Kes ja peamine küsimus- miks, on see huvigrupp, kellel on seda vaja?
Milleks?
Kes on need inimesed, kes vabatahtlikult tahavad tarbida veel jälgimalt, kui tavaline tubakas, haisevat toodet. Jälk.
Ja mõte, et samal ajal, kui inimesed karjuvad kanepi kättesaadavuse poolt, räägivad teised alko karmistamise poolt.
Lubame kanepi ja keelame alko, Midagi sürreaalsemat annab ette kujutada.Mihkel Raud kirjutas väga hea följetoni alkoholi vastu. Kui ma oskaks sama hästi kirjutada, kirjutaksin sama kanepi kohta,
Minu jaoks lõppeb diskussioon, kui algavad nagunii argumendid. Nagunii nad tarbivad. Nagunii tulevad põgenikud.Aga nagunii ka kusagil pekstakse naisi ja lapsi, uputatakse kassipoegi, tegeletakse prostitutsiooniga, tapetakse usu ja varanduse pärast.... nendime " nagunii" ja legaliseerime?
Alkoholist saan ma aru. Alkohol on teema, mida ma mõistanSiin, minu planeedil, pole inimest, kel poleks tuttavat joodikut...
Kirjutan ma hoopis sellepärast, et need piirangud on väga imelikud.
Esiteks reklaami piirang avatud maailmas? Keelame sakud ja alecoqid, aga Tullamore ja Metaxa lasevad samas vaimus edasi? Või mismoodi seda täpselt ette kujutatakse. Sulgeme, nagu Põhja- Koreas interneti ja keelame kõik kanalid peale TV3 ja Kanal 2-e? Huumori teine point on selles, et meede peaks ennetama eelkõige noorte tarbimist. Noored, oh häda ja õnnetust, paraku enam telekat ei vaata. Ehk siis disikrimineeriv ühe kanali ja eestimaiste brändide keelustamine jõuab reaalsuses ainult vanainimesteni.
Jah, reklaami võib keelustada, aga siis peaks see olema nii nagu tubaka puhul- keelab kogu maailm.
Ma nõustun väitega, et alkoholireklaami piiramine VÕIB tarbimist vähendada. Reklaam muudab brandieelistusi ning ei pane sind tarbima toodet, mille vastu sul huvi puudub, mille sihtgrupp sa pole. Kuid kui me räägime noortest inimestest, siis on väga vähe 12 aastaseid, kes on kindlalt otsustanud hakata karsklasteks. Seega, nad on avatud, uudishimulikud, ilma tarbimis- ja brändieelistusteta st potentsiaalne sihtgrupp. Valmis tarbima toodet, mis muudab su edukaks, lõbusaks, hinnatuks jne.
Võrreldes 2005 aastaga pole lahja alkoholi tarbimine kasvanud ja uuendatud reeglid alkoholi reklaamimiseks tehti just 2005 aastal. Kuna seadust on kehv lugeda, panen siia viite EPL kokkuvõttele.
Aga me ei tea, millised oleksid numbrid siis, kui tookord poleks reegleid karmistatud ja reguleeritud.Tõsi, me ei tea ka vastupidist- kas tarbimine oleks vähenenud, suurenenud või jäänud samaks, kui reeglid poleks muutunud. Meil pole maailmast pea ühtegi näidet, kus sanktsioonid alkoholi kättesaadavusele ja tarbimine oleksid võrdelises seoses.
Sest point on ju muus. Tarbimise vähenemise ja suurenemise taga on sotsiaalsed normid. Ning me jääme lõpuni küsima, kas alkoholi ( ja tubaka) tarbimise vähenemise taga on riigi poolt seatud sanktsioonid. Või on muutunud ühiskondlik norm.
Seega, ma väidan, et teha saab küll. Alustame sellest,et meie riiklikel vastuvõttudel ei lakuta. Ja et Eesti seriaalides ning filmides tegelased ei tinuta. Mõelge näiteks Mustad lesed, Varjudemaa, Viimane võmm... jne peale. Põhimõtteliselt on peategelastel alkohol tilgutiga pidevalt küljes. See on ok, see on norm, see on reaalsus.
Aga miks peaks. Naabriplika joodikutel on roll. Ja see on arusaadav, Aga miks peab nimetatud seriaalide tegelane jooma? See ei anna loo seisukohalt mitte midagi juurde.
Nad joovad, sest meil on teadvuses. Alkohol on nauding ja unustus. Ma pole väga veendunud, aga usutavasti on igas kultuuris viis viia end unustusse, võtta maha piirangud. Kuidas näiteks vabastab end pingetest kodune mosleminaine?Ehk siis lisaks lasteaia matemaatika- meediaõppele ei väsi ma propageerimast varajast väärtuskasvatust, Lapsed vajavad ideid ( ja eeskujusid, mida on täna väga raske leida), et end sellest nõiaringist välja murda. Et oleksid alternatiivid ning käitumismustrid juhuks, kui sul on raske ja igav ja kõik on halvasti.
Ma tegelikult usun, et see tuleb. Ma näen, kuidas tänaste noorte väärtushinanngud on hoopis teised, kui meil omal ajal. Aga jah, nagu öeldud, elan mina hoopis teistsugusel planeedil.
Kõige enam ärritab mind selle teema juures see, et on tuhandeid inimesi, kel puudub vastutustunne. Joovad pere sissetuleku maha. Teevad lähedaste elu põrguks, sõidavad süütuid surnuks, õpetavad lapsi rämpsu sööma, ei õpeta neid leidma elust mõtet ning väärtusi... et kusagil põõsas jõmiseda või uimase kustunud pilguga rõvedalt haisedes lauda põrnitseda.Selliste pärast peame meie kannatama. Ehitama üles nanny riigi, mis keelab käsib. Ja ütleb, kuidas elama peab. Et me üldse peame selliseid teemasid arutama, selle asemel, et tegeleda oluliste asjadega.
Ma pole kindel, kas alkoholi piiramine sellises määras on õige, vähemalt praegusel hetkel. Esiteks on riik ette võtnud suured kulutused, aga tahab samas omale jalga tulistada sellega, et tõstab alkoaktsiisi ja makse, eeldades, et inimesed jätkavad kallima alkoholi ostmist ja toovad riiki rohkem tulu. Ei too, pigem usun, et läheb täpselt vastupidi - tõuseb salaalkoholi maht, riigitulu väheneb ja korraga avastatakse ennast august, mille seinu ise kaevati. Keegi veel Pärnu tragöödiat mäletab või on see juba ammu unustatud teema?
VastaKustutaTeine asi, mida ma ei poolda, on riigi hakkamine kasvatajaks. Riik dikteerib ette, mida võib ja mida ei või juba rohujuure tasandil. Mulle riik kui lapsehoidja suhtumine ei meeldi ja minu arust kohtab seda liiga palju just nö. arenenud riikides, kus täiskasvanud inimesed kas enam ei oskagi ise mõelda, sh hoida kriisisituatsioonides selget pead, sest riik ja seadused teevad kõik ette ja taha, või ei taha enam oma peaga mõelda, sest ei pea.
Kolmas on see, et alkoholi või suitsetamise (nii tavalise kui kanepi puhul) on suurt abi ikkagi eeskujudest. Kui eeskujud alkoholi ei tarbi või teevad seda vähemalt mõõdukuse piirides, on ka järgijad samasugused (siinkohal mainin saksa alkoseadusi, mis lubavad JUBA 16-aastaselt alkoholi tarbida, ometi ei näe ma seal selliseid lolluste horde nagu meil siin), sama kanepiga. Oleks siis see, et kanep oleks nö. korra-kaks aastas lõõgastusvahend, aga EI - mingid täislaksu alla olevad, korraliku keeleseadmisoskuse minetanud noored "tegijad" mehed leiavad, et just nemad on õiged inimesed seda legaliseerimist läbi suruma. See ajab mind just rohkem toetama seda leeri, kes on kanepi legaliseerimise vastu.
Mu jaoks on kõige ärritavam alkoholi reklaam see, kui poes enne kella 10-t õhtul hüütakse lindilt kõva häälega maha, et "lugupeetud ostjad, alkoholi müük lõpeb kümne minuti pärast, vabandame ebameeldivuste pärast!". Mis see on? Milleks? Et haarata kiirest viimane pudel ja joosta kassasse, isegi kui enne polnud plaanis midagi osta? Pood pannakse niikuinii ka kell 10 kinni, loogiline, et peale pole lahtiolekuaega enam midagi ei müüda, miks peaks seda alkoholi puhul eraldi toonitama?
VastaKustutaMa ei poolda alkoholi keelustamist, sest ajalugu on näidanud - ei varem ega hiljem pole nii palju (sala)alkoholi tarbitud, kui kuiva seaduse ajal - nii Ameerikas kui Soomes kui ka NLiidus.
Kanepi kohta ei oska midagi öelda, see teema viib juba sinna, et mis on kahjulik ja mida peaks keelama ja mis ei ole. Heroiin on kahjulik, täitsa kindel. Kanep - no oleneb olukorrast. Mõnel inimesel tekib kanepi toimel psühhoos, mõnel ilmneb skisofreenia, aga see on väga väike protsent. Samamoodi võib ju öelda, et mõnel inimesel ilmneb tubaka toimel keele-, kõri- või kopsuvähk, aga see on väga väike protsent. Mõni inimene ei talu jälle alkoholi. Ka kreemitordi söömine suures koguses on tervistkahjustav (palju suhkrut, transrasvad, gluteen jne)ning võib olla sõltuvust tekitav. Mu jaoks on keeruline küsimus see, kuidas hinnata, mis on kindlasti liiga kahjulik ja ohtlik ja mis väheohtlik. Pingerida paluks :)
Omaette küsimus on see, kas mürgised ja ohtlikud ained peaks ilmtingimata ära keelama. Kui palju üldse seadustega reguleerida, sest nagu Sa kirjutasid, ülereguleerimine on ka kurjast.
Mina usun ka eeskujudesse ja sõpruskonda, keelamisega ei saavuta midagi. Eriti kui me räägime reklaamidest, see on mõttetu. Jääb ju net, youtube, kodukad jne. Kui on huvi, leiab oma argumentide toetuseks alati infot. Ja ega eeskujud ka alati aita, ma ei tea, miks osad hakkavad jooma ja teised mitte.
VastaKustutaMul on alkoholi ja tubakasse täiesti oma suhtumine ning see põhineb kodust. Kui ikka oled lapsena elanud nii, et papa pea igal palgapäeval terve sissetuleku maha joob sõpradega ja perel on kogu aeg rahamured, siis tekib väga kehv tunne. Lisaks see piinlikkus ja häbi, mida üks purjus isa võib lapsele väikeses maakohas tekitada. Õud. Ma tean, et see on haigus ja ta oli liiga nõrk, et "ei" öelda aga see ei vabanda. Ja ma tean, et ma ei kannata sama moodi üldse kanget alkoholi nagu tema, mistõttu ma ei joo midagi kangemat veinist või heast siidrist. Sedagi nii umbes poole liitri jagu aastas, millest osa tuleb ära visata, sest liisub :) Kuskil üritusel olles on alati hea põhjendus - ma olen autoga - ja keegi ei tüüta.