Vau. Ma olen kasside jumal

 

Sellest, et mu kass armastab kõrsi- jah, just neid samu, mis nüüd ära keelatakse, olen ma ilmselt varemgi kirjutanud.
Mingis teadussaates väideti, et kassid näevad vaid sinist ja rohelist värvi. Minu kass on ilmselgelt mutant (ju ta selleks vajabki naftat), sest ta eelistab kollaseid ja roosasid kõrsi.

Pole oluline, kas kass sööb või magab või tegeleb mõne teise väga olulise tegevusega. Kui ma kogemata tõmban kõrresahtli lahti ( need on mul peidetud sahtlisse, kus on asjad, mida kunagi vaja pole), on tüüp hetkega kohal. Elevil, ärevuses..

Mida ta teeb  nendega? Pole aimugi. Aeg, mil kõrre järelvedamine tekitas tundeid, on möödas. Jah, ta lubab mul armulikult neid kõrsi endiselt nööri otsas järel lohistada, ise samal ajal rahulikult pikutades ning jälgides, et mul piisavalt lõbus oleks. Vahel ta kakleb kõrrega, aga muidu lihtsalt tassib nagu poegi ühest kohast teise. Tundub, et olulisem on lihtsalt omada.

Mõnikord, kui ma viitsin põhjalikult koristada, leian ärapeidetud kõrsi kõikvõimalikest mõeldavatest ja mittemõeldavatest kohtadest.

Ja tulen täna koju. Ja kass tuleb mulle vastu, olles eelnevalt valmis sättinud KOLM kõrt.

Ma olen meelitatud. Tundub, et mind on õukonda vastu võetud...