Vanad eestlased

Kolm kolleegi nikerdasid koroona-ajal nullist valmis rahvariiete täiskomplektid.

Vau, eks,

Rahvariided pole mitte ainult ilu, vaid annavad meile esivanemate kohta ka nfot, mida me ehk teada ei tahakski.
Näiteks seda, et vanadel eestlastel oli hullupööra aega ja neil oli kindlasti väga väga igav. Ning meeldiva poole pealt, et vanadel eestlastel puudus edevus.

Kujutle vaid, et neiud- naised tahtsid, viitsisid ja suutsid küünla- ja peeruvalgel näiteks pilutada ja  tikkida. Mida need vaesed silmad pidid küll üle elama. Ma ei suuda isegi elektrivalgel seda teha, lihtsalt ei näe. 

Tükid ja hammustused

Nädalajagu tagasi ajasin kodustaadionile sisse suusaraja. Vahepeal sadas ja tuiskas. Ajasin uue. Suustasin seal uhkes üksinduses ja kurvastasin ning imestasin, et miks küll tänapäeva koolilapsed ei suusata. Ja näedsa! Esmaspäeval tulid eesti kooli lapsed suusad näpus ja hakkasid minu tehtud rajal sõitma!
#pioneer #rajaleidja # trendmaker
Näis, millal vene kooli lapsed murduvad :)

Üks päev oli koridori üles pandud silt, et seoses remondiga ei tohi sel päeval kell 9-17 kanalisatsiooni kasutada. Elevil elanikud asusid kohe muidugi silti asjakohaste kommentaaridega täiendama.  
Aga prioriteedid said selgeks. 
Kui ma seni arvasin, et ülim luksus ja inimõigus on soe voolav vesi, siis nüüd kogesin, et selleks on kanalisatsioon.
Mnjah. Mina olen moraalselt  sõjaks valmis... :)

Otsustasin, et olen tervislikum. Eelmisel päeval puhastasin ja pakkisin valmis porgandid, võtsin sõidule kaasa need ja õunad ja mingid väherasvased läätsekrõpsud. Olin väga uhke enda üle. 
Ja siis oli vaja vetsu minna, möödusin kohvikust ning... pea ütles, sul ei ole kõht tühi. Aga keha väitis, sa vajad midagi head. Ja enne kui ma aru sain, istusin ja kühvedasin sisse pannkooke moosiga ning jõin peale piparmündikakaod. 
Tundub, et jalgade treenimise asemel tuleb hoopis aju tugevdada.

Kas te  kõik juba mängite seda sõnamängu?  Appi, kui sõltuvusttekitav.. Kui ma siiani uskusin, et oskan natuke inglise keelt, siis seda mängides on pea tühi. Sulle ei tule meelde mitte ükski 5 täheline sõna. 
Keegi võiks selle eestikeelsena teha. Ma ainult mängiks :)

MIks mina alati ilma jään?

Kõigepealt anti kõikidele- võrgutasude näol. Siis otsustati aidata madalapalgalisi. Ja nüüd keskklassi. 

Kui midagi muud, siis saime meediast teada , et toetuste saamine on alandav ja käib  inimese eneseuhkuse pihta, niimoodi käsi pikal... Alimentide ja toimetulekutoetuse taotlemine on okei, sellest me ei räägi. Sest seda taotlevad mingid vaesed ja naised, kes pole osanud elada.  Aga energiatoetuse taotlemine on alandav.

Siis saime meediast teada, kes on Eestis keskklass ( mäletate keskklassi Viljat?) Eesti keskklass omab laenu, vähemalt 100 ruutmeetrit elupinda, mida ta kütab elektri või gaasiga. 
Minusugused, kes kütavad kaugküttega, või õliga või puiduga, on lumpen. Sellised, nagu mu kolleeg, kes pidi panema oma raha eest päikesepaneelid, kuna toetusi lihtsalt ei jagunud, ei vääri samuti toetust. 

(Ilmselt olen ma naiivne, aga ma tõesti loodan, et mu linnaosa venelased mäletavad seda, kui järgmine kord on aeg anda oma hääl Olegile või Mišale.)

Ma pole saanud mitte mingisugust emapalka, kollaseid kaarte. Mu laps ei saanud abi, kui ta oli töötu. Ma pole sellest kirjutanud, aga see kuu, kui ma olin koondatud, maksti mu toetus.. kogemata mu lapse arvele. Nii et ka sellest jäin ilma. 

Eile tankisin gaasi. Juures on kiri "kodumaist päritolu taastuvkütus biometaan ehk rohegaas", mis maksis 1,99. Rohkem, kui imporditud tavagaas.( Ja miks Eesti gaas on kallim, kui Vene oma?) 

Me oleme ju solidaarsed. Miks seda mulle keegi ei kompenseeri.  Sina ei vaktsineeri ennast, mina maksan su ravi eest. Sina võtad riski, laenu. Mina maksan su kütte eest.

Kõik ülalpool olev oli mõeldud sarkastiliselt.

Ma päriselt ka tahaks kirjutada lõbusaid ja helgeid postitusi. Ma olen lõpetanud poliitikasaadete kuulamise. Ma ei jälgi enam Delfit ning Fbs vaatan ainult kassipilte ja sünnipäevi. Ja ometi see sõnnik jõuab minuni.

Mul on füüsiliselt paha ja hirm,  et meil on valitsus, kes jagab lihtsalt raha laiali. Täna saan ma toetust, et kulutada mõnuga elektrit. Ma panen nüüd kõik lambid põlema, pesen ja küpsetan, sest riik ju maksab. Mul oli plaanis osta taimeriga pistikud, aga milleks?  Mida järgmiseks? 

Mulle toetus? Soojuse eest? Aga toidu eest? Aga selle eest, et ma üldse olemas olen? 

Ma saan aru, meil on olnud 2 väga keerulist aastat. Me kõik oleme stressis ja uued jõhkrad uudised tulevad ja tulevad. Aga lühiajaline populism, kas see on tõesti ainus lahendus? 

  

Lõpp närutamisele

Vaatsin just börsihindu ja planeerisin tolmuimeja tuurile saata kell 15. Ja siis tuli teade, et alates jaanuarist kompenseeritakse kõik hinnad üle 120-e.

Keskerakond ikka hoolib. 

Ma igaks juhuks lisan, et ei ole mõeldud sarkastiliselt.

 Tegelikult on ju tore. Mina oleks küll ainult ettevõtteid täiendavalt toetanud, aga kui raha on, miks siis mitte. 

Ja ma väga loodan, et ei kuule lähiajal mingit vingumist et õpetajate või päästjate palgad on väikesed, või et  hooldekodude tasud liiga kõrged või et meil ei jagu raha sihttoetusteks päikesepaneelide paigalduseks või majade soojustamiseks.

Kirssidega! Kõigile !

Nostalgianeljapäev. Lapsepõlve maitsed

Ma alati imetlen inimesi, kes oskavad öelda oma ühe lemmiku. Lemmiklaulu, - filmi,- raamatu, -toidu... mul pole kunagi olnud üht ja ainsat. Elu muutub, olukord muutub, mina muutun. Ja lemmikud muutuvad. 

ETVs  jookseb Angelica Udekülli juhtimisel saade "Suus sulav Eesti", kus sel hooajal valmistatakse kuulsuste lapsepõlvemaitseid. No nii enam vähem. Suurem osa saatest kulub siiski kohalike väiketootjate PP-le ja reklaamile, aga vana toit üritatakse samuti ära teha. 

Kui mõtlen enda lapsepõlvemaitsetele, siis huvitaval kombel meenuvad esimesena soolased toidud.

Ema lihapirukad ja suitsuräime- makaronivorm. Isa tehtud kotletid ja praeliha. Kõikide ühine nimetus on krõbedus. Mida täna ei suudaks isegi Angelica enam saavutada ja samasugust tulemust saada. Ma olen pirukaid nüüd kahel korral teinud. Imehead. Aga teistmoodi, kui ema omad olid. Pannid on teised, toorained teised, ahjud teised. 

Meil oli kodus inside joke sellega, et ma ei armastanud ketsupit. Seega, nähes ketšupipudelit hakkan ma alati naerma, sest lapsepõlv tuleb meelde...

Magusast meenuvad ema tehtud kohupiimapallid, millega käis alati millegipärast komplektis jõhvikakissell. 
Kui ma olin pisike, siis oli mul väga närb isu. Ainus võimalus mind toita, oli peita iga lusikatäis  Salvesti õunakastme alla. Siis ma sõin. Nii et ka see võiks nimekirjas olla.

Kas teil on ka nii?

Ma olen viimasel ajal märganud kaht veidrat asja.

Ma olen tubli magaja. Mõnel hommikul olen ärgates ärgas ja reibas, teisel mitte.  Mõnikord magan järjest hommikuni, mõni kord mitte. Normaalne, eks. Nüüd olen ma tähele pannud, et kui terve öö magades on vahel nii ja vahel naa, siis neil kordadel, kui ma öösel kolme ajal üles ärkan ja vetsus käin ja uuesti magama lähen, on mul hommikul kerge tõusta ja ka hiljem ei ole unine. Kus on loogika?

Ja teine kummaline asi. Aegade algusest on mul kell 18-20/ 19-21 külm. Sel ajavahemikul on mul seljas pluus, pusa, kampsun ja villane pleed ( suvel üks kiht vähem) ning niipea kui kell kukub, hakkan ükshaaval kihte maha koorima, sest palav. Raamat kirjutas, et see on okei. Teadlased ei tea, miks, aga on tähele pandud, et paljudel inimestel tõuseb sel ajal keha temperatuur. 

Teistmoodi on viimasel ajal see, (või siis pole ma seda varem lihtsalt tähele pannud), et kui teki või kampsuni vms alt paljastatud nahk külma õhuga kokku puutub, siis see on kui elektrilöök. Mitte niimoodi valus nahk, kui palaviku puhul. Teistmoodi. Reaalne füüsiline valu murdosa sekundi jooksul.

Kas teil on ka nii, või peaksin konsulteerima googlega arstiga?