Vanasti lohutasin end hommikuti lausega- ainult neli (kolm, kaks, üks) päeva veel ja siis saab magada.
Nüüd on mu lohutuseks: ehk on just täna see päev, millal selgub mu tõeline kutsumus...
selles on rohkem lootust.
Ma ei tea, kas mu pea ümber on roosad, rohelised või indigovärvi tulukesed- aga üsna tihti on mul tunne, et olen teiselt planeedilt...
Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata.
See ongi eesmärk.
teisipäev, 5. november 2013
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Just, ma liigun ka samas suunas.
VastaKustutaMilleks võimalusi lihtsalt maha magada!