"Klass" on selle kõrval morsipidu. Ma pean natuke end koguma, et mingeid emotsioone üldse väljendada.
Väga väga hea.
Lapsed - näitlejad, on väga hästi valitud, Eerik Kivisüdames jäid pisut rabedaks.
Kui loo sisu - julgus, olla hea ning hoolida, sõprus, -kõrvale jätta, siis kogu keskkond on ühelt poolt nostalgia aga samas tekitab arusaama, et midagi pole muutunud. Depressiivsed Eesti väikelinnad. On endiselt alles.
PS. Kui vaatate lastega, vajab vanemlikku selgitust. Kuna moraal ei olnud päris puust ja punaseks. Minu meelest. Aga kõik lapsed peaksid seda filmi nägema .
Lisatud hiljem:
Lugesin Jaak Kilmi intervjuud ja tema viitas, et oli silmas pidanud hoopiski religioosset tausta st piiblilugusid.
Täna tagasi mõtlen, siis ikkagi jäi puudu see, et halb ei saanud selgelt karistust. Isegi, kui mõte oli- "apsed, ärge kartke öelda, kui on mingi jama, saame aru ja ei karista"- siis, mu meelest on see pisut vale.
Ma tegelikult olen ka selle poolt, et rääkimine jne. Aga neil lastel oleks tahtnud küll vitsa anda. Või vähemalt nurka seisma panna.
No näiteks, mis järeldused tegi kogu loost Ariel?
Mulle tundub, et selle filmi sihtgrupp on tegelikult lapsevanemad. Alates sellest, kas ja kuidas me kuulame oma lapsi. Kas ja kuidas me sekkume. Millest me omavahel räägime, kuidas me oma lapsi täiesti kogemata hirmutame ja neis eelarvamusi loome. Stseen lõpus, kus Karmo isa oma poega lohutab.. võtab lausa sõnatuks. Kui järele mõelda, siis polnud selles filmis mitte ühtegi positiivset lapsevanema-mudelit. Kui, siis Karmo ema.
Ning tegelikult tegi mulle haiget ka kahe venna vaheline suhe. Kuidas saab olla nii, et ühes toas elavad vennad omavahel üldse ei suhtle.
Üks oluline sõnum, mida peaks lapsevanemad lastele selle filmi järel selgitama, on, et võimuga kaasneb ka vastutus.
On ju nii, et väga väga palju kurja siin maailmas tehakse just pealtvaatajate tõttu. Liidrite, kes kuritarvitavad oma karismat, tõttu.
Kuri film. Kui poleks olnud nutifone ega uuemaid autosid, oleksin tegevuse ja olustiku paigutanud pigem üheksakümnendatesse. Lapsed mängisid hästi.
VastaKustutaKäisime lastega kinos vaatamas. Olin nii vapustatud, et teist korda ei suutnud vaadata. Kas lapsed saavad oma julmuse täiskasvanute pealt või on see ikkagi loomuomane?
VastaKustutaLugesin Jaak Kilmi intervjuud ja tema viitas, et oli silmas pidanud hoopiski religioosset tausta st piiblilugusid.
VastaKustutaTäna tagasi mõtlen, siis ikkagi jäi puudu see, et halb sai selgelt karistuse. Isegi, kui mõte oli- lapsed, ärge kartke öelda, kui on mingi jama, saame aru ja ei karista- siis, mu meelest on see pisut vale.
Kas lapsed on sündinud kurjad? Mine sa tea. Kui võtta kirjandus- Me peame rääkima Kevinist; Kärbeste jumal + mäned isiklikud kogemused, siis ehk ongi.
Evolutsioon sunnib olema julm, sest muidu ei jää ellu? Ja hoolivus ning kaastunne on vaid õpitud käitumine? Sellest enam sokeerib mind grupi surve. See, kuidas hirm jääda tõrjutuks paneb tegema pööraseid asju. Õudne.
julmus ja hoolivus on mõlemad kaasasündinud võimed, mulle tundub kohati lausa, et mitmel puhul on julmus empaatia pahupool. Kalduvus teistega sidemeid luua annab ühest küljest veel suurema kaastunde nende vastu, kellega sidemed loodud, teisest otsast vajaduse nende sidemete nimel oma kaastunne teiste vastu maha suruda.
KustutaJa lastel on pidurid veel nõrgemad kui suurtel või ei ole veel päris välja kujunenud. Kerge on teha impulsi ajel asju, mida pärast teise impulsi ajel kahetseda.
lisaks: omapead uitavad lapsed, kellel on täiskasvanutega kontakti minimaalselt, ei ole evolutsiooniliselt võttes kuigi loomulik olukord. Seesama aju aeglane areng (mis ei lase piduritel korralikult välja kujuneda enne kui ca 30. eluaastat) tähendab ka pikka vajadust suuremate ja targemate abi ja nõu järele. Pmst ei oleks me liigina saanud sellisteks suure peaga aeglaselt arenevateks ahvideks üldse kujuneda, kui lapsed ja noored oleks nii palju omapead jäetud.
Kustutamaieta, jah ja ei. see teema vajab ( ja ilmselt on tehtud) doktoritööd. Mul on oma lapsepõlvest julmuse mälestusi, mida ma tahaksin unustada- sest päriselt ma ju pole/polnud selline. Kuigi tõsi, mu lapsepõlv oli sama, nagu seal filmis st me toimetasime omaette, vanematel olid omad tegemised. Ja see ring, mida ma nägin kasvasid kõik samuti. Selle põhjal peaks eeldama, et kogu tollase väikelinna lapsed peaksid olema "rikkis", aga pole ju. ( sama on ka üldistused teemal nõukogude kool; religiooni puudumine nõuka-ajal jne).
KustutaOsa meist kasvavad siiski inimesteks.
Ma arvaks, et enamus kasvab inimesteks.
KustutaMumeelest mõnes isikus on sisuliselt sünnist saadik mingi "kiiks", mis ei kao ega muundu ei kasvatuse ega mõjutustega.
Siin intekas on hea vastus inimeste kurjusele, soovitan vaadata. Terve intekas on hea, aga kurjuseküsimus al 40min. 5# kurjad, 50% hall mass, ülejäänud Ok :)
KustutaGoogle ei lase linki panna. Jupiteris -Kirjanduse aeg 2023 hooaeg, Jussi Adler-Olsen.
Proovin:
Kustutahttps://jupiter.err.ee/1608998732/kirjanduse-aeg-2023
Tänan!
Kustuta