Planeedipäästja

Nii, nagu Manjana, vaatasin ka mina Planeedipäästjaid. See saade mulle väga ei meeldi, aga teema on hea, oluline ja intrigeeriv.
Footprintcalculator väidab, et mul kulub 1,8 maailma.  Mis polegi ju nagu väga paha. Aga nagu ikka, pole ma selliste mustvalgete testidega nõus. Ma võin kihla vedada, et selle koostas üks valge ameeriklane.

No näiteks, et loomsete toiduainete tarbimine on suurem jalajälg. Okei. Aga kui ma elan Saharas, Fuerteventural, Alaskal. Minu täiesti ebaprofessionaalse arvamuse järgi on kohaliku kaameli, kitse või põhjapõdra nahkapistmine maailmale väiksem koormus, kui Hiinast toodud riisi ja Brasiilia apelsinide tarbimine. ( ja enam- vähem järgmine küsimus täpsustabki, et sa ju ometi tarbid tooteid ca 200 km raadiusest).

Me kumbki sõidame autoga tööle ja tagasi iga nädal  ca 200 km+ muud sõidud. Minul on CNG, mis peaks andma teatava indulgentsi, kuid mille varianti seal testis näiteks polnudki.
Või siis see, kus ma elan. Oleks ma miljonär, siis muidugi, suurima rõõmuga elaks metsas allika kaldal ( ja sõidaks autoga tööle) 

Lennukiga pole saanud sõita nüüd juba üle aasta. Normaalsel aastal oleks mu maakerasid selle võrra kindlasti kordi rohkem. Elektrit tarbime me kahekesi 123-173 kW ja vähemalt arve väidab, et kõik on taastuvenergia-  ja vett  ca 8,5 m3

Aga tegelikult pole see oluline. Ma tean, et maakera ei rõõmusta minu üle. 

Ma ei kavatse lõpetada puhkusereise. Ei mina, ega mu mees pole mitte iialgi oma elus töötanud kohas, kuhu saaks jala või ühistranspordiga ( st teoreetiliselt, ümberistumistega ja ajakuluga, muidugi ikka saaks, aga no päriselt??).

Mu suurim patt on pakendid. Ja kuigi ma olen telekast näinud nippe, kuidas pakendivabalt saaks. Siis on mul kaalukausil a) jätkan nagu praegu ja käin kord nädalas oste tegemas  või variant b) sõidan autoga üle päeva spets pakendivabasse poodi/turule ja ostan mitte nii kaua säilivaid asju.
Me elame kahekesi. Ja meil ei kulu palju. Ühest lihapakist saan ma reeglina 2 toidukorda, pool läheb alguses sügavkülmikusse, teine pannile.
Konkreetse perioodi märksõna on paraku ka vastlakukkel . Mis võrdub suured karbid kas plasti või lamineeritud pappi.

Teine mu patt on mittekodumaisus. Keemia, mis võimalik, on mul reeglina Mayer ja Puhas Loodus. Liha-piim- munad samuti eestimaised.  Helbed ja kuivained on pakitud Eestis- Lätis, kuigi ilmselgelt see riis ja makaron seal sees on mujalt toodud. 
Aga värske.
Ma vaatasin praegu, et momendil on mul kapis kodumaine sibul, küüslauk, salat, kartul, porgand, peet, hapukurk.
Kuid oluliselt suurem hunnik on mujalt: Itaalia kiivi, Egiptuse apelsin, prantsuse lillkapsas, hispaania paprika ja tomatid. Poola õun  ja porru on vist okei? Pähklid on tuvastamata riikidest, aga kindlasti ei kasva nad Eestis.

Mul on tegelikult kerge prügiga käituda, sest mu maja ümber on olemas kõikvõimalikud konteinerid sh ka kasutatud riietele ja mänguasjadele. Lihtsalt vii ära ( ja sorteeri eelnevalt).

Nägin päris hirmutavat filmi sellest, kuidas kapsajuurikas, millest võiks saada korralik huumus, laguneb segaprügikonteineris 25 aastat. 
ma olen aastaid ignoreerinud biojäätmete sorteerimist, sest ma lihtsalt ei saa nendest reeglitest aru- igalt poolt tulevad erinevad sõnumid. Nüüd lugesin reeglid uuesti läbi, ja vähemalt internet väidab, et võib küll panna sinna paberkotis või biolagunevas kilekotis. Samuti tundub mulle, et mul tekib bioprügi liiga vähe, et seda kuidagi eraldi menetleda.
Ja ma ei saa tegelikult aru, miks ei võiks paigaldada komposteerimimasina. Vähemalt minu põlvkonna jaoks oleks korrapealt selge, mida võib sinna panna ja mida mitte. 

Kuna ma ka töö tõttu olen kogu selle roheteemaga seotud, siis ma teadsin, et suuremalt jaolt visatakse Eestis toitu ära kodudes. Sellest enamik on valmistoit ning teine suur osa puu- ja köögivili. See teine pani mind alguses kulmu kergitama, aga siis, järele mõeldes tõdesin, et jah. Olen ka mina ostnud paki avokaadosid, mis on joonelt prügikasti läinud. Või hoolega isiklikult valitud pirnide või virsikute hulgas kodus avastanud ikkagi täismäda vilja.
Valmistoitu viskan ma ära väga vähe. Antud nädalal, näiteks, ei visanudki. Aga ikka vahel jääb täpselt 2 lusikatäit järele, mida mitte keegi enam ei taha või jaksa ja mis ka muu toidu sisse ei passi. Aga siinkohal on mul ka ülestunnistus. Ma viskan selle võimalusel (kui on pehme või vedel) WCsse, mis, nagu paar aastat tagasi selgus, on rangelt keelatud.

Ühe nipi ma võin anda. Kasutage sügavkülmikut. Tehke nn magustoite ( juhuks, kui soolasest ei saa tõepoolest kõhtu täis, sest tegite liiga vähe). Ostke väiksemad potid- pannid. Jah, see viimane, minu kogemuse põhjal, on üsna keeruline. Aga võimalik.
Viimased 20 aastat on räägitud, et leibkonnad on väikesed. Kus on 1-2 inimese kööginõud? :)

See eelnev oli kõik teooria. 
Et aru saada, kas mu kujutlus endast vastab ka tõele, siis järgnevalt on kirjas mu eelmise nädala tekitatud prügi. St see, mille ma reaalselt ära viskasin. Nt tühja purgi ja moosikarbi pesin ära ja kasutan järgmisel aastal jälle. Puhas kilekott läheb samuti taaskasutusse. Kartulit ja porgandit ma üldjuhul ei koori ja õunad söön ära 100%. Jah, varre ka.
Esimest korda elus kogusin selle nädala jooksul ka ( oma teadmiste põhjal) bioprügi eraldi.

Minu pere nädala prügi:

R
purepakk piim
metall kassikonservi karp koos kaanega ( oleks võinud puhtaks pesta ja viia õigesse kohta, aga...)
lamineeritud papist vastlakuklikarp
täisnuusatud taskurätikuid u paki jagu

L
Kuna mul endiselt pole vastust, kuhu seda panna, siis üks paberkott kassipissiseid graanuleid
üks ärakasutatud nuustik ja lapp
plastik kanakintsude karp
kile grillmarinaadi kotike
lamineeritud papist vastlakuklikarp
küüslaugu küüne koored
paprika vars
porru pealmised kihid

P
plastik hakklihapakend
lamineeritud papist vastlakuklikarp
plastikust pasteedikarp
küüslaugu küüne koored
sibulakoored

E
vahukoorepurepakk
tortillade kilepakend
tühi Sudafedi pakend
umbes kahe paki jagu täisnuusatud taskurätikuid (tegin taskud tühjaks)

T
tolmuimeja filtri sisu ( see on ju segaprügi eks?)
kartulite kilekott
metall kassikonservi karp koos kaanega  
odrakotike - tundmatu materjal? pärgament? Topeltpakendatud toode, aga ma pole leidnud eeltöödeldud otra teistsuguses pakendis.
2 puidust pulka kebabi seest
küüslaugu küüne koored

K
TUBLI! viisin metallprügi hulka 2 aasta teeküünalde topsikud!
plastikust kuklite karp (PET1)
teekotike- mis materjalist see üldse on? Aga kuna on metallkonksuke siis ilmselt segaprügi?
tomatipüree purepakend
koore purepakend
sibulakoored
küüslaugu küüne koored
kaerahelveste pappkarp
Riivuustu kilepakk
keedupeedi kilepakk
plastikust kuklite karp (PS6)

N
metall kassikonservi tops
Vatipadjad 6 tk, kuna oli kontoripäev (guugeldasin ja ei leidnud vastust. Ju siis olmeprügi. 100% puuvill)
teekotike
Kalaburgerite kilekott
Kukkel plastikkarp (PET1)

Lisaks:
Igal hommikul üks kohvifilter koos kohvipuruga st 7 tk
5-e muna koored
loendamatu kogus ( lugemine läks sassi) apelsinikoori ja kiivikoori ( kumbagi võis olla brutokaaluna u 1 kg)
peotäis majapidamispabereid.
5 päevalehte + ekspress + telekava . Lähevad esialgu kassi pissipoti alla ja seejärel papikonteinerisse.

Järeldus.
Ma pilti ei tee, sest a) see oleks rõve ja b) mul on prügi laiali 5-s kastis.
Aga kokkuvõttes tekkis mul

• ca 10 liitrit olmejäätmeid st segaprügi
• hunnik plastkarpe ( kukkel), mida ülejärgmisest nädalast poleks olnud. 
• ja biojäätmeid tekkis u 3 liitrit. Ja kuna seal on peamiselt kohvipuru, siis ei haise, aga... ma ikkagi ei luba, et teen seda tulevikus veel. Mul on kahju, ja ma vabandan.

Vaatasin eelneva veel üle, et kas ma saaksin midagi veel muuta -vähendada ( kui kuklid välja arvata). Ma arvan, et mitte. Nii et kahju, aga paar maailma oleks mulle ikkagi juurde vaja.

Aga ma poleks mina, kui ma ei annaks 
soovitusi keskkonnaministeeriumile :)
See sorteerimine on segane, arusaamatu ja ajuvaba. Kui ma pean guugeldama, kuhu panna vatipadjad, kassiliiv, kohvifitrid ja teepakid???...  siis, ...ma julgen arvata, et need ei ole väga unikaalsed prügiartiklid. Okei. Pole vaja mind. Võetagu keskmine prügikonteiner ja kohe on selge, mida inimesed peamiselt ära viskavad (karbid, pakendid).

• Minu soovitus oleks muuta korda nii, majade juures oleks sellised konteinerid. 

1. segaplastik - sinna läheks kõik mitte väga määrdunud karbid, kotid ja jogurtitopsid. Sest isegi, kui see on 100% Pet ja taaaskasutatav, on seal usutavasti peal kleepekas, mis tähendab, et keegi kusagil peab selle nagunii eemaldama See tähendab, läbi sorteerima.
2. segapapp- sinna läheks igasugune paberilaadne. Ka läikivad ajakirjad, karbid fooliumiga, aknaga jne. Purepakid fooliumiga ja ilma. Lamineeritud papp ja puidugraanulid :)
3. toidujäätmed. Ka vedelad ja pehmed. Ja võivad olla paberkotis, ajalehes või biolagunevas kilekotis.
4. ja muu prügi

ning üksikutele friikidele jäävad alles pakendikonteinerid, biojäätmekonteinerid jne

• Teiseks. Töötatagu välja meetmed ja finantsabi tüüpidele, kes suudavad leida asukoha, ehitada ja käivitada vesiniku ja biogaasi tootmise tehased. Et biojäätmetele tekiks reaalne nõudlus, sest sellest saaks metaani ja huumust. Et plastikule tekiks reaalne nõudlus, sest sellest saaks uusi barbisid ja salvo kelke.
• Ja kolmas soovitus. Istutagu haridusministriga ühe laua taha. Nagu ma 100 korda olen öelnud. Eesti lapsed vajavad meedia-, finants- ja toitumisõpet. Ja selle toitumisõpetuse üks osa peaks olema menüü planeerimine.
• neljas soovitus tahaks rohkem analüüsi. Aga võiks läbi arvutada, et kui lihatoodetele ei tohiks reklaamida allahindlusi ( nagu alkoholil), mis siis saaks. Tarbimine ju ei muutuks. Lapsed saavad oma liha kätte koolis-lasteaias. Täiskasvanu ei jäta ostmata, kui talle reklaamlehte ei saadeta. Aga ehk jääks impulssoste vähemaks.
  Läti kogemus näitas, et kodumaiste köögiviljade käibemaksu alandamine suurt eelist ei andnud ( hinna paneb ikka paika turg). Aga sõnumina oleks see ikkagi ... mõjuv?
• ja viiendaks. Euroopa tasandil on vaja kindlaid reegleid. Sellega tegeletakse, aga mul on kahtlane tunne, et sealt midagi mõistliku ei tule. Sest (nagu tavaliselt) on Eesti ametnikud vait.
  Kui küsida täna pakenditootjalt tema CO2 jalajälge, siis vastus on- mis numbrit vaja oleks?. Sest, alustada saab graanuli tootmisest ja transpordist. Aga saab ka sealtmaalt, kui plastikust on saanud tops või kott. Täna nõuavad erinevad riigid erinevaid asju, Ja südamest, ausalt, suur osa sellest on rohepesu. Paljuräägitud näited. 100% pet pakend kleepsuga, kilekotid vs paberkotid, puit vs plastik jne jne.

Seal oleks vaja väga korralikku analüüsi, mis võtaks arvesse kõik muutujad, et leida see, millest tõepoolest kasu oleks. Rääkimata roheprügi hinnast. Mida nt eesti tarbija ei ole täna valmis kinni maksma. Uued tehnoloogiad vajaksid dotatsiooni ja tuge.