Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

neljapäev, 25. veebruar 2016

"Klassikokkutulek" Mustamäel

Postitus rubrigist "minu pühapäev".

Mingi aeg tagasi avastasin, et teeääres on avatud uus keskus ja selles on KINO! Meie kodu lähedal, ei peagi enam linna sõitma!

Armas mees kutsuski mind Apollo kinno.

Kõigepealt kriitika. Inimene, kes sa planeerisid sinna parkla. Palun vii oma diplom kooli tagasi. arumaeisaa... Kino mahutavus on ju teada. See selleks, ma saan aru, et ruumi on vähevõitu. Aga. Kuidas saab planeerida parkla, millesse saab sisse vaid ühelt poolt... et kui sulle tundub, et on vaba koht, aga sisse sõites selgub, et nii ägedalt on pargitud, et vahele ikkagi ei mahu, siis tagasi saad põhimõtteliselt vaid tagurdades....

Keskus on rohkem meelelahutuse- kui kaubanduse oma. Õnnetu Rimi on, aga peamine rõhk on söögikohtadel ja see on väga hea: Lido, hiina, india, ameerika, pizza, kohvikud.

Uus asi on ikka uus asi. Kinos on kõik uus ja puhas.
Toolide vahe on piisavalt lai, nii et teise inimese  mööda laskmiseks ei pea tõusma. Ja mis mulle, kui kergele inimesele väga meeldib: toolid ei tõuse nn üles.
Natuke segaseks jäi maksmise süsteem-  väga suur osa on automatiseeritud ja iseteenindatav. Kui üks tüdruk poleks kõrvalt aidanud, siis oleksin oma popcorniga tasumata minema kõndinud... Ma tõesti ei saanud aru, kuhu ja seejärel kuidas maksma peab. Aga eks see tuleb kogemustega ning kui nad väga miinusesse jäävad, ju siis pannakse rohkem ka silte üles.


Muusikaga on kuidagi kergem. Kui Niineste või Normet kiidavad, siis tean rahuliku südamega, et minu teetassike see pole ja vastupidi. Filmikriitika on keerulisem. Ma pole leidnud veel sellist autorit, kelle maitset ma teaksin usaldada kas siis positiivses või negatiivses mõttes.

Arvustus, mida enne minekut lugesin, tegi filmi maatasa. Mistõttu läksin suure eelarvamusega. Mulle ei meeldi Pohmakad, Adam Sandlerid ja Ben Stillerid.

Aga pean tunnistama, et kokkuvõttes mulle meeldis. Jah, tegemist pole intelligentse meelelahutusega, on roppu nalja, labasust jne. Mu meelest täielik meestekas.

Aga midagi ometi kõnetas. Tohutult oli äratundmist. Kui, siis veider tundus see, et klassikaaslastega kohtumisel muretseti oma nn väljanägemise pärast, mitte saavutatud staatuse vmt pärast, nagu tavaliselt Hollywoody analoogfilmides.

Üks mõte veel.
Tundub, et vanus 40+ ongi meie välimuses kõige suuremad muudatused? Et siis vastavalt maailmavaatele on teinud kas geenid ja/või elustiil oma töö.

Pange vanuse järjekorda selles filmis klassikaaslasi mänginud inimesed:
Kadri Adamson, Marika Korolev, Ülle Lihtfeldt, Karmel Eikner, Ago Anderson, Mait Malmsten ja Genka.

Ja nüüd guugeldage, kas teil on õige vastus.
Minul läks täiesti mööda.

1 kommentaar :

  1. Jaa, ma arvasin ära, et meestest on kõige noorem Genka ja naistest Kadri Adamson. Seda, et Ago ja Mait on kursavennad ning Ülle ja Marika sama aasta naised, ma kogemata lihtsalt teadsin. Ainuke üllataja oli Karmel Eikner, pidasin teda vanemaks.

    Kus sa pizzat nägid? Kui ma sel kolmapäeval seda asutust väisasin, oli pizzakohvik alles remondis. Omalt poolt tahan pahandada, et kui autoga on ebamugav kohale tulla, siis jalgsi on veel ebamugavam - arva ära, kas sinna läheb kuskilt ka mõni kõnnitee? Mõne bussipeatuse poolt näiteks?

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!