Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 24. juuli 2017

Kahekesi Barcelonas


Ma olen nüüd mõned viimased aastad teinud ühe reisi aastas ka üksinda.
Ooo.. ütlevad inimesed kadedalt, kui neile sellest räägin. Kutsu mind järgmisel korral kaasa, kui lähed.
Naljatilgad. Kui ma kellegi kaasa kutsun, siis ma ju pole enam  üksinda.

Üks sõber, kes õpib hispaania keelt, pani südamele, et ma ta kindlasti Hispaaniasse kaasa kutsuks. ja kuna mul see plaan oligi, siis naljaviluks kutsusingi. Ja minu hämmastuseks, ütles ta kohe jah.

Sa ei saa üksireisimise eelistest ilmselt aru enne, kui oled selle vähemalt korra läbi teinud. Ja tegelikult. Ma arvan, et igaüks peaks vähemalt kord elus reisima üksi. Me üldiselt teame, mida me ei taha. Aga vähemalt minu jaoks on oluliselt keerulisem teadmine, mida ma tahan.
Reisid öeldakse olevat suhteproov. Ja isegi kui suhted on head ja korras, siis sellest, kui palju me tegelikult teeme oma elus kompromisse, saad aru siis, kui neid ühel hetkel enam tegema ei pea.
Sa saad endalegi ootamatult teada, mida sa tahad. Kui ei pea valima, otsustama, kompromisse tegema, teistega arvestama. Kui oled ainult sina ja sinu ego.

Need on imepisikesed ja täiesti ebaolulised asjad. Ei midagi põhimõttelist, ei midagi häirivat. On nagu on. Ja tehes neid iga päev mingi valiku või kompromissina, sa ei tule selle pealegi, et on olemas ka variant b.

Kas ööbida motellis või hotellis. Kas ruumi sisenedes tuleb telekas sisse lülitada või läheb reis nii, et kui sult küsitakse- kas ja milline telekas oli, sa ei oskagi vastata. Kas kliimaseade või aken pärani lahti ? Kas hommikusöök hotellis? Kus süüa ja mida: kas turvaline ja tuttav mac või midagi eksootilist. Või hoopis poest midagi süüa osta. Kas bassein või meri. Kas päevitamine või kultuur või midagi kolmandat...Kas ööseks kardin ette või mitte.  Mis kell tõuseme.
Kas sa tahaksid poodides käis- saame siis mingi paari tunni pärast kokku? ei-ei, ma ei taha poodidesse. Kümme minutit hiljem: kuule, ma ainult korraks vaatan sinna sisse.
ja nii edasi.

Kompromissid sõbraga algasid kohe esimesest hetkest. Meil oli kokku lepitud eelarve. Aga kui mina sättisin selle maksimumiks, siis tema mõistis seda rahana, mis tuleks kindlasti ära kulutada. Kui mul oli mõttes nädal, siis selgus, et tal on lapsed ja see ja teine... ja üle kolme päeva ei saa.

Ehk siis mu nädalasest rannapuhkusest sai sujuvalt kolmepäevane city break.


Ma olen oma elus käinud reisidel suurte gruppidega, kus isegi pissipeatuste tegemine nõudis hääletamist ja tõi kaasa suuri vaidlusi.
Väga raske on reisida inimestega, kel on kogu aeg mingid vajadused ja soovid ja tahtmised ja arvamised. Aga väga raske on ka reisida inimesega, kel on alati kõigest ükskõik.

Perega ja püsikaaslastega on lihtsam. Sa juba tead mida oodata. Esimest korda kellegagi
.. on paras väljakutse.
Aga see kõik ei ole tegelikult ju oluline. Nagu öeldud. Elu koosneb pisikestes ebaolulistest otsustest ja valikutest. Sa unustad need ja naudid hetke siin ning praegu.
Reiside suur pluss on see, et alati tuleb uus. Teistsugune. Ja see, siin praegu on nagu on.
Mõni aeg tagasi oli teemaks oma arvamus ja kehtestamine ja kõik see muu. Reis on nüüd see näide, kus tujutsemine, virisemine ja oma tahte pealesurumine ei tee kedagi õnnelikuks. Oluline on otsida kompromisse, koostööd  ja ühisosa. Nii et kõigil oleks hea, tore ja naljakas.


Me mõlemad olime varem Barcelonas käinud. Ja mingil eelmisel aastal sain ma ühtäkki ka aru, et ma ei jaksa enam käia muuseumites ja kirikutes ja katedraalides.
Eelmisest aastast jäi mulle ka kummitama  soov, et läheks hoopis kohaliku toidu kursustele.

Ja kujutad ette. Kõik olid välja müüdud!!! Surfates avastasin veel ühe mõnusa asja eatwith.com. Asja point on selles, et kohalik tüüp kutsub enda juurde sööma. Kõlab väga põnevalt. Ja muuseas, Tallinn ei ole sellega liitunud. Kui ma peaksin töötuks jääma, siis peaks täitsa tõsiselt kaaluma... Aga. Ka need olid kõik välja müüdud!!
Nii et kulinaarsed elamused jäävad ootama järgmist ja uut reisi.

Picasso muuseum.
Ausalt? Ma soovitan seda tegelikult ainult siirale kunstihuvilisele. Paljureisimise üks miinus on kogemused. Kui oled olnud väga lahedates muuseumites, siis ainult sildid ja pildid tundub kuidagi... igav. Päris mööda külgi see kogemus siiski maha ei jooksnud.
Ma sain palju targemaks. ma näiteks ei teadnudki, et Picassol on olnud ka nn Köleri periood.  Ja üldse, tüüp oli väga vaimukas. Mul on õigesti käitumisega probleeme, aga tõesti osa taieseid lihtsalt ajasid naerma.
Sellistes kohtades tekib alati ka igivana küsimus ja dilemma. Kui palju on kunsti tähendus kriitikute poolt nn otsitud, kui palju oli kunstnikul mõttes mingi kontseptsioon või idee. Või.Ta lihtsalt lõbutses.
Ning ka see, kuidas vaadates üksikuid teoseid me kaotame konteksti. Just hilisemast, kubistlikust perioodist. üksinda, nii nagu me tavaliselt neid pilte näeme, mõjuvad nad.... huvitavalt... Näitusel näed, et tegelikult on selle taga terve seeria. Terve tuba on täis üht motiivi, selle variatsioone. Ja sa saad aru. Et ta on võtnud mingi teema ja mängib ning katsetab ruumi ja varjude ja valguse ja värvidega. Ning see muutub arusaadavaks, talle tekib taha lugu.
Hiljem, otsisin tasuta wcd ja sattusin juhuslikult ühte moodsa kunsti galeriisse. Keegi härra oli üles pannud oma teose. Hämaras ruumis olid ekraanid ja torud ja müra. Kuna seal oli hea jahe, siis tükk aega istusin ja üritasin aru saada. Aga kuna autor ei olnud oma kontseptsiooni kirjalikult jaganud, siis jäigi segaseks.
Nii palju siis kunstist.

Täiesti ootamatult kujunes sellest reisist hoopis muusikareis. Planeeritult käisime kuulamas Alen Garagic esinemist. Klassika ja flamenko stiil kitarril.
See oli maagiline ja vapustav. Toimus ühe kiriku kabelis. Kujutlege, soe suveõhtu, kivimüürid, purskkaev, küünlad, vein ja imeline muusika.

Gülli pargis sattusime juhuslikult spontaansele kontserdile, kus mingid flamenkotüübid esitlesid oma uut plaati.  Ma kahjuks ei taibanud nime pildistada, ja nüüd ei mäleta. Aga samuti. See oli nii tore.

Ja viimasel õhtul hotellis saime tasuta privaatkontserdi. Susana Torregrosa esitas klassikalisi hitte. See on hästi kummaline. Terve hotellitäis rahvast. Tasuta kontsert. Katuseterassil, kenal suveõhtul, Ja peale meie mitte üks inimene... Natuke kahju oli lauljannast. Aga samas oli tore ka, sest saime isikliku kontakti ja mõned soovilaulud.

Annan veel sellise soovituse. Kui olete Barcelonas ja väsinud ja nii. Siis otsige üles raamatukogu. Sealne sisehoov on väike armas oaas selles kiires ja kuumas linnas.

Ma olen ikka aastatega pehmoks muutunud. Barcelonas on väga palju inimesi, kes on endale voodi ehitanud otse tänavale. See selleks. Aga suurel osal neist inimestest magab seal kõrval koer.  Miks see nii on? Mu sõber arvas, et  turvamiseks? Samas nägime ise olukorda, kus üks napsine mees hakkas üht tänavanaist tüütama. Naine sai väga kurjaks ja läks pea kallale. Tema koer, selline suur ja korralik, pikutas samal ajal rahulikult edasi, korra haigutas.
Ehk siis, palun öelge mulle, et nad ju hoolitsevad oma koerte eest. Toidavad neid. Ja neil koertel ei ole seal paha olla?...

Kolm sõna olmest ka. Barcelona hinnad olid üllatavalt... soodsad. Täiesti tõsiselt. Täpseid hinnavõrdlusi ei oska esitada. Aga sellist vaeseks jäämise tunnet, kui nt Stockholmis või Amsterdamis, kui möelda viimaseid reise, ei tundnud.

Selle reisi kuumim kummalisus oli hotelli kraanikauss.
No kujutage ette. On wc, kus on pott ja dušš. Ja kraanikauss asub... magamistoas, voodi kõrval. terve see reis sai veeretatud teooriaid, kuidas võis selline mõte küll tekkida. See et pliit on diivani kõrval, on kaasajal ja uutes kodudes ilmselt juba norm. Aga. Tõusta ühel hommikul. Ja mõelda. Hmmm... teeks midagi ägedat. Tõstaks kraanikausi voodi kõrvale. Et kui inimene käib vetsus, siis pärast käsi pestes saab juba sõbraga suhelda. Ja hommikune hambapesu, samuti, võib ju olla kollektiivne toiming. Veepritsmed? Hotellis on ju koristaja....
No lihtsalt arusaamatu ja kummaline :)

Ja teine mõte mis tekkis. Üsna harva õnnestub saada hiline check out või varasem sisseregistreerimine.  Lennuk lendab ikka oma aegadel. Aga hotellid üle maakera elavad endiselt mingis oma rütmis. Kell 12 saad toa ja kell 12- 15 kao ära.  Ja nii on hotellides üle maakera tuba, kus saab hoida oma pagasit, pungil kohvreid täis.
Huvitav, kas tõesti mitte kunagi mitte keegi pole mõelnud, et ... äkki teeks jooksva arvestuse. Inimene maksab nt 24 tunni eest. Algab see siis millal algab ja lõppeb millal lõppeb. Kui lennuk läheb kell 4 hommikul, siis palun, maga südamerahus nii kaua kui tahad  ja kui jõuad kell 7, siis koli kohe sisse.

Mulle endale veel selline mõttetu meeldetuletus, et ära mitte kunagi enam kasuta lennufirmat Vueling. Mõttetu tegelikult, sest ma elan Eestis. Ja lendan sellega, millega saab. Mitte sellega, mis meeldib.

Vot selline reis oli.
Tulevikus jään siiski pere- ja üksikreiside juurde. On rohkem minu teetassike :)


PS. Kui sa jõudsid siia google otsinguga ja tahad tegelikult lugeda Barcelonast, siis loe Krsi või Elisabethi blogi,

34 kommentaari :

  1. Hmm. Ma ei tea, kus sa töötad / töötanud oled. Aga selliste "tahan-kuulan-transistori" reiside jaoks sobivad hästi komandeeringud.

    Ma just tulen reisilt. Üleeile saabusime. Kaks nädalat. Kolm autot, kolmteist inimest. Mitte midagi polnud ette planeeritud; kõik ööbimised ja söömised ja tegevused leidsime jooksvalt. Ei mingit probleemi! Ei mingit vaidlust "mina tahan borši aga siit ei saa ja üldse!" Lapsed muidugi arvasid üht-teist, aga nendega siis kas arvestati (mõistlikes piires) või ei ja kogu lugu. Nii et - sul on õigus - "oma" inimestega reisida on kerge.

    Hotellide jäiga ajakava taga on minu arust bronnisüsteemide loogika ja toateeninduse töökorraldus.

    VastaKustuta
  2. Paljudes on üldse 14.00 check-in. Hilist annab ka tellida, ma Riias alati kasutan aga varasemat - ei. Neil on vaja aega koristamises, nagu ma olen aru saanud. Hotellis olen ma teinud nii, et checkin sisse aga asjad panen neile hoidu, siis linna. Hullem on nt spas, kus põhimõtteliselt inimesed ikka lähevad protseduuride pärast. Ja siis see jabur kellapiirang...
    Ma reisin viimased 6-7aastat kogu aeg üksi, nüüd viimasel kahel on erareisid ristilastega aga nendega on nii tore, ainult ühise aja leidmine on vahel keeruline.

    VastaKustuta
  3. Valamu magamistoas - väga lahe! Sööd voodis näiteks rasvaseid pirukaid, pärast hea näpuotsi ja musi loputada, ei pea linasse pühkima:P
    Olen ööbinud ka koos vanniga, st. üsna jurakas mullivann laiutas keset magamistuba. No tuba ise oli ka üsna pirakas.

    VastaKustuta
  4. Kodututel on koerad üksinduse leevendamiseks, ka nemad vajavad kedagi, kes neist hooliks. Samuti teevad nad inimeste rahakotiraudu rohkem lahti. Loogika on umbes taoline, et kui inimesel on koer, siis ei saa ta ju halb inimene olla ja on lihtsalt eluraskustesse sattunud.
    Hotellidel käib tubade koristamine nende kolme tunni vahelisel ajal, mis check outi ja chek ini vahele jääb. Lisatasu eest saab tellida hilist check outi, varajast check ini üldiselt ei võimaldata, kui just kindlasti vabu tube hotellis pole. Aga tavaliselt on hotell välja müüdud suures osas, seega nad ei tule vastu selles osas. Lihtsam on tõesti oma kohver tasuta sinna hoiule jätta.
    Magamistoas oleva kraanikausi otsa polegi varem sattunud. Kummaline disainiotsus.
    Ma olen mõned korrad üksi reisinud. India on koht, kus nautisin üksi reisimist, kohalikega tekkis lähedasem kontakt ja sai omas tempos kulgeda. Samas citybreakidel eelistan kellegagi koos olla, et üksi restoranis sööma ei peaks. Kõige muu osas saan üksi hakkama, aga üksi süüa on igav. Mis kasu on ilusast ja heast toidust, kui seda kellegagi jagada pole. Üksi veini juua on ka kurb. Tavaliselt lähengi mäkki hoopis, kui üksi olen.

    VastaKustuta
  5. Ma olen ka seda meelt, et reisida võiks pigem "oma inimestega". Olgu või tüütud aga vähemalt tead, mida saad. Aga oskus üksinda reisida ja isegi üksinda elada tundub paljudele mõistmatu olevat.

    VastaKustuta
  6. Kraanikauss - öösel tuleb janu peale, hea lähedalt vett võtta, nii et liiga üles ei ärka?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Müsteeriumile, miks on valamu magamistoas,
      jõudis nodsu juba selge vihje anda, aga
      jättis lause diskreetselt lõpetamata:

      kust saab vett võtta,
      sinna saab ka lasta...

      Kraanikauss otsustati magamistuppa panna
      kui idaeuroopast turiste hakkas tulvama
      ja keegi tavaliselt peldikus ka magas,
      nii et teised jalad ristis kekslesid.

      Põhjus oli ka pidevas nägelemises arve pärast:

      Mis summa see siin on?
      See on basseini kusemise eest.
      Mis mõttes?! Kõik teevad ju seda.
      Aga teie kaaslane tegi seda rõdult.

      Kui nodsu lainele tagasi tulla, siis võiks
      ju tavalise ööpoti meile voodi alla panna,
      aga me ei ole ka skandinaavlased, kes teaks.

      Sellepärast on hotellides pissuaar magamistoas.

      Kustuta
  7. Mulle ei meeldi üksi reisida kaugemale kui Tallinnasse. Tahaks ju muljeid jagada kellegagi. Ju ma siis olen iseendale nii vilets kaaslane.
    Hotelli sisseregamise reeglite põhjused on siin juba üles loetud - koristaja tahab ju ka koju minna, mitte passida, et kellegi järel kell 4 öösel koristada. Väikestes külalistemajades on ka adminn ainult kindla kellaajani tööl ja siis ajab närvi küll, kui ei anta teada, et tuleme nt kell 22 õhtul ning telefoni ka ei võeta.

    VastaKustuta
  8. Koristamise teemal. Et miks neil 8 tunnised tööpäevad olla ei võiks. Miks on parem 10 inimest,kes 3 tunniga kõik valmis peavad saama kui nt 5 inimest kes töötavad jooksva graafikuga 8 tundi? Ei saa aru. Aga ju seal on mingid nüansid mida ma ei tea. Ehk on niimoodi hoogtöö korras kuidagi rohkem sünergia.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. vähemalt su konkreetsete arvandmete puhul on vahe ilmne: 10*3 on 30, 5*8 on 40 töötundi. Ilmselt kajastuks see erinevus ööbimise hinnas, mis kajastuks klientide hulgas jne.

      Kustuta
    2. aga üldisemalt mõtlen ma sama asja turu lahtiolekuaegade kohta.

      oletades, et küllap on ka turul oma kaupa müüa tahtvate inimeste hulgas tegelikult öökulle, siis võiks olla kasvõi õhtuturg. ja kasvõi samas kohas, kus on hommikuturg, aga teise personaliga, teiste müüjatega. kus käiksid minusugused, kellel on raske enne nelja kodust välja saada, aga tõenäoliselt veel rohkem tööinimesi, kelle tööpäev lihtsalt ei luba enne nelja turu peal käia. ja müüksid-töötaksid need, kelle jaoks kell kaheksa lõppev tööpäev pole mingi probleem, seevastu hommikul kella kaheksaks kohaleminek oleks ületamatu pingutus.

      Kustuta
    3. Ma lisan veel. Et paljuski on seal taga mu meelest mõttelaiskus. Nt Viljandis on hotell kus pole üldse adminni. Ja ka välismaal olen olnud sellistes,et võtme saad kätte koodiga seifist. Ja adminn töötab rahulikult e- r kl 8- 17. Kõik elus ja rahul.

      Viimati ootasime lennujaamas check inni sabas 1, 5 tundi. Ainult üks neiu teenindas. Ma küsisin endalt vähemalt 4 korda. Kui palju ometi maksab elektroonilise check inni programmi tegemine vs sõitjate aeg, närvid ja selle neiu töötasu...

      Sama ka selle koristamisega. Seinal on reeglina silt, et iga päev ei korista, aga seda tehakse ikkagi. Miks ? Miks peab aega raiskama linade toppimisele jne. Pangu robot põrandat imema, neiu vahetab seni voodipesu ja peseb tualetid ja tehtud. Ja seda iga 3 päeva tagant.

      Kustuta
    4. Notsule. Mul on suva numbrid võetud :)

      Kustuta
    5. Arvutasin läbi. Kui üht tuba tehakse ca 15 min, siis 60 tuba vajab 5 inimest.
      Kui koristamisaeg jagub 8 h tunni peale, siis 2 inimest. See on muidugi neto, sest puhkused ja haigused jms. Aga ikkagi poole vähem inimesi + klientide rahulolu

      Kustuta
    6. Hotell = öömaja, ma mõtlen selliselt siis. Kui asjad saab hoidu anda, pole ju hull? Üks koristaja on terve korruse peale ja tuttav kunagi väitis, et tal olid pikemad kui 8h vahetused.

      Kustuta
    7. Ahh, ega vahet pole. Aga nt selle reisiga tõsteti meid kl 12 välja ja lennuk läks 24. Ikka saad kempsus riideid vahetada ja basseini ääres tukkuda ja nagu ma kirjutasin siis kontserti kuulata.
      Aga seda kõike on mugavam teha toas.

      On nagu on. Aga ma usun et paljuski on, sest "nii on kogu aeg olnud"

      Kustuta
    8. Uus rahvas tuleb tuppa kell 14 sisse ja neile ei saa öelda, et oodake kella 24ni. Muidugi kui hotell on pooltühi, pole probleemi, aga tipphooajal, kui toad on välja müüdud, ei mängi välja.
      Vaatan just, et Viljandi automaathostelis on ka vaja kell 12 välja kolida.
      Sry, et käima lähen, sa tead, miks :)

      Kustuta
    9. Ei ei ei. See on hoopis teine loogika siis. Kodulehel on teade: check in 8 - 20 vabade kohtade olemasolul. Sisesta saabumise ja lahkumise kellaaeg. Sisestad kl 7 ja 23. Tuleb vastus Saate toa kell 9.00 ( sest meie koristaja alustab kl 8 ja eelmine klient läks kl 22 ära) . Loomilikult ei ole 100 tuba kogu aeg valmis. Aga kl 9 on parem kui 12 või isegi 15, nagu mõnes kohas.

      Aga nagu öeldud.Sageli paistavad asjad kaugemalt lihtsad, aga reaalses elus on 100 põhjust miks ei saa :) :)

      Kustuta
    10. Muide, nüüd tekkis mul kahtlus, et su kirjeldatud süsteem oleks enamiku klientide jaoks liiga nõudlik. et enamik inimesi tunneks, et küsimus, mis kell nad saabuda ja lahkuda tahavad, on liiga keeruline ja nad paneks kodulehe klõpsti kinni ja otsiks sellise, kus neile keerulisi küsimusi ei esitata.

      vähemalt Facebooki edu oma varasemate analoogide ees seletatakse osalt sellega, et FB ei jäta kasutajatele liiga palju võimalusi. Annab kindla blanketi ette (niivõrd-kuivõrd) ja see teeb inimeste elu lihtsaks.

      mp3-formaadi võidukäik olevat teine näide sellest, et inimesed eelistavad lahendust, mis pole küll sama hiilgav kui mõni teine, aga millega ei ole liiga palju jama.

      Kustuta
  9. Siin on palju asju.

    "Lennuk läks kell 24" ei ole maailmas normaalne. Enamik Euroopat on üksteisest ühe lennu-hüppe kaugusel. Sõidavad kas hommikul (seitse välja, kaheksa kohal) või õhtul pärast tööpäeva lõppu. Kell 24 lendavad odavfirmad (ma saan aru, et lollidel kellaaegadel on lennujaama teenused odavamad?) või mingid keerulised mitmelennulised skeemid. Meie, eestlased, oleme Euroopa lennukorralduse mõttes mingid imelikud ääremaalased ja erijuht, kelle järgi ei tasu oma äriprotsesse seada.

    Teenindus ei ole alati ratsionaalne. Meil oli reisil sihuke lugu. Läksime kõrtsi, 13 nagu meil oli. Suur kõrts, kliendid söövad, aga teenindajaid ei kusagil. Istume maha - ei kedagi. Võtame ise menüüd - ei kedagi. Ootame - ei kedagi. Lõpuks lahkusime. Ikka ei kedagi. Mina jäin viimasena lapsi pissitama ja kui ära tulin, siis nägin, et teenindajad tulid tagatoast ja piilusid ettevaatlikult meie ruumi poole, et kas me juba oleme ära läinud. Miskid kohalikud plikad ilmselt, ehmatasid välismaalaste kamba peale ära ja otsustasid meid lihtsalt minema oodata...

    Kui on nõudlust kell 23 checkouti või kell 0800 checkini järele, siis need teenused tuleks ja oleks. See, et neid ei ole, tõestab, et ju siis pole piisavalt vaja.

    Aga check-in automaadid on olemas ometi igas suuremas lennujaamas. Ja suuremates hotellides kah.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lennukite osas sajaga nõus. Nagu ma kirjutasin. Ära kunagi lenda vuelingi ja ryanairiga :).airbaltic on ka saast aga online teenused on korralikud.

      Kustuta
    2. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta
  10. Üksi on mõnus jah reisida :) Aga hotellide sisseregamise koha pealt on mul enamasti vedanud- isegi enne ametlikku check-ini algust olen pea alati toa kohe kätte saanud, või äärmisel juhul pidanud pool tunnikest ootama (nt ükskord jõudsin hotelli hommikul 8 paiku, aga ikkagi sain toa kätte nii, et jõudsin käia vahepeal vaid pooletunnisel jalutuskäigul ümbrusega tutvumas). Väljaregamise puhul paljud hotellid pakuvad võimalust raha eest tuba pikendada, no seda varianti ma ei ole ise kasutanud.
    Aga lisaks koristajate graafikutele tähendaks 24 h süsteem ka palju täitmata tube, sest eelnevate ja järgnevate inimeste graafikute klappima saamine on päris keeruline.

    VastaKustuta
  11. Oskan veidi sel teemal kaasa rääkida, sest mu ema majandab toateenijatega. Suur osa toateenijaid alustab päeva vara (8-9). Ja hakkavad kohe tegema jooksvalt vabanevaif tube. Ette on nähtud 20 minutit lihtsale toale, , aga algajatel ja muidu uimastel võib ka tund kuluda. Profid teevad kiiremini ja peaksid tegema päevaga 20 tuba. Vahel tapavad end ja teevad 50, sest pole piisavalt tegijaid. Kõige kiirem tööaeg on see paar tundi check outi ja ini vahel, sest paljud lahkuvad ikka viimasel minutil ja uutel klientidel on õigus toale välja reklaamitud ajal. Toateenijad jätkavad siiski koristamist kuskil 4-5ni, kuna õnneks siiski osa kliente saabub hiljem ja alati pole täis maja ehk kohe uusi tulemas. Väike osa toateenijaid saabubki alles tööle lõuna ajaks ja siis on päris õhtuni igasuguseid segadusi likvideerimas. Ma arvan, et logistiliselt oleks väga keeruline kogu hotelli klientide tulekuid ja minekuid paindlikult klapitada, kuigi võimalusel tullakse ikka vastu. Ka tööjõudu on keeruline nii planeerida, sest alles viimasel minutil saab selgeks, mitu tuba müüdud on. Lisa sellele nt ootamatu suur kogus õhtul tulijaid-minejaid. Neil on niigi stressirohke ja madalapalgaline pühi ja nädalavahetusi hõlmav töö.

    VastaKustuta
  12. Hotellide kohta ei oska öelda, aga olen töötanud adminnina hostelis. Meil pidi koristaja lisaks tubadele ka üldruume kasima. Tööpäevad hooajal mõnikord 10-tunnised ja loomulikult kõik nädalavahetused. See töö ei ole lihtne. Suures hotellis on see kindlasti veel sada korda rängem. Päris väikestes majutusasutustes on aga üksikute tubade koristamine ja hommikune söögitegemine adminni töö, mis tähendab, et ikka on ora p****s ning mõnigi rahulolematu klient tuleb susisema, miks adminn letis ei ole ja miks tuba veel koristatud pole.

    VastaKustuta
  13. Huvitav, et just koristamise teema nii palju vastukaja tekitab :) :)

    Mind ei veena argumendid "graafikut on raske teha" ja "kes oskab planeerida".See graafik ei saa olla keerulisem, kui erakorralises meditsiinis või kauplustes või kus iganes.

    Ma arvan, et õigus on Kauril (ja kui vaadata seda väikestki valimit siin) puudub nõudlus. Inimestele meeldib istuda kohvri otsas ja vahetada kempsus riideid. Sest nii on.
    See on sama, miks ei saa vahetada lennupiletil nt nime.
    Nii on.Kogu maailm lepib. Ja jumal sellega.

    Eks turg panebki paika.
    Hiljuti kuulsin raadiost numbreid, et Pärnus ööbis ca 300 000 turisti ja seal on ca 6000 voodikohta. Need on ikka väga nutused numbrid. Tundub mulle. Aga ju on ettevõtjad rahul ja nad ei oota paremat

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, see on kaks suurt hotelli. Ja nende 6000 koha keskmine täituvus on ilmselt väiksem kui suure päris-hotelli oma.

      Kustuta
  14. Huvitav lugemine!
    Mis Vuelingiga lendamise ebamugavaks tegi?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Halvad lennuajad, vanad lennukid, väikesed istmevahed, ebamugavad istmed st ei saanud seljatuge alla lasta. Ja peamine- ei saanud teha e-check inni.

      Kustuta
    2. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta
  15. Ma ei tea nüüd kohe mis kosta. Ma olen suht palju tööreisidel käinud ja pole kunagi pidanud kohvrite otsas istuma nagu sa kirjutad. Kasutame reisikorraldajat ja alati on edastatud aeg, millal tuleb kohal olla ja millal lahkuda, nemad panevad kogu plaani paika. Kuigi jah, ärireisi puhul enamasti lähedki hommikul kohe kontorisse ja sealt lennujaama, riideid enam ei vaheta. Hilised ja varased saabumised jäävad reisikorraldaja klattida, ei ole kuulnud, et kellelgi oleks jama olnud. Meil igal nädalal kontorist keegi lendab :)
    Kk, logimata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oi siis Sul on lihtsalt vedanud. Mul kipub see viimasel ajal lausa osa reisist olema. Ka tööreisidel
      Lennuajad Tlnst on lihtsalt nii napakad :)

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!