Ma olen Ivo Linna

No kellele ei meeldiks Ivo Linna?  Soe, sõbralik ja südamlik. Laulab hästi ja laulud on meeldivad, meloodilised, meeldejäävad ja kaasa lauldavad šlaagrid. Parafraseerides klassikuid: mu elulaulul on palju salme, aga refrääniks jääb ikka Ivo Linna.

Raivo E Tamm on ka väga meeldiv. Me olime terve klassiga 13. lennu fännid ning käisime Ugalas iga etendust sada korda vaatamas. Tõsi, Raivo peaosad ja tähtrollid tulid pisut hiljem.

Urmas Vadi huumor meeldib mulle ka. Ja ma pole näinud saalist mitte ühtegi monoetendust.
Seega, ideaalne kombinatsioon, mida lihtsalt ei tohi vahele jätta.

Natuke ma siiski pettusin- ootasin pisut tugevamaid seoseid a la Mamma Mia, praegu jäid lingid ja laulud pisut otsituks.
Ja kes kurat on see Süstik ja miks oli ta vajalik?


Arusaadavalt on teatud vanuses põletavaimaks probleemiks kaaslase leidmise teema. Kui naiste huumor selles vallas on pigem- milliste mölakate otsa ma küll sattun,
Siis pea kõik mehed, keda olen kuulnud. lugenud, räägivad alati hoopis traagilisema loo. Naistest, kes on kauged, külmad, kättesaamatud. Ja kuidas vaene mees peab taluma hülgamist ja alandusi, roomates läbi raskuste jumalanna tähelepanu suunas.
Tundub, et loodus on andnud naistele(õnneks) selles mängus rohkem eeliseid. Ja meestest on alati nii kahju...
Aga kõik lõppeb siiski õnnelikult. Raivo on saanud lausa kolm naist kätte...:)

Kui mu blogi peaks lugema mõni koolilaps või noor, siis teadke. See, et te pole oma klassi kõige populaarsem, ilusam, targem, osavam... ei tähenda mitte midagi. Pigem vastupidi. Lugusid selle tõestuseks on rohkem kui küll. Liikuge lihtsalt mööda oma teed, uskuge endasse. Ja tuleb edu ja kaaslased ka.

Naljakas on ka see, kuidas maailm meie ümber muutub. Veel mõned aastad tagasi laulsime kätest kinni hoides- peatage Lasnamäe. Aasta tagasi aitasin ühel väliseestlasel suguvõsa traagilist lugu harutada, mispeale pidi ta nentima, et saab aru küll, miks eestlased venelasi ei armasta.
Ja nüüd paneb lavalt öeldud " venelased Eestist välja" inimesed mu ümber kõhklevalt omavahel sosistama. Ma ei tea, kas nad nentisid, et " tegemist on sallimatuse ning viha õhutamisega. Et kui juba ei suuda tolereerida valgeid, kristliku taustaga naabreid ja kunagisi impeeriumikaaslasi.., kuidas siis veel ülejäänud maailmaga".


Tegelikult oli väga naljakas. Kui juba naerma hakkasid. Sellised lihtsal naljad.
Aga ma sain ka aru,  miks ma väga sageli peale tööd teatris ei käi. Lõpus tuli ikka nii uni peale.. ja see polnud, ausõna, esineja viga.

PS: tundub et moes on pikad kleidid ja seelikud. Kiidan heaks ja loodan, et seda moodi jagub veel aastateks.