Tuleb koju ja imestab.
Pakuti valget kala, ahjus tehtud. Sina paned tavaliselt sinna peale ikka mingeid köögivilju või lisandeid. See oli täiesti lihtsalt kala.
Siis oli tavaline keedetud kartul. Lihtsalt värske kurgi viilud. Ja tomativiilud. Tomatile riputati suhkrut peale!!
Ja ei mingit kastet!!!
Mees on mul hull kastmefänn. Väidetavalt nii tema ema kui ka vanema ilma kastmeta toitu ei pakkunud.
Minu lapsepõlvekodus oli nii ja naa. Kui ema viitsis, siis tegi. Aga mida vanemaks ma sain, seda sagedamini oli laual külm hapukoorekaste. Mille võis tegelikult ka salatiks lugeda, kuna seal sees oli roheline ja viljad.
Ma kokkan suht nagu mu ema. Aga kuna ma tean, et kastme puudumisel kaetakse mu hõrgutised puhta hapukoore, majoneesi ja ketsupiga, siis ikka üritan ka kastme valmis teha.
Aga tegelikult on selle loo juures huvitav hoopis see, et me ei tea, kuidas inimesed tegelikult söövad. Pidudel ja kui spetsiaalselt külla sööma kutsutakse, siis ikkagi üldjuhul natuke pingutatakse ja pakutakse parimaid palu. Need miljardid toidupildid meedias- ma pakun, et umbes pooled on ikkagi lavastatud ja tuunitud. Ja teine pool nii uskumatu toiduporno, et palun öelge mulle, et pered oma lastele ju ikkagi sellist toitu ei anna, ju?
Ma loen palju toidublogisid, aga mulle väga meeldib hoopis Notsu oma ( lugeja palub ka pilte, kui saaks. Tänan). Just seetõttu, et see on nii rändom ja selline, kuidas ma ise ja tegelikult süüa teen. Täna nii, homme naa. Mis kodus on, ja kuidas on isu.
Paar aastat tagasi kirjutasin ma teemal Toitumisuuring (siin on viimane, kokkuvõttev osa). Täna on see uuring valmis ja tulemusi järjest tutvustatakse. Üllatus üllatus- selgub, et liha ja maiustusi süüakse liiga palju. Aga teine üllatus on see, et köögi- ja puuviljadega nii pahasti polegi, kui karta oli.
Ehk siis, ma väidan, et me ikkagi ei tea mida inimesed tegelikult söövad.
Võta näiteks praegu väga popp suhkru- ja soolateema. Kas keegi kunagi kodus mõõdab, mitu keeru ta soola toidule peale keerab. Või kohvisse pandud lusikatäisi loeb..?
Igaljuhul. Tegelikult oleks päriselt ka huvitav teada. kui paljud pered tegelikult järgivad taldrikureeglit (annan parima)?
Paljudel on prae juures korralikult tehtud kaste (sõltub toidust, aga üritan).
Kas salat on koore või õliga? (mõlemad versioonid)
Kas leib käib toidu kõrvale?(ei)
Aga jook?(ei) ja kui jah, siis milline...
Paljudel on prae juures korralikult tehtud kaste (sõltub toidust, aga üritan).
Kas salat on koore või õliga? (mõlemad versioonid)
Kas leib käib toidu kõrvale?(ei)
Aga jook?(ei) ja kui jah, siis milline...
huvitav, eks.. ;)
Ei järgi taldrikureeglit.
VastaKustutaEi järgi üldse midagi, kui aus olla. Teen seda süüa, mis parasjagu tahan, kui ei viitsi, ei tee ning söön näiteks leida võiga või krabipulki majoneesiga. Kui midagi kohe süüa pole, keedan muna või teen omletti. Kui me poeg ei taha sööki, mis ma tegin, sööb hommikusöögikrõbinaid piimaga või kiirnuudleid.
Kaste?
Päriselt?
Salat?
Kui ma viitsin salatit teha (riivitud peet, majonees, küüslauk, ma muud salatit ei tee, vaid sööme tomatit soolaga, porgandit krõmps-krõmps, redist krõmps-krõmps), on see üldiselt ainus Tehtud Toit. Sinna kõrvale võib vast ahjus sooje juustuleibu teha, aga vaja pole. Täiesti vabalt on salat siis söögikord.
Joome vett, poeg ka piima.
Praad? Mis krt see on?
Kui olen Vääga Tubli, teen 2 toitu - nt riisi ja hakklihakastet. Umbes korra nädalas tuleb ette.
Lugesin üle. Seda, et PEAMISELT söön ja teen ma suppi, pole nagu kuskil märgitud =)
KustutaKui suppi ei tee, siis teine võimalus on, et teen maisimannaputru (lemmikpuder nii mul kui pojal, miks siis midagi muud, onjo) või kustardit e. sametsuppi. Kui toit on tahke (ja mitte ülalnimetatud salat ega mingi munavärk), on ta enamasti kas
* soojad juustuleivad
* šampinjonid valgehallitusjuustuga
* karri
Aga enamasti teen ma suppi.
Taldrikureegliga tegeleda ei viitsi, aga aedvilju ja salatit on rohkem kui liha.
VastaKustutaJahukastet ei tee mitte kunagi, see on kulinaarne jõledus. Praadi selle matuselaua-mõttes ei tee ka üldse mitte kunagi.
Kurgisalat on koorega, tomatisalat õliga.
Leib ei käi toidu kõrvale! Leiba võib supi juurde süüa, aga mitte iialgi kartulite juurde.
Lapsed joovad piima või mahla, mina mahla, vett või kohvi, Mees mahla või kohvi.
Kohvisuhkrulusikaid loen ikka, kuidas ma muidu tean, et maitse õige on. Kolm, kuhjaga. Tass on muidugi ka paras toober.
Soolaga on nii, et laste titaea ajal tekkis harjumus toidule üldse mitte soola panna, nüüd ikka vahel panen, kui meelde tuleb. Aga soola saab igaüks oma maitse järgi panna, isegi Unistaja on ära õppinud, et soola lisamine ei paranda alati maitset (eriti kui ta tunneb, et on liiga soolane).
Ma loen liiga väheseid toidublogisid, et teada, mis see toiduporno Sinu meelest on. Meil antakse küll igasugust imelikku toitu ja mõnda neist lapsed lausa eelistavad. Näiteks pärast keetmist pannil juustu ja sibulaga praetud riis või limase olemisega kartulipüreesupp. Aga pildistama ma neid parem ei hakka. :)
Kõik toidud ongi imelikud :) Ma loen ühe aasia tüdruku blogi ja see mis ta sööb ongi väga imelik.
KustutaMu mõte oli pigem see, et mu vaadete ja põhimõtetega ei lähe kokku see, kui lapsele serveeritakse õhtusöögiks 2 värvilist pakki.
Fbs on 2 gruppi (neile kel ideid vaja). Soodsad kodused toidud ja Dinner Mumspiration. Seal näeb ikka kõike. Kui lai ja kirju ja kirev on see maailm... :)
ma ei oska kastmeid teha... no selle ahjukala, kartuli ja toorsalati kõrvale ma näiteks kastet ei tee, kes tahab, võtab majoneesi. mõne toidu kõrvale teen külma kastet hapukoore ja küüslauguga.
VastaKustutakui on mingi ahjuliha vmt, siis selle leem jääb kastmeks. ja vahel teen ikka tavalist jahukastet - hakklihakastet, strogonovi moodi asja.
aga selliseid kastmeid nagu toidusaadetes näidatakse, pole ma isegi proovinud kunagi teha. et algul kuumutan köögivilju, lisan puljongit ja veini vmt ja lasen paksuks keeda - ei kujuta ette, et see minu käes toimiks.
muidu sööme üsna vaheldusrikkalt ja tervislikult. kui toorsalatit ei viitsi teha, siis käib salatiks toores hapukapsas. tomati- ja kurgisalat käib hapukoorega, muu kraam oliiviõliga. köögivilja üritan igale toidule sisse panna.
sellest ajast, kui lapsed kodust läinud on, ei ole tegelikult enam iga päev korralikult süüa teinud, aga vähemalt ülepäeva ikka. mõne sellise laisa päeva toit on näiteks koorega keedetud kartulid marineeritud heeringaga, konservherned ja törts majoneesi - eriti vist ei kipuks jah FB-s sellega eputama (mitte et ma seda muidu teeksin).
Toidutegemine on sissejuurdunud harjumus, millest on keeruline vabaneda. Nüüd, kui lapsed suured, siis vähem, kuid ikkagi. Pealegi mulle maitseb hea toit ja ka tegemine on kuidagi lõõgastav või päeva lõpetav.
VastaKustutaSamas nn home made fast food'i tegemine argipäeviti just väga olemist ei rõõmusta. Home Made Fast Food'i iseloomustab see, et toidu tegemis alustamisest kuni taldrikul oleva toiduni ei tohi kuluda rohkem kui tund aega. See sai alguse sellet, kui lastega lasteaiast koju jõudsime, siis käis pidev küsimine, et millal söök valmis saab.
Taldrikureeglist ei tea ma miskit, kuid alati on toidu juurde midagi värsket. Vastavalt tujule, mille järgi isu on. Täiesti vabalt võib selleks osutuda hapukurgikogus või marineeritud seened vms. Kastmed on olulised. Oleneb vaid mida ja mille juurde ja palju aega on.
Ja juba mu abikaasa omal ajal meenutas, et kallis Naine, liha ei ole maitseaine. Köögiviljad teevad lihtsalt toidu värvilisemaks ja on mahlasemaks, kui pelgalt kuiv kartul või riis või tatar. Toidu kõrvale ei käi ei leib ega jook.
Ma olen täielik võilevafriik. just nimelt leivasöödik. puhas rukkileib ja salat ja kurk või tomat või paprika ja avokaado jne. aga see iseseisev toidukord ja tavaliselt kuulub hommikusse.
Söömisharjumused on erinevad jah. Kõik oleneb ka sellest, kes päeva jooksul mida kuskil sööb. Paljud ei teegi argipäeviti õhtuti kodus süüa.
Taldrikureeglit ei järgi aga midagi värsket läheb alati taldrikule muule toidule lisaks. Salatiks ongi tavaliselt kas miski kapsaline (jääsalat, hiinakapsas vms) tomati ja kurgiga ning õlikastmes. Või siis klassikaline tomat, kurk, hapukoor. Kui viitsimist rohkem siis vanakooli riivitud porgand või peet.
VastaKustutaJahukastet eriti ei tee, mingid kindlad toidud vaid saavad alati koos kastmega serveeritud. Paneeritud ja praetud valge kala näiteks. Enamasti on salat ise juba piisavalt "märg" lisand.
Leiva toidu juurde söömine on pigem nagu toidu massi suurendamine. Kuna meil jagub põhitoitu piisavalt siis pole leiva järgi vajadust. Ega väga toidu kõrvale ei joo ka. Vahel teed või mahla, lapsele vett.
Kui teiste inimeste toidulaudu piiluda siis vahel läheb meel natuke kurvaks. Eriti kui tegemist on väikelastega peredega, kus põhitoiduks on kas makaronid viineritega või kraam poe soojaletist. Värsket kraami ei peeta oluliseks. Kust see väike inimene ikka kõike sööma õpib kui kodus vaid paari toitu pakutakse?
Viimati ma sokutasin selle taldrikureegli lihapallide ehk ahjukotlettide sisse, vaene minu laps pidi peedikotlette sööma.
VastaKustutaNo väga huvitav lugu nende kastmetega. Üldiselt ei ole ma väga osav kastmete valmistaja - just sätin ja võtan hoogu, et teha ära sparglid ja sinna juurde hollandaise, korra olen proovinud ja täitsa tuli välja. Aga hoogu peab võtma. Ma hakkasin nüüd mõtlema et me ei söö väga palju toite mille juurde kastet oleks üldse tarvis. Eelkõige vist tuleneb sellest, et päris keedukartulit sööme väga harva, ja siis tavaliselt ntx hakklihakastmega või kukeseenekastmega. Kui on miski ahjupraad siis on kastmeks lihtsalt praeleem. Muidu sööme pigem ahjus tehtud kartuleid (libafriikad - st friikatuli kujuga aga muidu ahjus tehtud) või kartuliputru. Ise söön üldse rohkem vokitud köögivilju, pisemad lapsed seda eriti ei armasta muidugi. Aga kui on mingi liha või kala (viimati nt aretasime ise Viini shnitslit teha) siis on sinna juurde pigem megasuur kogus salatit (enamasti õliga). Niiet ma ei teagi kuhu see kaste siis käima peaks. Kui oskaks neid parimate prantsuse gastronoomiatraditsioonide kohaselt valmistada siis ilmselt teaks paremini. Leiba sööb meil peres üks kodanik, aga selle eest peaaegu et ka leivasupi kõrvale ;-). Lapsed joovad toidu kõrvale mahla ja seda kommet ei suuda ma välja juurutada. Puhas oma viga. Ise joon vett.
VastaKustutaMa söön enamasti mingit valku koos salatiga ja juurde ei midagi, või mõnikord tatar, riis. Perele teen kastme ka. Pastat ma ei taha, kartulit ka eriti enam mitte. Leiba ainult võileivana, mitte millegi kõrvale.
VastaKustutaSalat iga toidukorra juures on hea, aga praegusel aastaajal on sellega palju nuputamist: toitelahuses kasvanud salat, tomat ja kurk ei isuta, aga iga kord porgandit riivida ei viitsi.
Suhkrut ma ei pane kohvi ega tee sisse, sest siis muutub ju kohv mingiks imelikuks magustoiduks.
Väga huvitav lugemine. Tuleb välja, et üks kommentaar annab mulle teie kohta kordi rohkem infot, kui teie blogide igapäevane lugemine viimased 5(?) aastat .. :) :)
VastaKustutaTänan, et viitsisite vastata !!!
Ma kirjutan ühe kommentaari veel. Kuna siin kordub valk + salat.
VastaKustuta2016 vastlapäevast hakkasin ma pidama nn paastu " maksimaalselt 1 x päevas liha". Ehk siis eesti keeles: ma suurendasin hüppeliselt süsivesikuid ja vähendasin valgu/rasva koguseid. Ma võtsin alla 5 kilo ja see püsib siiani.
Ilma igasugu dieedita. Lihtsalt rohkem süsivesikuid.
Inimesed on erinevad. Mul on kolleeg, kes peab täpselt vastupidist dieeti- rohkem valku ja rasva. Ja talle aitab niipidi.
Aga juhuks, kui keegi otsib ideid, siis mõelge sellele..:)
Kui kookidega saaks alla võtta, oleks ma kärbes. Kohutav harjumus alati lõunasöögi juurde magustoit haarata, ilma tuleb kohe nälg. Ei tule muidugi :) aga siis on kontoris kommid, kuivatatud puuviljad, banaan jne, pigem söön õnnetu magustoidu kohvikus enne ära kui näksin järgmised 3h kogu arg midagi köögis.
VastaKustutaAga muidu olen ma väga laisk, sest minu meelest peab olema korraliku prae või supi tegemiseks aega ja hea tuju.
Hommikuti on mul kaks võileiba, musta seemneleivaga, mida ma tellin regulaarselt ühelt väikepagarilt. See hoiab seedimise korras ja regulaarse.
Lõunat söön väljas ja eelistan suppe, eriti klassikalisi aga kui supp ei ahvatle, siis vaatan kuidas tuju. Õhtul peaks korralikult süüa tegema aga kui ma olen veetnud ligi tunni ummikus, siis ma ei viitsi poodi minna. Otse koju, kapist kas võiku või banaan, tee ja hmm kommid-küpsised. Ma hoian end magusaletist eemale reeglina ja ei osta koju kraami aga mingil põhjusel need ikka mul kodus ette jààvad. Eriti talvel. Mina söön külmaga rohkem kui soojaga.
Kui ma kokkamiselainel olen, siis proovin põnevaid retsepte. Toidu kõrvale midagi ei joo, vahel teed pärast või kohvi. Kohv on meega, alati, pool tl. Ja piimaga.
Tee on meega.
Salatit söön kui viitsin riivida, toorelt, ei sega millegagi.
Kastmeid teen pastale ja armastan hakklihakastet, maksakastet :) aga ma ei oska head jahukastet teha. Ema oskab hästi, tema kastmed on pruunistatud jahuga ja alati hästi maitsestatud.
Küpsetan! Kooke-karaskeid-sepikut-kaneelirulle-küpsiseid-jogurtitorte jne. Kaks aastat sain suht min magusa hoida, nyyd on see jama jälle tagasi. Autovahetuse puhul kinkis salong kilose tordi ja ma sõin selle üksi viie päevaga ära. Närviline aeg oli ka, kes joob.. kes sööb eksole :p
KUI ma taas oma söömise käsile võtan (see käib lainetena), siis reeglina püüan nii, et nädalas oleks 1 kalapäev, 1-2 lihapäeva ja suppi. Tavaliselt keedan pühapäeval rohkem ja siis söön mitu päeva. Piimatooteid tarbin palju. Ise teen jogurist smuutit hommikuti, kohv on piimaga, leib võiga.
Ühesõnaga kui asi puudutab söögitegemist, siis ma olen kohutavalt laisk. Koomiline on aga see, et tööl arvavad paljud, et lisaks kudumisele ma kogu aeg kokkan. Ja mul ei õnnestu neid veenda, et see pole tõsi.
KK (jälle voodis külili ja telefonis;))
Ma teen enamasti kolme komponenti st juurvili või salat (alati hapukoorega), suur süsivesik - tatar, kartul, riis, pasta ning lisaks kala või liha. Sedasi saavad kõik midagi - liha mittesööja saab juurviljaga süsivesikuid, lihasööjatele siis kas liha juurviljaga või süsivesikuga. Samas suppi saab süüa nii, et liha on lihtsalt eraldi, kes tahab, see võtab.
VastaKustutaKaste on ikka selline soe asi, lihaga või praeleemega. Hapukoor käib meil vist peaaegu kõige juurde. Leib mitte. Poiss joob piima, mina ja tütar söögi kõrvale ei joo. Muidu joome vett ja teed ja kohvi ja veini.
Suhkrusööjaid meil ei ole. Kommid lähevad pahaks, ja kui ei ole harjunud magusat sööma, siis tundub tavaline poeõun lihtsalt nii läägelt magus, et seda ei ole võimalik süüa
KK unustas lisada veel, et jah me ei tea, mida inimesed söövad, sest mul on tunne, et me isegi ei tea, mida me ise sööme. Eriti kui kipuvad olema sellised "tankimisperioodid".
VastaKustutaMa vahel panen kõik kirja - kogused jne. Kohutav :)
Mul läks nüüd kõht tühjaks! Sõin õhtul peale trenni ühe porgandi ja nüüd kõht koriseb toidujutu peale.
Vanasti öeldi ikka soust,aga eks kaste on sakslikum sõna, kuigi kuidagi ei seostu eestlaste poolt kokku keedetud jahu, vee ja koorega.
VastaKustutaLoen neid toidunimekirju kommentaarides ja natuke häbi hakkab. Ma olen väga laisk ja vilets söögitegija. Kastmeid ei tee sellepärast, et ma olen lihtsalt laisk. Tihti on kastmeks lihtsalt hapukoor. Ja ma ei saa aru, kust võtavad inimesed selle aja, et iga päev niimoodi kokata! Minu elus on ka olnud aeg, mil ma tegin iga päev korralikult süüa (sellest, mis kätte saada oli, me olime üsna vaesed), see oli senikaua, kuni ma lastega kodus olin. Siis läksid lapsed lasteaeda ja ma ise tööle ja no lihtsalt ei jaksanud enam niiviisi. Ja siis ma lahutasin, üks suur söödik jäi peres vähemaks ja ma olen veel vähem kokkama hakanud. Lapsed sunnikud ei taha paljusid toite, mis mulle meeldivad, nii on nad kasvades olnud sunnitud ise omale süüa tegema hakkama.
VastaKustutaOh, toidust ja kommetest võiks palju rääkida. Ja võimalustest. Ja maitse-eeslistustest. Olen olnud mõnda aega ka toidupangalt abi saaja (siin väikelinnas on see korra 2 nädala tagant) ja vahel ikka võttis kukalt kratsima, mida teha 12 1,5l pudeli limonaadiga? Ja järgmisel jagamisel ju jälle? Ja sellises koguses saia ja leiba? No ei jaksa lihtsalt. Vahetevahel on olnud ikka mitmekesisemaid ja toitainerikkamaid variante ka.
Lisaks veel see, mida jagatakse euroopa toiduabiga. Suhkur, riis, tatar, makaronid, tangud, helbed. Kust see vaene inimene nende tärkliste kõrvale värsket võtab? Tõenäoliselt ei võtagi.
KustutaKastmeid ei tee, sest ei oska. Tegelikult peaks harjutama ja ära õppima. Seniks sööme hapukoort kastme asemel, mis pole ikka päris see ja iga asja kõrvale ei sobi.
VastaKustutaVõileiba sööme ohtralt nii eraldi kui muu toidu kõrvale.
Juurikaid... püüame lastele sööta niipalju kui oskame. Väga ei oska.
Ja tihti on nii, et jõmpsikad saavad omaette toitu (hakklihakaste vms), naine teeb endale miskit gurmeed ja mina saan valida, mida võtta.