Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

reede, 1. november 2013

Tallest ja lillest

Maailm suudab mind ikka veel üllatada. Ja see on tegelikult hea.
Üks päev esines telekas kena terve ja tore veganist neiu.
Miks te liha ei söö, küsitakse - eetilistel põhjustel, vastab ta.
Sest kusagil maailmas on olemas kohti, kus loomi hoitakse kehvades tingimustes.
Jah, ma olen näinud horror videoid, ma taunin nii loomade kui ka inimeste halbu elamis- ning hoiutingimusi. Ma olen vastu inimeste ja loomade kahjustamisele ühe organi saamise eesmärgil. Ma olen valmis alla kirjutama avaldustele, millega nõutakse loomade ja inimeste tingimuste parandamist....



Ja ikkagi tundub see asendustegevuse põhjusena, sest on olemas väga lihtne lahendus: tarbi kohalikku ja kontrollitud. Või veel parem, kasvata oma toit ise.
Minu veendumus on, et looduses on igal asjal oma koht ja mõte. Pisike armas roosa notsu kasvab ja temast saab sink ja harjad ja kott ning kingad. Väike nunnu talleke sirgub ja temast saab šašlõkk, soe kasukas ning pehmed käpikud.
Kui palju rõõmu on seeläbi maailmas rohkem ja kui palju tänu me jääme võlgu. See on aus ja väärikas.  Neil loomadel on elus eemärk ja koht ja mõte. Kui palju on inimesi, kes saavad sedasama oma elu kohta öelda?
Ning looma eksistentsi mõtte tasalülitamine ja ta alandamine vaid passiivseks tarbijaks on minu meelest kuidagi alatu. Ja kurb.

Diskrimineerimise kaarti kasutades peaks loobuma ka šokolaadist, suhkrust, kohvist, banaanidest, rõiva- ja laiemalt moetööstusest, biokütusest; milline ökoloogiline jalajalg on sulle kohale toodud kus-kusil, agaavil, kinoal jne jne jne. Ja miks ainult need loomad? Aga inimesed? Aga veestiku floora ja fauna? See pole nii mugav?

Samas suudaks ma täielikult mõista põhjendust a la ohverdamine. Maailmas on juba täna väga-väga palju paiku maailmas, kus on karjuv puudus loomsest valgust, Ning defitsiit järjest süveneb- ühelt poolt kõikide ressursside vähenemine ja teiselt poolt rahvastiku kasv. Loomne valk on luksus ja muutub selleks järjest enam. On väga eetiline ja üllas, juhul kui tervis ei luba, või sulle ei maitse või on ükskõik, jätta loomne valk tarbimata, et jaguks neile, kellel sellest täiesti puudus.

Seda postitust ajendas mind tegelikult kirjutama nimetatud tütarlapse menüü.
Ma väga armastan taimset toitu. Ja põhjus, miks ma seda tarbin ongi ju maitse. Et peet või kaalikas või uba maitseb nii nagu ta maitseb.
Aga loogika, et inimene loobub mis iganes põhjustel loomsest valgust, ja mitte naturaalsuse kasuks vaid hakkab sööma minu mõistes igasugust jama. Sellest ma aru ei saa.
Ehk siis "nagu" tooted. Maitseb nagu liha, maitseb nagu juust..??? Mis mõttes? Mis point on töödelda taime nii, et ta maitseks "nagu liha". Kui sa tahad liha, siis söö liha?!

Meil kõigil on oma hirmud. Lisaks empaatia puudumisele, olen ma ka arg. Ma tean, et Euroopa soja ja mais peaksid teoorias olema puhtad, aga mul on ebaratsionaalne ja põhjendamatu eelarvamus GMO osas, ja mitte miski ei pane mind naturaalset toitu asendama gluteeniga seotud ja glutamaadiga maitsestatud sojal põhinevate derivaatidega.
Salati maitsestamiseks kasutab ta köögikoort, mille koostis ( mööngem, et neid on, tõsi, erinevaid) paneb mind ainuüksi seda lugedes helendama. Kooki teeb ta munavabalt, kasutades küpsetuspulbrit. No miks tahab inimene vabatahtlikult oma toitu lisa-naatriumit?? Rafineeritud õli?
ja nii edasi.

Maailm on üks kummaline paik. Aga see ongi ju hea:)

5 kommentaari :

  1. Ma nüüd kaldun teemast kõrvale, aga mind pani mõtlema hoopis küsimus: kui palju on inimesi, kes saavad seda oma elu kohta öelda?
    Iseenesest ju selleks, et nii palju rõõmu tuua ja et inimene loomadele tänulik saaks olla, tuleb loomadel üksnes üüa ja suureks kasvada. Samas inimene, kes ainult sööb ja suureks peab saama, on muidusööja ja luuser. Seega tundub küsimus selle nurga alt kuidagi nihkes .

    VastaKustuta
  2. Inimesest luuser sureb ära ja rõõmu polnud ei tema surmast ega ka tema elust. Looma surmast on rõõmu ja kasu. selles näen ma vahet,

    VastaKustuta
  3. no siis võiks ju luuserid peale nende surma ära süüa. siis saaks ühiskond neist ka rõõmu ja neile tänulik olla:P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pane tähele, et 100 aasta pärast nii ongi...:)

      Kustuta
  4. Absoluutselt 100% nõus. Kui muretsetakse loomade elamistingimuste pärast(mina ka), võiks osta otse talunikult oma liha. Nende loomade elul pole seal väga viga üldjuhul, lisaks toetad kohalikku tootmist. Ja hea on ka. Ma ühes sellises maailmapäästmishulluse hoos võtsin endale kanad. Ei tahtnud enam neid puurikanade mune süüa. Täitsa toredad on, siblivad ringi ja munevad päris-päris kollaseid mune. Natuke janti on nendega muidugi ka. Ma saan aru, et see ei ole kõigile variant, aga turud on ju lahti siiski kõigile.

    See on kõige hullem veganluse variant, kus loobutakse, lihast, munast, juustust ja selle asemele süüakse tooteid, mis meenutavad kaudselt kuju ja vormi poolest neid naturaalseid toiduaineid, aga koosnevad põhimõtteliselt sojast. Toit peaks olema eelkõige naturaalne ja võimalikult vähe töödeldud. Ja taimne toit on väga hea, rohkem juurikaid kõigile!

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!