Esiteks on mul taas lämmatav unevajadus ( kass on uskumatult armas. Ootab kannatlikult kuni ma magan. ja niipea kui üks silm on mul paokil. Ütleb tunnustavalt- prr ja sekund hiljem on niiske nina ja karvane pea mu käe all :))
Aga suvi algas kuumaga. Harku järves ja sel korral isegi Liivi lahes oli vesi nii soe,. et kannatas taas ujuda. Stroomis oli jääkülm.
Siis saabusid Harku järve sinivetikad ning Stroomi randa reostus. Nagu alati.
Ja hakkas vihma sadama. Ning nagu ka eelneval aastal pidin oma Spotify Summer Top listi vahetama Rainy Days muusika vastu.
Kassi kasukast olen, nagu eelmiselgi aastal, paari kampsuni jagu karva välja kamminud. Nüüd tundub, et hakkab vähemaks jääma.
Kui nüüd mäletaks, mis edasi sai, oleks väga hea.
Seemnest pandud tomat on juba punane ning tundub, et mu kartus, et kanakakat sai liiga palju, ei pea paika. Tomatile meeldib ja sel korral on juba 15 marja otsas. Tomatist pandud tomat on minupikkune ja hakkas lõpuks ometi õitsema. Ootan põnevusega.
Uutest asjadest. Sain lõpuks taimeriga pistiku, kuigi kuulates nüüd lubadusi, saab vast varsti jälle piiramatult elektrit kulutada. Mees naeris mu muidugi välja, et arvuti- telefoni laadimine soodusaegadel meid rikkaks ei tee. Ta on seni keeldunud fiks paketti sõlmimast. Kümnesendine hind on nagunii läinud rong. Viimati pakuti 20 . Siiani on meil kõikide kuude keskmine olnud madalam. Aga eks ta ise teab. Kuniks tema arvet maksab, andku minna.
Aga mina proovin ikkagi säästa.
Ja siis käisin esimest korda linnaorienteerumisel. Väga tore oli. kuigi nagu militaarväljaõppes öeldi - linnalahingus kompassi ei kasutata. Tõlge: kuna maastik oli tuttav, siis oli lebo.
Tuttav lõpetab massaazikooli ja pakkus võimaluse lasta enda peal katsetada jalatalla refleksot. Jeerum, kui hea asi. Mu meelest peaks olema see kõikide perearstide vastuvõtu eelduseks. See on lihtsalt hämmastav, kuidas jalalaba oskab sulle ära öelda sinu haiged kohad. Uskumatu! Lisaks diagnostikale leevendab ka.
Igatahes, oma Pärnu tuttavatele soovitan soojalt tema salongi MarMare Massaaž. Head käed, meeldiv inimene ja värske diplom ka taskus.
Ma õpin oma hambaarsti juures alati midagi uut. Eelneval aastal õpetas ta mind õigesti hingama. Nüüd sain teada, miks arstid paluvad suud lahti tehes öelda - aa. See nimelt lõdvestab keele. Mina ei teadnudki.
Ma ei tea, kas ma ise olen muutunud suhtlemisaltimaks, aga viimasel ajal tahavad kõik mu ümbruskonna venelased minuga eesti keeles rääkida. Viimati aitasin oma juurika-proual sildile kirjutada sõna " Murakad". ( ärge küsige kilo hinda. Õudne). Ja sealsamas uuris üks ostja minult, kuidas on eesti keeles sõna " kuum".
Tore, et üritavad.
Kas keegi teab, kuidas kassi vurrud teavad, et kass on kosunud? Ja siis selle võrra oskavad pikemaks sirguda? Miks inimese juuksed seda ei tee. St er ümbermõõt ei ole korrelatsioonis juuste pikkusega.
Ja kas keegi teab, miks hispaania keeles ( mul mees õpib) otsustati, et näiteks sõna " liha" on naissoost. Kuidas see üldse tekkis? Tõmmati loosi, hääletati? Oli mingi komisjon? Ma mõistan uskumist, et kõikidel asjadel on hing ja seeläbi tekkisid puudele, mullale jne nais-meessood. Aga elutud asjad? Miks? Milleks?
Venelaste asjus olen sama märganud - pole enne juhtunud, et venekeelne tellija alustab telefonikõnet eesti keeles ja alles siis küsib ettevaatlikult, kas ma venet räägin.
VastaKustuta1993a. oli ka selline moment kus venelased mõtlesid eesti keelt rääkima hakata. Mõelge kui venelased kodus ka hakkavad oma jeesti keelt rääkima, siis on uus keel kohe olemas ja arendajad saavad seda õpetama hakata. :)
KustutaMa arvan, et venelased ei peaks kodus rääkima eesti keeles. Mulle meeldiks selline Eesti, kus ukrainlased- valgevenelased- kasahhid-.korealased jne ei peaks end venelasteks, vaid õpetaks oma lastele emakeelt ning esimese võõrkeelena räägiksid eesti keelt.
KustutaKeelest olulisemaks pean ma tegelikult Eesti meediaruumis olemist, et nad teaks meie arvamusliidreid, pühasid, kombeid jne.
Keelest. Vaevalt, et orgaanilises suhtluses üldse keegi vanasti mõtles sõna soole. Oli miskine hea tava, mida põlvest põlve edasi kanti ja mida aeg+kontaktid mõjutasid. See, kuidas sinna hiljem reeglid külge poogiti ja miskiste printsiipide alusel sarnasusi välja peiliti, on ilmselt keeleteadlaste pärusmaa seletada.
VastaKustutaNo see ikkagi ei selgita miks oli vaja lauale või kivile sugu. Soome-ugri sai ju ilma hakkama. Miks siis ladina keeles see hea tava, mida edasi kanda, oli
KustutaI.
Muinasjutud on meil ka erinevad :)
KustutaOrienteerumisest. Kui sul oli lebo, siis on konkurentidel sama lebo. Lihtsal maastikul orienteerumine on tegelikult raskem, sest iga viga on suhteliselt kallim ja tempo on palju kiirem. Kas 100 m jooks on kergem kui maraton? No ei ole tegelikult ju. Võistlus on võistlus.
VastaKustutaKui ülesandeks võtta rada lihtsalt läbida ajast hoolimata ja sõpradega võistlemata, siis muidugi.
Sõnade sugudele annab toreda, kuid kardetavasti ebateadusliku seletuse James Krüss raamatus "Minu vaarisa ja mina". Võta riiulist või raamatukogust ja loe, saad suutäie naerda.
VastaKustutaEelmisel aastal tuli pärast kuumalainet ja sama pikka vihmalainet sügis ja siis kohe kiiresti talv otsa. Loodetavasti tuleb sel aastal veel suveilma ka, kui mitte kuuma, siis sooja vast ikka.
Ja see raamat on mul täitsa olemas:) tänud meelde tuletamast !
KustutaI
Õpin Espanol´i ja ebareeglipärased nimisõnad tekitavad segadust, lihtsalt peab teadma. Aga miks just liha naissoost on, selle kohta teatab guugl:
VastaKustutaThe Spanish term for hand, mano, is derived directly from the Latin word manus, itself a fourth declension, feminine noun. As with the word "carne" discussed above, the gender of this noun was conserved in Spanish from the original Latin term
Itaalia keeles on ka liha naissoost (la carne). Samas nii sealiha kui veiseliha on mõlemad meessoost (il maiale ja il manzo).
VastaKustutaTahtsin ka tarkusetera lisada, kuid selleks ajaks kui mina blogisse jõudsin, olid teadnaf tarkuseterad laiali jaganud 😉
VastaKustutaKass ja vurrud - kuidas kass muidu teab, mis praost või aia august läbi mahub, inimene hindab/proovib/katsetab, kas õnnestub või mitte. Karvakasv kipub erinevates kohtades sõltuvalt east erinema.
Tomatite üle hea meel, aiahullu rõõm.
Dumézil seletaks kolme soo olemasolu kindlasti sellega, et indoeurooplastel on seesmine vajadus kolmetoimelisuse järele. :)
VastaKustutaAga ma ise kaldun arvama, et sõnavormide külge sooterminite kleepimine on tagantjäreletarkus - et kunagi kujunesid juhuslikult ühtmoodi käänduvate sõnade grupid ja keelt vaatlema hakates tundus mõnele uurijale otstarbekas neid gruppe sugude kaupa liigitada, kuigi oleks võinud samahästi ka liigitada rohelisteks, punasteks ja kollasteks sõnadeks.
See, et sõnadel on grupid, mille vahel on käändumiserinevused, võib ise olla lauseökonoomika seisukohalt kasulik - ei pea kokkukuuluvaid sõnu tingimata kõrvuti panema, saab panna suvalisse kohta ja käändumise laad ("sugu") annab kokkukuuluvuse kohta seda lisainfot, mida käändest endast juba kätte ei saanud. Indoeurooplastele mõeldes: neil on ka vähem käändeid kui meil, tähendab: neil on suurem risk, et ühes lauses on samas käändes sõnu hulgem koos ja on raske vahet teha, mis kuulub kokku, mis mitte ja tekib segadus. Järelikult kulub mingi seoseid näha aitav lisakategooria marjaks ära.
(notsu olin)
Kustutaahjaa, miks ma kolmesoolisusest räägin: tänapäeva Euroopa kahesoolistes indoeuroopa keeltes on kahesoolisus sekundaarne, st õhemaks kulunud kolmesoolisus, kesksoost sõnad on loobitud kahe allesjäänud soo kastidesse, kusjuures vahel isegi lähisugulaskeeltes erinevalt (vrd pr "la mer" ja it "il mare"). Ning kaks allesjäänud sugu pole ka tingimata mees- ja nais-, rootsi keeles nt sulasid mees- ja naissugu kokku üldsooks ning järgi jäi üldsugu ja kesksugu. Mis võiks olla tglt sarnane väidetavale alg-indoeuroopa kahesoolisele loogikale, kus olevat tehtud vahet elusa ja elutu vahel ja alles hiljem löödi elusad kaheks sooks lahku.
KustutaHästi huvitav. No ja tegelikult me ju ei tea, mis kunagistel arvamusliidritel mõttes võis olla., et selle grupi keelte rääkijatel just nii kujunes. See teema läheb ka nimekirja, mida pensionieas uurida.
KustutaTänan !
I.
St tahtsin täpsustada, et see algne ja elus/ eluta kõlab loogiliselt. Huvitav just see, et mõne teise algkeele sõnades seda vahet ei tehtud.Või on see siis ajaga kaduma läinud
Kustuta