teisipäev, 17. märts 2020

#kriis mis on oluline

Üks asi mulle kriisi juures meeldib Võimalus mitte teha nõmedaid, igavaid asju. "Sest see kriisiolukord praegu.." Jaa.. ", ütleb vestluspartner mõistvalt.

ja no väike manipuleerimine tuleb ka juba mängu. "Te tellige ja makske praegu kohe ära, me hoiame seni oma laos, kuni teil vaja läheb", ütleb partner. Ja me keegi ei tea kas see on " hirmul on suured silma või parem karta kui kahetseda".
Eks järgmised päevad näitavad.

Praegu on veel põnev ka. Eile oli väga tihe päev. Ma tundsin end tõelise kriisikorraldajana. Helistasin kliendid läbi, arvutasin, arvestasin, planeerisin, organiseerisin. Samas on õhus kogu aeg ebakindlus. Kas see jama kestab kuu? Kaks? Kas inimesed rahunevad maha või vastupidi, piiride sulgemine toob järgmise paanikalaine?

Ja siis küsib ajakirjanik... kuidas teil läheb? Ja siis teatab meie klient et ta vist tühistab kampaania, aga võibolla ka mitte... ma ei ole selgeltnägija !!! See on nagu rulett. Tooraine tuleb Poolast, Soomest, Saksast, Itaaliast, Hiinast, Peterburist... milline riik esimesena alla annab.. milline on nõrgim lüli.


Eile oli meil ka esimene online koosolek. Mu eelmises firmas oli see tavapärane. Siin aga... esimesed 15 min üritasime aru saada, kas suhelda skype, messengeri või outlook rakenduse kaudu. Siis ei ühendunud üks siis teine... lõpuks saime 5 punkti ühendatud.

Ja siis selgus teine kogenematuse õppetund. Nn koosolek venis ca 2 tunni pikkuseks. Ka tavaline koosolek on piin. 2 tundi nägu arvutis istuda, mitte nägusid teha. Üritada aru saada, kes parasjagu rääkida tahab... ohh.
A eks me õpime ..

Tuleviku ajaloolastele mõeldes räägin ka oma eksperimendist #2nädalat poevaba



Ma vaatasin üle oma varud. Ja üllatuslikult selgus, et varusid on. Ehk vast mitte päris need, mida Päästeamet soovitanud on.
No näiteks kohvi ja kassitoitu ostan ma kampaaniate ajal. Ehk siis alati varus. Vetsupaberit toob mees ehituspoest koos kassigraanulitega, ehk siis ülisuur pakk ja alati varus.
Kuna veetõrkeid tuleb meil tihti ette, siis on ka kanistrites vett ja 6-pakk värskat.
Kuna ma tellin toitu netist, siis kui juba, siis alati rohkem. Pudruhelbed on alati varus. Mõned purgisupid. Õli ja kartulit. Samuti ei ostnud ma juurde kuivaineid. On täiesti piisavalt erinevaid makarone, riise, tangu, tatart, hirssi, kus-kussi. Isegi mannat on. Loomulikult on mul alati erinevaid tomatikastmeid ja juustu. Marineeritud kurki.
ja no minu kodus on alati ka puuvili. Hooajast lähtudes õunad ja apelsinid,

Sügavkülmas on kukeseeni ja moosi, millest on väga siiber. Aga tundub, et on aeg korrigeerida suhtumist.
Sugulased on kunagi ammu saatnud isetehtud lihakonserve, mul pole küll aimugi, mis seal sees on ja kas need süüa kõlbavad, aga küll nälg on kokk.
No ja kolmeliitrised purgid ema tehtud pohla-õunamoosi. Mis sel aastal ka kuidagi ei lähe. Aga nälja saabudes on ilmselt kullahinnaga.
Mingil põhjusel on mul ka piimapulbrit, kauasäilivat koort ja kondenspiima. Kes need küll ostis?
Ja toakapp on täis jumalteab kuidas kogunenud alkoholi, halvaad ja sokolaade.


No vot ja nüüd siis eksperiment ja väljakutse. 21 päeva ilma poeta.
Õhtusöögid
Kõigepealt värsked asjad. Kuna mul on pisike pere, siis tegelikult kulub igast pool pakki, teine pool läheb sügavkülma.
teises etapis tulevad sügavkülmaasjad. Seeni on mul miljon karpi, nii et neid jagub kauaks. Vahukoort ostsin.Hapukoor on ka tavaline asi kapis.
Kolmandas järgus lähevad käikus hoidised- purgisupid, konservid.

Hommikusöök
nädalavahetuseks on pikk latt suitsuvorsti, mida me tavaliselt üldse ei söö, seega see on nüüd küll spets kriisivaru. Mune on 2 karpi. Kui värske leib otsa saab on kuivleibu ja ma oskan ka ise küpsetada. Kuivpärmi, suhkrut, jahu  ja õli on alati.
Argipäeva kohvist, pudruhelbest, moosist ja koorest oli juttu. On seemneid ja võid.

Lõuna
lõunaks söön ma üldjuhul salatit, On sadu salatilisi ja aknalaual topsis on sirgumas võrsed. On ämbrike toorest hapukapsst, keedupeeti ostsin. Sidrun loomulikult. Ja siis on purgipõhju oliivide, herneste, päiksetomatiga. On paprikat, bataati, kapsalisi, porgandit, külmutatud herneid, redist, tomatit, kurki. Tavalised asjad. Neid ei saa väga palju varuks ka osta, mul ei mahu ära.
Ehk siis usutavasti saab väljakutseks hoopis roheline.


Eks siis näis, kaua ma ilma poeta elatud saan.

11 kommentaari :

  1. Tubli! Mul esialgne plaan ainult 14...

    VastaKustuta
  2. Rohelisega ongi kõige keerulisem (kuni õues ise hakkab kasvama). Ämbrike hapukapsast läheb meil kahekesi tavaliselt ära rutem kui nädalaga; värsked puuviljad väga kaua ei seisa (kuigi paar nädalat ehk veaks välja).

    Sügavkülmast: avastasime ükskord poolkogemata (tõime mõlemad leiba ja ei tahtnud lasta ära kuivada), et sügavkülmast sulatatud leib on täitsa leiva moodi leib, isegi krõbedaks läks tagasi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sügavkülmik on mu suur sõber. Kohupiim, või, juust, lihad värgid. Ma ei tea asja, mida ei saa külmutada.
      Kui ma kunagi Soomes elasin, siis mu perenaine külmutas isegi mahla...:)

      Kustuta
    2. Hapukoor läheb külmutades imelikuks tükiliseks. Aga muidu, jah, nõus.

      Kustuta
    3. Porgand läheb pärast sügavkülmutamist korkjaks või kumjaks, ei maitse enam porgandi moodi, no ja osa rohelist kraami ei kannata seda ka - on pärast ülessulamist lihtsalt löga.

      Kustuta
    4. Porgand uba kartul tahavad jah enne kerget keetmist

      Kustuta
    5. Uba võib siis juba kuivatatult säilitada.

      Kustuta
  3. Ma olen esimeste päevadega aru saanud, et teenus, millest enim puudust tunnen, on kooli kokk. Õudne, kuidas kõik õgivad. Keegi jagas FBs Susan Luitsalu postitust, kus ta ütles tabavalt, et teismeline hingab päevas sisse pätsi saia. No nii ongi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Täitsa usun. Lapsed vajavadki palju energiat + stress+ igavus ajavad samuti sööma. Loodetavasti saab see varsti läbi ( ja loodetavasti ei saa sellest uut normaalsust)

      Kustuta
  4. Mõtlesin just, et sotsiaalfoobial on praegu plussid ikka täiesti olemas :)

    VastaKustuta
  5. Mu vanaema oleks su üle uhke!
    Ma kaklesin just esivanemaga. Temal vaja piima minna tooma. Mis teed sellega? Kohvile ja pudru sisse. Koort on? Jaa. Kondenspiima ka? Jaaa. Piimapulbrit? Jaa. Aga ma ikka käin hommikul ära, nimekiri valmis ja ilusat ilma lubaba ja.
    Oeh, kahtlustan igavust :)
    Samas liikumine on ju hea. Peaasi, et mõne tõbisega kokku ei satu ja jutustama ei jää.

    Kaua see kestab? Ma ka kodus kogu aeg sööks nagu teismeline. Ja mulle eriti ei meeldi kodus kokata.. praegu. Vahel meeldib. Kodukontor ka vahel meeldib, kui ma saan ise valida ja tean kui kauaks. Hetkel on kuidagi niiiii imelik.
    Rohkem ei virise, vabandust :)

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!