reede, 13. märts 2020

film Talve

Lõpuks siis nähtud. Väga ILUS film.  Kusagil nimetati seda filmi "kartulisalatiks" ja ma nõustun, et see on üks paremini seda filmi iseloomustav omadussõna.
Tuttav, turvaline, kindlad komponendid, eesti.
Vorst, kurk, kartul... Püss, püksata Kiir, Tali pruudiga tantsima...
Ja kuigi keegi peres seda väga enam ei tahagi, siis "see on ju kogu aeg nii olnud, ja teeme ikka sel korral ka".
See film oli samuti vaja ära teha. Ja noored näitlejad on tublid, ägedad ja ilusad.

Koos teiste vaatajatega ei saanud ka mina aru, miks see oli "Talv". Ei olnud ta talv ei keskkonna, ega teema mõttes.  Pigem oleks võinud pealkiri olla " Kesksuvi", "suvi feat", " Suvi 2".

Kohe alguses kiidan ära, et mul on väga hea meel, et meie operaatorid on lõpuks tasemel. Nii nagu Eia jõulud " (need filmid oleks võinud omavahel visuaalid ära vahetada) nii oli ka see imeilus film. Nüüd peaks keegi tegema veel filmid  ilusast eestimaa kevadest ja sügisest.  On valgust, värve, puhast ilu.
Küll aga, on kõvasti arenguruumi endiselt heliinimestel. Kinos on hea, seal on subtiitrid all. Aga näiteks minu vanematel jääks see ( nagu paljud teised eesti filmid) telekast vaatamata, kuna sõnadest ei saa lihtsalt aru.


Ja lugu!!!! Kus on meie tugevad stsenaristid??? Ja jälle paralleel " Eia jõuludega"- ilus ilma loota film. Meil on superkirjanikke. Kus on stsenaristid??
Talv oli selge haltuura.

Samas. Olgu. Kuna ta tekitas mus hulgaliselt küsimusi, siis tegelikult on see ju hea. Et kinos on küll igav, aga paneb ikkagi mõtlema :)
Minu küsimused.

Miks siis ikkagi Talv ?
Miks ei nõustunud osalema Ain Lutsepp?
Miks oli Oskar Toots nii ebameeldivaks tegelaseks tehtud ja kuidas ta küll sai naistele sellisena meeldida ning taluperemehena hakkama?
Koos Juure ja Kivirähkiga küsin ma, et kuidas saab nii totter olla, et saad inimesega kokku. Ütled. Mul on teade. Möödub 3 kuud ja siis lõpuks edastad teate. Ahh????
Miks on kaupmehepreili taluperenaiseks sobivam kui linnapreili?

Ja nimed. Kuna ETV just näitas Kevad-Suve-Sügist. Siis oli see kohe eriti karjuv.
Tootsil  olid pojad Juks ja Riks. Hüva, said ühe veel. Kiirel olid kaksikud Endel ja Endla. Kuna ta oma naine teatavasti lapsi ei saanud, siis  võime vaid oletada, et sai Maaliga veel ühe vallaslapse?? Ja et ka taluelust ei saanud asja??
Kuidas oli võimalik, et Ollep, kõva kaupmees, polnud tuttav vallavolikogu liikmetega, Imelikuga?

Ja no see, et kõik lapsed olid oma vanemate iseloomuga. Väike vimka oleks andnud loole kõvasti juurde. Aga olgu, see oleks juba norimine.

Positiivse poole pealt tooks välja vihjed. Väike Virve, Arnold Austriast, Nõmmeraadio Margus jne. Usutavasti annab teistkordne vaatamine veel juurde.

Kui seda filmi, aga, üritada tõsiselt võtta, siis tegelikult oli mul Arnoldist väga kahju. Teistest ka. Ükskõik milline 1942 aastal tehtud investeerimisotsus oli halb otsus. Poed-apteegid riigistati ja taludest said kolhoosid. 
Mulle jäi mõnevõrra segaseks ka suhtumine sakslastesse Kas meie ametlik lugu pole mitte see, et venelased olid pahad ja vahepealne saksa okupatsioon tõi rõõmu ja kergendust?
Aga see selleks.

Ja kui veel tõsisemalt võtta, siis uskuge mind, selised suhted ei toimi. Kui sa oled pikalt plikat taga ajanud ja siis leiad uue, et teisele ära teha. Kus sa enne olid??
ETV kavas on Suvi komöödia, Sügis draama ja Kevad määratemata zanri esindaja. Talve on... kartulisalat.

Filmi erksaim koht oli ilmselt Teele siiraim pahameel, et kehvikust ei saa ju perenaist. Nii ongi.  Meelis Rämmeldi  ja tema proua ( tuhat vabandust, ma ei suuda nime meenutada ja seetõttu ka otsida) mängitud vaesed olid just täpselt sellised, nagu me kõikides kapitalistlikes parempoolsetes stereotüüpides neid ette kujutame.  Väga head rollid. Juhul kui see oligi mõeldud sarkasmina, siis selle eest ka plusspunktid.
Ja kallid 1942 aasta inimesed. Seda te veel ei tea, et just nendest saavadki uue ühiskonna lugupeetuimad liikmed.
Okei, Vallavanemaks saab Ollep ja parteijuhiks Kiir.


Oodake, kuni telekasse jõuab. Ja lõpus on ikkagi ka taskurätikut vaja.

3 kommentaari :

  1. Ma uurisin ülikooliajal saksaaegset kirjastustegevust ja Luts oli seal põhifiguur. Alguses müüs kirjastamisõigused maha ja siis hakkas tagasi tahtma. Põhiprobleemiks, et haigena ei suuda enam uut loomingut kirjutada. Tegelik põhjus ilmselt süvenev alkoholism. Kui hiljem see Talve- teema tuli, siis mu juhendaja oli suht kindel, et Luts seda küll ei kirjutanud. Mingid visandid ehk olid aga autorlust on kahtluse alla seadnud ka kirjandustegelased. Nii et selle baasilt segadus nimede jms ei pane imestama sugugi.
    Samast ajast mäletan ka, et oli alati nõus oma tekste võimude soovil muutma. Okupatsiooni ajal kehtis tsensuur nagu ka hiljem nõuka ajal. Materjalid on kirjastuste kaupa arhiivis alles. Väga põnev lugemine omal ajal.
    Et jah, ma olen skeptiline aga üldiselt püüan ikka Eesti filmid ära vaadata. Patriotismist vist :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. oot, mul on midagi kaduma läinud, Mu meelest oli jutt, et nad ei kasutanud üldse "Lutsu" Talve? Ma ise lugesin seda sada aastat tagasi, ma ei mäleta mis nimed seal olid/polnud.
      Mulle jäi just mulje, et Kuld ja co tegid lihtsalt Lutsu eelmiste osade ainetel?
      Väga võimalik muidugi, et Kruusement tegi juba Sügises omaloomingut ja pani tegelastele suvalised nimed

      Tegelikult see polegi oluline. Lihtsalt filme järjest vaadates on see veider.

      Kustuta
    2. Ma ei ole filmi taustaga kursis.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!