Ja siis tulid muud asjad peale.

Mees pole ka veel taastunud. Eile õhtul vaatasime püüdlikult killbilli, sest tundus, et kell 8 on ikka liiga vara magama minna. Kõll- samas valdkonnas töötav tuttav annab teada, et kuulas. Ahaa, nüüd siis avaldati. teine kill- mu kolleeg on pannud lingi meie töö-chatti. Nagu päriselt? Kes guugeldab mind öösiti? Või siis jälgivadki seda nende (töö)jaoks mitteolulist kanalit?!? Igatahes siis vähemalt 2 on kuulanud ja 8 kursis. Lasin kiiresti peast läbi, et mida ma praeguse ülemuse kohta ütlesin.. aga vist olin ikka viisakas.

Mingil põhjusel tulevad teemad mu juurde grupiti. Uue dirigendi leidmine laulukoorile osutus seekord mul üllatavalt kergeks. Tuntud dünastiast pärit äge, väga noor tüdruk. Intervjuu kontekstis kuulasin paari varasemat. Ja telekast vaatasin  Lucy Worsley vestlust. Nad kõik- silmad säravad, kirg, pühendumine- ma teen maailma kõige põnevamat ja ägedamat tööd...
Intervjuu sundis mind tagasi mõtlema oma elule ja karjäärile. Mul on olnud pööraselt õnne, tohutult vedanud. Olen õppinud õigeid asju, olnud õigel ajal  õiges kohas. Kohtunud inspireerivate inimestega, mul on olnud ülemused kellelt õppida ja ägedad kolleegid. On olnud kümneid " elu võimalusi". Aga mina..? mina..

Õde läks sel aastal uuesti õppima, psühholoogiat. Vot, ütlesin talle, teadustöö teema sulle. Oo, ütleb ta, selleks pole vaja kooli minna. See on elementaarne. Sa pole ainuke, ongi sellised inimesed, kel puudub fanatismigeen. Neil pole üht ainsat lemmiklille, - raamatut, või - lauljat. Nad tüdivad kiiresti ja tahavad kogu aeg midagi uut. Neil on lateraalne mõtlemine ( nagu ühes testis öeldi), ja vaadates suurt pilti, olles kõrval, mitte sees, oledki liiga kriitiline objektiivne. 
pole hullu, ka sellele haigusele leitakse ühel päeval nimi ja rohi. Hommikuti võid valida erinevat värvi tablettide vahel, mille suhtes tahaksid pühendumist tunda...
Jääme siis ootama.

Üks positiivne moment oli selles nädalas siiski. Imestan hambaarsti juures, et ammu pole auke olnud. Polegi, ütleb arst. Umbes üle 40 aastastel inimestel suu mikrofloora tasakaalustub ja uusi auke enam ei tekigi. Midagi ka vananemises head.

See on täielik murphi.. sa võid kuu aega igavusest jalga kõigutada ning haigutada, ja päevad enne puhkust hakkab asju tulema uksest ja aknast.

arvuti tuleb kaasa ja puhkuse sihtkohas lubab vihma. aga meil ongi vaja end terveks magada, eks. 

Veel 7 tundi.