Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

reede, 11. oktoober 2019

3 kuud antidepressanti

Ma olen nüüd kolm kuud võtnud antidepressanti. Väga raske on teha vahet, mis on pärast seda ja mis sellepärast.
Fakt on see, et ikka on head ja halba tuju, ikka on vahel füüsiline, vaimne ja emotsionaalne vorm parem ja vahel halvem.
Kurgus ikka vahel nöörib, ning ma olen endiselt sarkastiline, mis tähendab, et mu sisemine viha on alles.

Ma olen terve elu saanud vähem magada, kui ma tahaksin ja vajaksin, aga nüüd olen VEEL unisem ja uimasem, kui varem? Vist? Raske on võrrelda, aga ma reaalselt olen nii väsinud. Eelmisel pühapäeval. Vedasin end jõuga välja, ja tavapärasel teel lihtsalt väsisin ära. Nii  palju kui tahaks, ei suuda  magada. Süda on väsinud. Ja ka see tunne on varasemast tuttav. (ennetades küsimusi. Füüsiliselt olen terve. Kontrollitud)
Arst ütles, et unisus on normaalne, et organism tahab taastuda. No ma ei tea. Halloo!! Kaua siis veel?? Hiljuti just viskasime mehega nalja, et kui nii jätkub, siis lähen kohe töölt tulles magama.

Lisaks uus asi, et ma mäletan hommikul oma unenägusid. Ja kuna unenäod on reeglina napakad ja ajuvabad, siis ma pigem liigitaks selle negatiivse kõrvalmõju alla :)

Teine huvitav kõrvalmõju on alkohol. Ma reaalselt tunnen, et tahan alkoholi. Ma pole muidu suurem asi alkoholitarbija, see teeb mu veel unisemaks. Tükk aega juurdlesin, et miks selline vajadus on tekkinud. Et kui organismil on vajadus kiirete kalorite järele, siis võiks ju niisama suhkrut tahta vms?  Ma oletan, et põhjus on see lendamise ja eufooria tunne, mis enne uinumist tekib. Et Ad siiski pole maha võtnud pinget ja stressi aga alkoholi mõju ma tean- see vabastab hoobilt pingetest.
Aga kuna mul kahjuks või õnneks kodus alkoholi pole, siis pole must ka alkohoolikut saanud :)
( ja ma saan nüüd väga hästi aru, miks Ad seostub ülekaaluga)

Muudest mõjudest tundub, et vist natuke on tunded rohkem sordiini all. Taas, väga raske on võrrelda. Sellist energia ja enesekindluse laksu, nagu maikuus näiteks oli, ma kindlasti ei tunne. Ehk siis need asjad ei ole omavahel kindlasti seotud. Energiatase sõltub millestki muust. Ja keskmine meeleolu samuti sõltub millestki muust. Nagu ma infolehelt lugesin, siis see rohi peaks tõstma serotoniini taset, ehk siis tegema õnnelikumaks. Mingit selget muudatust ma päris kindlasti ei tähelda.

Eile oli kaks negatiivset juhtumit, mis tegelikult mingit muutust siiski näitavad.  .
Tavaolukorras oleks ma neid mõtteid kedranud ja end piinanud, see et ma neist kirjutan, näitab, et need lähevad mulle korda. Aga rohu mõjul??? on mõttemüra vähem ja mõtted on kuidagi lühemad. Mulle ei teki sellist korduvat mõtet. Ma endiselt analüüsin juhtunut ja töötan peas läbi tulevikustsenaariumeid, aga
ma  nagu hooliks vähem. Olen rohkem tänases päevas. Või kuidas seda sõnastada.

Või siis teine näide. Tuli meile uus kolleeg, minujaoks ebameeldiv, agressiivne, kellele meeldib karjudes suhelda. Kuna mul pole ammu sellist polnud, siis seda ärritavam.
Ja nüüd olen lausa kahel korral temaga suhelnud samuti karjudes- "kessasellineoled, ettuled..." 
Mina? Kes on vaikne, vagane, tasane hiireke...
ja kummastaval kombel ei tunne ma isegi praegu seda kirjutades end kuidagi süüdi või ülekohut teinuna vms. Nii ükskõik.

Ja ma ei teagi, kas see on hea või halb, sest (üle)muretsemine on üks osa minu identiteedist ja isiksusest.

ehk siis kokkuvõtteks. Mulle tundub, et a. kas see rohi ei sobi mulle või b mul tegelikult ikkagi pole depressioon.
Või c, on seda ikkagi kõrvalt raske hinnata.



7 kommentaari :

  1. Väga hea, et sa jagad oma muljeid AD mõjust. Ma ise kaalun ka, kas hakata sel hooajal sügistalvise masendusmeeleolu vältimiseks AD võtma või mitte. Olen kuulnud seda, et 1.kuul ei lähe mitte paremaks, vaid halvemaks. Aga kui 3 kuu pärast ka olulist meeleolu tõusu pole tulnud, siis vist ei tulegi. Ükskõiksus on mul nagunii olemas, ja ärevuse vastu, mis mind aeg-ajalt valdab, aitab ka Xanax. Olen kuulnud, et AD võtmine tõesti võib tuua kaasa ülekaalu ja kõhukinnisuse, sest see aeglustab kogu organismi tegutsemist, sh. südametegevust. Mõnel oli pulss nii madalaks läinud, et muutus juba eluohtlikuks.

    Erinevad rohud võivad muidugi mõjuda erinevalt, seega poleks paha proovida mõnda teist.

    VastaKustuta
  2. Võib-olla algatuseks proovida mõnda teist rohtu. Ja siis ennast analüüsida ja vaadata, kas on toimunud mingi muutus ja kuhu poole.

    See, et emotsioonide teravus kaob ära, on tuttav tunne. Mulle ei meenu, et ma oleksin positiivsete emotsioonide lahtumist kuidagi üle elanud või selgelt tunnetanud, et "on vähem" vms. Negatiivsete lahtumist tunnetasin aga selgelt ja seda pidasin suureks õnnestumiseks.

    Ma ka võtsin kaalus juurde. Saavutasin ad-dega oma elu suurima kaalu :D Aga ma ei söönud sellepärast, et isu kasvanud oleks. Sõin rohkem, sest ma lihtsalt ei põdenud enam sekundikski sellepärast, et kui söön, siis tuleb kaalu juurde jms. Sõin, mida tahtsin, millal tahtsin, kaalule mõtlemata. Kui ma teeks praegu sama, oleksin kiiresti samas kaalus. Lihtsalt praegu ma kontrollin end tahtejõu abil, kõike soovitut ikka näost sisse ei aja. See, et kaalu juurde tuleb, ongi nende inimeste probleem, kes süües seda, mida ja kui palju nad PÄRISELT tahavad, lähevad paksuks. Kellel looduse poolt seda kalduvust antud pole, ei lähe vast paksuks ka ad-sid võttes.

    Mina näiteks ei leia, et enese toitumisharjumuste pidev piiramine (normaalolekus, ilma rohte võtmata) oleks kuidagi rohkem eluterve kui rohte võttes tegelikule söögiisule järele andmine. Nii et kahe otsaga asi.

    VastaKustuta
  3. 1. Lähen töölt tulles otse magama. See tapab mõtteid ja on hea.
    2. Mäletan unenägusid, alati olen mäletanud.
    3. Olen viimaste aastatega ainult paisunud ja ei näe looooootustki, et...
    4. Alkohol keerab pingeid maha, aga tervis ei luba seda vahendit eriti kasutada.
    5. Antidepressante ei võta.

    Tupik.
    Ilma ravimiteta.

    We are doomed..

    VastaKustuta
  4. Ma mõtlen su peale ja loodan, et suudad täita selle tühiku oma elus, mis elurõõmu ja energia ära sööb.

    VastaKustuta
  5. Tasub proovida joogat, see teeb imesid ilma ravimiteta...
    Ise alustasin yle 50-sena, vanus EI OLE takistus

    VastaKustuta
  6. https://myfitshop.ee/5-HTP Proovi seda parem. Ise tellin küll Iherb-ist.

    Esimese nädalaga olin tõesti rõõmsam ja energilisem. Soovitan.

    VastaKustuta
  7. Ma nüüd soovitaks hoopis midagi teisest vaatenurgast aga tunnistan ka, et see pole kerge.
    Minu viimaste nädalate analüüsi tulemus :)
    Elada tuleks nii, et töö ja otsused, mida sa teed toetaksid su põhiväärtusi. Me teeme sageli hullumeelseid kompromisse, sest väljkutsed on põnevad, ennast peab arendama ja rahast ei ütleks kah ära aga mingil hetkel läheb minu meelest kõik üle võlli. Aktiivsed inimesed kipuvad end proovile panema viisil, mis pikas perspektiivis toob kaasa ridamisi negatiivseid kõrvalmõjusid. Need võivad avalduda misiganes versioonis ja põhjustele jälile saada ei ole alati lihtne. Kuidagi inimene tegutseb võtmes, mis ei lase alati baasväärtustr analüüsi süveneda. Me petame end sajaga ja valitult teelt on sageli raske eemalduda. See, kuidad inimene end funktsioneerima “programmeerib” on ikka omamoodi äge.
    Ehk pika jutu lõpetuseks AD on tulemustega tegelemine, põhjused on aga mujal.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!