reede, 17. märts 2017

Propagandaministeerium

Üks Horvaata tüdruk pakkus mulle koostööd.
Miks mitte, ütlesin. Ja jäin mõttesse. Mida ma tean Horvaatiast? Rumeeniast? Bulgaariast?
Mu mees suudab üles lugeda mõned sportlased. Mõni tuttav on käinud suvitamas ja räägib kas head või halba,
Aga üldiselt mitte midagi.

Keskeuroopas on üsna tavapärane, et messil alustame oma esitlust käeviipega tagaseinale: kus Eesti asub.  Viimati oli selline juhtum, aga, Rootsis. Klient vaatas tooteid, nagu meeldis, aga oli ikka kõhklev.
Järgmisel hommikul tuli õhinal tagasi. Teate, ma õhtul guugeldasin Eestit. te olete Euroopas! Euroliidus!

Ega nad peagi teadma, ja ega me ei peagi teadma.
Ma olin juhtumisi seotud selle survegrupiga, kes soovis uut Eesti märki ja tugevat tööd Eesti kuvandiga. Miks? Sest üks meie riigi prioriteete on teoreetiliselt eksport. Ei ole just kaelamurdev töö ära rääkida ostujuht. Aga edasi. Edasi on raske.

Lihtsalt kontrollküsimus. Sa eelistad ilmselt mahetooteid, eks. Eestis on müügil Leedu mahetooted (nende riik  toetab seda). Miks sa neid ei osta? Ma tean, et sa ei osta, sest ma näen numbreid.
Ehk siis kõik algab usaldusest.



Olgu pääsukesed või randrahnud. Ma olen ka varem sest kirjutanud, et mitte ühegi riigi maine ei teki veebilehtedest ja voldikutest. Kui Sa mu kirjutise esimeses lõigus oskasid midagi rohkem kosta kui sport-turism, siis küsi, kust sa seda tead.
Uudised. Raamatud. Filmid. Muusika.

Lõpuks seisab see rootslane või poolakas leti ees. Vaatab: Made in Estonia. Ja mõtleb.
Püherdavad alasti mudas, must, räpane, tume, hall, varastavad, prostituudid, ropendamine, vandumine...
Laske silme eest läbi viimased Eesti filmid. Ja guugeldage tõlgitud raamatuid.

Ma ei soovi tsensuuri, ja me teeme seda kõike ju endale ja me ei pea kõikidele meeldima jne jne jne.
aga lisaks kunstile, peaks tegema veel midagi muud.  Ma ei taha taas jõuda selle "uhke olemise" teemani. Aga on uskumatult eestilik, kuidas me suudame pisendada kõikvõimalikud edusammud, saavutused.
Kuidas kõik peod on hala ja meeleheide.

Ja nii jääb väljapoole vaid masendav, ah-mis-nüüd-meie, me olemegi sellised- pilt.

6 kommentaari :

  1. Tean kõigest kolmest suht palju ma arvan, töö tõttu. Horvaatia kohta küsiks, kust piirkonnast? Need, kes pealinnas tegevad, väidavad, et rannikualadel on inimesed laisemad. Töötavad vaid turismihooajal ja ülejäänud aja logelevad. Viimase 10a jooksul on mul tiimis olnud 3 horvaati, sh üks saksa-horvaati segaperest. Väga töökad ja toredad inimesed. Haritud, hea keeleoskusega. On teinud lühikese ajaga karjääri aga samas võtavad elu mõnusalt. Elurõõmsad, oskavad olla.

    Rumeenias oleneb, kas kohalik või sisserännanu. Minul on kogemus, et need, kes on tulnud Moldovast, on kordades asjalikumad. Nad on pidanud end üles töötama ja võitlema. Suurtest keskustes nt kohalikele ei maksta eriti palju palka, nad elavad kodus vanematega ja see, mida nad teenivad, on nn taskuraha. Ja nende töösse suhtumine on ka sama. Teen siis kui viitsin ja täpselt punktist punktini, väga hierarhia-lembesed. Ülemus ees ja taga, riskijulgust väga ei ole. Samas Moldova taustaga noored on asjalikud, räägivad venet, inglist, kohalikku keelt ja sageli ka prantsuse keelt. Palju elus näinud, kahe jalaga maas. Ma hindan neid kordades kõrgemalt aga see on mul oma kogemuste põhjal kujundatud imago. Olen selles massis näinud ka paari väga hea haridusega, karjäärile orienteeritud kohalikku. Aga need on erandid.

    Bulgaaria. Korrupeerunud ja susserdavad, väga tüütu skeemitamine. Isegi kui on suht puhas ja selge keiss, suudavad ikka asju läbi varruka ajada ja keeruliseks. Kogu aeg peab kedagi tundma ja teadma, äri tehes siis. Hästi palju "vahtu", small talki ja ülespuhutust. Näib siiras aga kui selja pöörab, ei tea iial, mis mõtleb. Jälle tööalased kontaktid ja selle baasilt kujunenud hinnang. Serbia ja Albaaniaga muidugi võrrelda ei anna.

    Leedu. Oleneb valdkonnast. Äri teha, eriti avaliku sektoriga on selge piin. Korruptsiooni ja sussedamist taas palju. Uus põlvkond pisut etem aga nood ei pääse positsioonidele kergelt. Pead tundma õigeid inimesi ja neid "määrima", st suhtlema-sööma-väljas käima-söötma-kinke tegema-jutustama-õppima usaldama jne. Siis midagi liigub. Mulle ütles mu üks ülemus kunagi, et lätlastega oleme me väga sarnased, nendega üks pidu ja nad on sõbrad. Leedukatega aga tuleb võtta aega. Kui külla minna, siis mitmeks päevaks. Alati tunda huv pere ja hetketeemade vastu, lugeda taustaks, küsida, olla siiras, lasta usaldusel tasapisi tekkida. Ja see on praktikas kõik 100% õige olnud. Leedukad vajavad aega. Leedu kaupa ostan võimaluse piires, jumaldan nende ökojogurteid ja Pergale komme, mida siin ei müüda. Vilniause õlu on ka hea :) Aga kuidagi on ikka nii, et lätlasi usaldan mina rohkem ja mina neid. Koostöö 12,5aastat siiani.

    Meist ikka nagu teatakse ka ju? Vähemalt Ilvest oma e-riigi promoga meil tööl küll teati ja ma suhtlen väga paljude rahuvuste esindajatega. Pigem imestasin mina, et teatakse.

    VastaKustuta
  2. Näpukas - pidi muidugi olema nii, et lätlasi usaldan mina rohkem ja nemad mind :)
    Ja leedukatel on see hullumeelne ajaloo üle uhke olemise teema. Mul on kohati tunne, et nad peavad end baltlastest parimaks just seetõttu, et neil on kunagi olnud kuningas :D (õel nali ilmselt minu poolt, sry).

    VastaKustuta
  3. Panoraamivabaduse eest võitlevad vikipedistid räägivad küll, et Eestil on euroringkondades võiks öelda, et üleelusuurune e-riigi maine. st põhjendamatult hea. mis tähendab, et kui Eesti reguleeriks oma seadustega mingit interneti ja/või elektroonilise meediaga seotud õigusvaldkonda, mis on siiani reguleerimata, siis suure tõenäosusega mõjutaks see seda, mis ELi õiguses samas valdkonnas tehtaks.

    VastaKustuta
  4. a mis Leedu mahetoodetesse puutub, siis kui ma poes mahetoodet tahan, siis ma ausalt öeldes olen sunnitud valima nende toodete hulgast, mida see konkreetne pood suvatseb müüa. ja tema pakutavast valikust valin kaupa kauguse-läheduse põhjal, sest kui ma juba ökotsen, siis käiks suure kilometraažiga kauba ostmine sellele vastu. mis tähendab, et jah, ennem Leedu kui Hispaania.

    VastaKustuta
  5. IT-s ma küll eesti maine-probleemi ei näe. Pigem oleme ise koos Rootsiga ilusti samas katagoorias, nii hinnas kui kuvandilt, aga rootslastel on mõningane edumaa. Vähemalt vabakutseliste globaal-turul. Soomlaste kohta ma selles kontekstis ei oska öelda, pigem kipun arvama, et kui soome akadeemikud neurovõrkude valdkonnas ja Linus Torvalds ja üldse avatud tarkvara arendus välja arvata, siis kipuvad eestlased soomlastele pähe tegema. Aga rootslastega on eestlastel konkurents terav. Nemad on küll väga otsesed konkurendid ja NEIL ON RÄIGE EDUMAA.


    Küll aga tuleb vahet teha ka erinevatel turgudel. Ameeriklased ei oska kvaliteeti hinnata, neile töökindlus ei lähe korda ja siis ongi neil loomulik küsimus, et miks nad peaks "sama funktsionaalsuse" eest maksma eurooplastele kui indiast ja hiinast saab odavamalt. Mida aga hiinlased, näiteks robootika valdkonnas, eestlastelt omal ajal (ma tänapeva enam ei tea) importisid, oli just suurt täpsust ja kvaliteeti nõudvad tootmis-seadmed, sest nende tootmise/aerneudsega nad ei tulned/tule ise toime. Ma nende mahetoodete kohta ei tea, aga käsitöö korral on samuti see kvaliteedi-hinna probleem ameeriklastega: ameeriklane võib roppu raha välja käia küll, aga seda visuaalse poole ja nunnuduse eest, mitte töökindluse eest. Seega, sisulisele kvaliteedile, mitte visuaalsele poolele, orienteeritud tootjad võiks pigem oma sihtturuna näha Saksamaad ja põhjamaiseid piirkondi, sealhulgas kanadat. Ülejäänute silmis on korralikult tehtud toode/teenus vaid "sama asi" ropult kallima hinnaga.


    Ning, jah, määrav on, MIDA TARNITAKSE ning korraliku kraami tarnimine on PAGANAMA RASKE, aga meie hinna-taseme juures TULEB ERISTUDA INDIAST JA HIINAST.

    VastaKustuta
  6. Rootsi osas oleneb valdkonnast, nt pangandus ja telco - enamik emapankade ITst on väljaspool Rootsit. Kas Eestis, Leedus jne.
    Rootsi puhul on veel erinevus töökeskkonnas ka, neil istub peas "AÜ" suhtumine. Vaba aeg on püha loom ja sellist rabamist ning ületunde nagu eestlane on nõus tegema, seal naljalt ei juhtu.
    Meenub üks seik, kus tuttav sõitis kohtuma alluvaga, pikalt ette planeeritud, lend jne. Tüübil oli mingi imetabane und suht tühine perekondlik asi ja ta ei ilmunud kohale. See oli igati aktsepteeritav ning ei eeldatud isegi et võiks vabandada.
    Eestis ei saa inimene vahel isegi lapse kooli aktusele, kuna töölt ei lasta ära...

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!