Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 7. august 2017

Saatus ja kutsumus vol miljon

Ma räägin teile mõned lood.

Õ paistis alati silma oma hea maitsega. Loodus on andnud talle modellivälimuse. Sellega teenis isegi natuke raha ja oli seega ka moevaldkonnas nö sees. Me kõik õppisime koolis õmblema, aga temal tuli see kuidagi eriti hästi välja.  Kõik nukud olid viimase trendi järgi riietatud ja minu pulmakleit on tema õmmeldud.
Peale keskkooli, aga, läks õppima majandust. Karjäär peale kooli on olnud üsna kirju. On müünud, ostnud ja turundanud. Muu hulgas ka suures moeettevõttes.
Nüüd aga andis saatus võimaluse, et ei pea raha pärast tööd tegema.
Tead, mul on üks uudis, ütleb Õ. Ma hakkasin uuesti õmblema. Disainin ise, muretsen materjalid ja olen juba päris mitu eset oma kollektsioonist maha müünud. Võtan hetkel vaikselt ja rahulikult, näis, kuidas minema hakkab.
Aga lõpuks olen ma õnnelik. Mulle nii meeldib seda teha.


Niipea, kui käsi kandis, hakkas T joonistama. Lasteaia parim, klassi parim, kooli parim, auhinnad... Suured seinasuurused teosed ja tundidepikkused nokitsemised multikate kallal: kaader kaadri haaval, Arvutis ja pliiatsiga.
Aga kooliks sai hoopis keelekallakuga kool. Ning keskkoolis veetis ühe suve Prantsusmaal Disneylandis tööd tehes. Ilmselgelt sai selle suvega keele suhu, õpetajate lemmikuks ja edasine valik tundus loogilisena filoloogia. Kui baka läbi, tundus, et .. pole nagu ikka see. Et õpetada ei taha, tõlkida ei taha ja toimetada ka mitte.
Järelemõtlemiseks valis Kanada. Et saaks prantsuse keelt praktiseerida... :) kohapeal, aga, kandideeris tööle graafiliseks disaineriks. Ja sai selle koha, sest.... oli varem töötanud Disneylandis, mis tundus tööandjale nii äge ja oluline.... :)
Ja nüüd töötabki alal, millest oleks pidanud alustama. Tead, ütleb T. Ma olen nii õnnelik. Ma ootan igal hommikul, et saaks alustada tööd.
Prantsuse, hispaania, rootsi ja vene keeleoskused annavad ainult plusspunkte. Kohalikud oma riigikeeli just eriti hästi ei räägi ning Kanadas on ka teiste keelte praktiseerimiseks mõned immigrandid :) Ja kirutud koolimatemaatika on saanud hoopis teise tähenduse. Ma tõepoolest vajan kraadide ja nurkade arvutusi, ütleb T.

K oli korralik ja tark ja tubli tüdruk. Matemaatika- füüsika eriklass, kuldmedal, ülkoolis cum laude. Nagu me kõik tol ajal., käis ka K muusikakoolis.
Aga ülikooli läks õppima eesti- ja soome filoloogiat. Õpetajaks ei saanud. Töötas aastaid erinevate juhatuste sekretäri ja assistendina. Väga hinnatud ja väga hästi makstud spetsialist. Alati kui kohtusime, ajas  ta inimesi närvi sellega, et kogu aeg ümises. Mulle ka meeldib laulda, aga no kogu aeg...
Üle pika aja saime kokku.
Tegin kaks aastat tagasi otsuse ja tulin töölt ära. tegelen rahvamuusikaga. Olen mitme ansambli koosseisus, kontserdid, välismaal käime tuuril. Juhendan paaris kohas muusikaringe ja olen juba mitu laulu kirjutanud.
Ma olen vaene, aga väga õnnelik, naerab ise.

M meeldis nokitsemine ja mõistatamine. Male. Mata- füssa eriklass. Ristsõnad, su-dokud, mälumäng,
Aga õppima läks ehitust, See polnud päris see ja nii tegeles M aastaid hoopis müügi ja ostuga. Tundus, et edukalt. Aga ikka tahaks muud. Siis muutus IT popiks. Omal ajal, ülikoolis sai õpitud ainult Basicut. Asi tundus huvitav ja õige.... ja nüüd ongi M seal, kus peab. IT.


Soovite veel lugusid? :) mul on mõned veel.
Ma tunnen neid inimesi nn lapsest saadik. Ja ma olen neile " kogu aeg öelnud", et nende õige kutsumus on just see ja mitte miski muu. Aga kes mind kuulab... :) Vahel peab minema ringiga, et jõuda lõpuks ikka sinna, kuhu oli vaja.

Mis mind kurvastab, on hoopis see.  Et mina näen teiste inimeste kutsumusi. Aga enda oma ei näe ja mitte keegi ei tule ka mulle ütlema, et ...naine... sa oled täiesti vales kohas. Sa peaksid tegema hoopis seda....

Või ongi ikkagi nii. Et mõned inimesed teavad sünnist saadik, kes nad on. Teised peavad käima selleks läbi pika tee ja ringiga, et jõuda algusesse. Kolmandad teavad, aga ei saa/oska/taha/pole võimalik seda muuta elatiseks. Või siis traagilisem variant. Kutsumust tead, aga annet ja võimeid ei piisa.
Ja siis on mõned, kes ei saa seda iialgi teada.


13 kommentaari :

  1. Jajah. Ma olen enam-vähem sünnist saati teadnud, et minust saab kunstnik. Isegi kunstikoolis käisin. Aga ikka olen koristaja. Joonistav, maaliv, kujusid saagiv koristaja.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja ikkagi oled Sa õnnelikum, kui väga paljud teised. Sa teed midagi, mida Sa väga armastad.
      Kusagil ei ole ainult pudrumäed... :)

      Kustuta
  2. Tahan küll veel lugusid, mulle meeldivad!
    Kui vanad need oma kutsumuse leidnud tegelased on?
    Vbla peaks aastaks Austraaliasse või Ruhnu kolima, et kutsumuse suund selguks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 45, 25, 45 ja 50 :)
      no ikka küpses eas, kui mõistus lõpuks pähe tuleb.

      Kustuta
  3. Oled sa proovinud näidendeid kirjutada või töökonsultandina töötamist?

    VastaKustuta
  4. Aga kus te siis praegu olete kui küsida tohib?

    VastaKustuta
  5. Enda näitele tuginedes tundub mulle, et on olemas grupp, kelle nn eesmärgiks ongi olla "koristaja"(ehk siis teha midagi, mis pole ei loominguline ega ka edumeelne). Ma ei ole küll koristaja, aga kõik need helged ideed ja lootused ühest-teisest-koilmandast on nendeks ka jäänud ;) Ja ei saa sugugi öelda, et ei oleks proovinud(teispool maakera on käidud jne). Ja no päevade lõpuks, nii väga kui optimistid ka arvata ei taha, siis tervikus on vaja ju kõike. "Puhtamaid" ja "mustemaid" asjapulki. Kindlasti tuleb mängu veel ka juhus või saatus. Ehk siis kindlasti mõni klaverimängija jääb tulemata/olemata, temast mitte olenemata põhjustel ja nii mõnigi osav jutumees lööb lained alal, millest ta tegelikult võiks eemale hoida. Ehk siis esineb ka segunemist, üsna suure tõenäosusega.
    Aga jah, ma ise hakkan aina enam jõudma sinna järeldusele, et seda "miskit" minu jaoks tõenäoliselt ei olegi. Samamoodi nagu pole neid "minu" inimesi :). On palju toredaid ideid, elukutseid ja inimesi, aga ma ei ole end kuskil tundud nii nagu neis lugudes peategelased.
    Omamoodi aitab sellele lõhkisele künale kaasa minu äärmuste lembus, pidev soov vastanduda ja üsna järjepidev heas ning halvas mõttes rahutus. See pole selline edumeelse inimese rahutus, kes muudkui maailma enda loominguga täidab ja seda naudib. Pigem võiks öelda, et see tunne on vist jah, mitte rahutus vaid "kohatus" - kuskil pole nagu "päris-see".
    Kuigi ma võin siin-seal end päris hästi tunda, ei ole tekkinud mul tunnet, et vot...see on see!
    Oma elu jooksul olen viibinud põgusalt kohtades, kus olen kogenud äratundmist, aga no need on nii võimaluste piirest väljas olnud, et...on selge, et ka see polnud minule määratud :)
    Mulle väga meeldib teatud tüüpi elukutsete inimesi kõrvalt vaadelda. Naudin nende ülimat pühendumist ja see tundubki kohati just see "õige". Aga tee või tina ei ole minust taolist inimest saanud ja vaevalt ka kunagi saab.
    Ehk siis tiksun edasi, ilma suurema lootuseta :)
    Aga nagu alguses kirjutasin - peab olema ka selliseid inimesi...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. mul on samamoodi tunne, et ma ei tea, mis on minu "see" - aga vastupidisel põhjusel. seisan maailma ees nagu Tuuli Botik tunniplaani ees ja oigan "oi, kui palju huvitavaid õppeaineid!"

      aeg-ajalt satub ette tegevusi, mis ei tee mind õnnelikuks ja mida tahaks vältida, aga kõike seda, mida tahaks, tahaks, tahaks, on palju rohkem. rohkem kui ühte ellu mahub, tundub.

      Kustuta
  6. Ma olen sellest juba aimu saanud, et ilmselt sobiks mulle selline nn ristärisuunaline tegevus, kus oleks natukene siit ja natukene sealt. Nt IT miksitud mingist servast humanitaariasse, vms. Aga selliseid xlob tüüpi asju ei liigu eriti. Ikka otsitakse puhtalt IT inimest, kes küsib suurt palka ja seda valdkonda, mis tegelikult suuri pingutusi tehes jaksab vbla Eesti keskmist maksta kui seda. aga mida aeg edasi, seda kindlam ma eneses ses osas olen, et see kannapööre taas kunagi tuleb. Korralike benefitsidega elu on tore aga niisama ei tule midagi ja see hind, mis selle eest "maksad", on vahel hullumeelne. Ok, sageli. Kuidagi ei jaksa enam ja üha enam küsid, kaua veel ja milleks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eh?? Itis on aina rohkem vaja inimesi, kel koos itt ja miski muu - juhtimine, disain, juura, keel...

      Kustuta
    2. Kaur, Kui itt vajab juurat, siis ta palkab juristi, kel on vastav haridus. Ma ei mõelnud seda ju. Keeleoskust ostetakse sisse jne. See pole päris see.

      Pigem seda, et sul on kogum oskustest ja kogemustest, unustad ära kõlavad ametinimetused ja liigud edasi sellelt baasilt, nn oskuste mapiga. Viimane Sirp oli ses teemas päris hea lugemine, soovitan lapata.
      KK, logimata.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!