Mõned mõtted

Lugesin läbi Lars Myttingu raamatu ja. hakkasin otsast peale, sest palju  küsimusi jäi vastusteta, ja hakkasin  kahtlema, et äkki jätsin kogemata mingid  lõigud vahele. Ja alles goodreadsist sain teada, et see on triloogia teine osa ja vastused ilmselt esimeses osas.

Muidu väga hea. Loodetavasti tõlgitakse  eesti keelde. Mulle meeldivad saagad. 17 - 20 sajand. Traagilist ja vähemtraagilist armastust. Aga eelkõige Norra ajalugu, müüte ja traditsioone. Lihtsate inimeste elu. Saladusi. Usku ja ebausku.

üks huvitav stseen.

Mehed arutavad- kui paneme elektriga käima meieri ja villavabriku, siis.. need on ju naiste alad. St naistel jääb tööd vähemaks ja aega üle. Kui naistel jääb aega üle, siis hakkavad vinguma ja taga rääkima. 

Järeldus. Ärme tee seda.

Ma pole kunagi selle nurga alt asja mõelnud, et õigusi kärbiti (selle)põhjusega. Et naised olekski väsinud ja vaevatud, oli eesmärk omaette :)

Päris huvitav oli niipidi lugeda, et teine osa enne ja algus pärast. Tead, mis saab ja loed, kuidas sinna jõuti. 

Kõige huvitavam oli ikkagi Norra ajalugu. (Kui siia juurde liita ka seriaal Õnnemaa, mis rääkis, kuidas nad nafta leidsid.) siis on huvitav, kuidas vaesest Rootsi võimu all olnud rumalast ja ebausklikust riigist sai maailma üks õnnelikum, võrdõiguslikum, rikkam riik. Ma tahaks sellest rohkem teada.

Hakkasin mõtlema, et kas kuningavõimu ja riigi õnnelikkuse vahel on korrelatsioon? Rootsi, Norra, Taani. Ja ega ka Inglismaal ja Hispaanias halvasti pole.

Ma ei tea miks mulle lugedes tundus, et see raamat meeldiks Reedale.

Kas teie olete ka tähele pannud, et kui räägime teistest, siis räägime endast. Näiteks, kui keegi räägib, kuidas ta ei taha olla nii ülikontrolliv, kui tema ema, siis võib kindel olla, et just see ta on. Ja kui keegi kirub kellegi kättemaksuhimu. Võib mürki võtta, et su vastas istub kättemaksujumal.

Selle pärast olen endale keelanud inimeste analüüsi. Pilt peeglist on liiga jube.

Mu kolleeg läks ära ja see töö anti mulle. 

Ma kohe ei vastanud. Õnneks. Kolleeg küsis, kas sa palka ikka küsisid juurde. Praegu oled kahel ametikohal ja võtad niisama kolmanda juurde?! Just täpselt nii loll ma olengi. Sest mu motiiv on muu. Õppida midagi uut. Tõsta oma konkurentsivõimet. Aidata hädast välja. Susan, mu  lemmik astroloog, üteb, et elu võimalus, ja mine sa tea, äkki ongi.  

Ma kirjutan kogu aeg sellest, et peab olema tugev. Aga ise ma pole. Kui kolleeg poleks meelde tuletanud, oleks mu tööandja saanud kolm ühes. Mõtlesin siis, et äkki ongi päriselt karma ja saatus. Mul näiteks see, et töö saab otsa. Aasta - poolteist on hirmus. Hool ja hoobil pole vahet. Siis tuleb 8 tunnine, siis 6, siis 4 tunnine tööpäev... Ma olen põhitöö AJAL valmis kirjutand magistritöö, geniprojekti, pidanud toidublogi- st mõelnud retseptid, kokanud ja pildistanud; läbinud programmeerimiskoolituse, pannud kokku 80 tunni ulatuses kursuse materjalid ja ilmselt veel, kõik ei tulegi praegu meelde. 

Ja siis, kui ma lähen ära, tuleb selle koha peale tööle 5-10 inimest. Mida ma valesti teen? Kas ma olen laisk, pealiskaudne, lohakas? Mida kõik need minu asemele võetud inimesed päevad läbi teevad?

Praegu on see kiire periood. Hirmus.( ja ma küsisin ilmselgelt liiga vähe palka). Kolleeg ei hoiatanud, et nagu börsil. Kogu aeg keegi helistab ja tahab kiiresti vastust ja otsust. Aga ma tean, et see saab läbi. Oktoobrist alates saab aimu õpetaja-ametist  (tänan, KK, et soovitasid materjalid valmis teha, praegu ei jõuaks midagi). Eks siis näis kas ja kumb töö mulle meeldib või kumbki mitte. Kas  juhtub ime ja ma saan enne pensionile minekut teada, kelleks ma tahan saada? 

Tartust tulles otsustasin keerata seenemetsa. Ja sattusin endalegi ootamatult vanale Tallinn - Tartu maanteele. Ardu ja Mäo sildid. Huvitav, kuidas kusagil tagamälus on kõik alles. Viidad, pöörangud... sõitsin tühjal magistraalil ja mõtisklesin, miks me vajame küll neljarealist?..

Sel aastal on palju seeni. Blogist on hea vaadata. Viimati korjasin pangedega kaseriisikaid 3 aastat tagasi. Btw. Miks kaseriisikad kasvavad kuuskede all. Ajaloo huvides, sel aastal olen riskinud ja korjanud enda jaoks uusi seeni. Kasepilvik, hele timpnarmik, lilla ebaheinik. Loodetavasti jään ellu :) ja lens ei valetanud...

Sõitmisest veel. Sõitsin püsikiirushoidjaga. Tuleb 70 märk, enne kui jõudsin reageerida, nägin politseipatrulli... panid punased vilkurid peale. Läksid mu dokumentidega autosse. Istusin. Ootasin. Valmis trahviks. 

Poiss tuleb tagasi ja ütleb. Ärge enam nii tehke. Märgid on üles pandud põhjusega. Head teed....

Aitäh. Siiralt. 

Millal ma hakkan rääkima venelastega eesti keeles? Just läks kuller ära. Mina tahan olla sõbralik. Mina olen tänulik. Miks mina??

Käige mu sõnade järgi...