laupäev, 10. august 2019

10. august

2019
Kas enne hea või halb?

Hea. Muusika. Juhtusin raadiost kuulama Andres Oja saadet Woodstockist ja kolmapäeval käisin Loomaaaias kontserdil, kus mängiti kahe noore helilooja Liit ja Lutsoja muusikat. Isegi jääkarudele meeldis:)
Ja kummalisel kombel oli nii see 50 aastane kui ka kaasaegne täpselt minu maitse. Just sellist muusikat ma armastangi. Õhtu oli soe ja loomaaaias oli üllatavalt palju loomi. Seal peakski ainult õhtuti käima.

Tädi Leili saatis ämbritäie tomateid. Punased, lihavad, õige lõhna ja maitsega. Ta sai just 75. Onu on insuldiga haiglas ja tädi taastub puusaoperatsioonist.
Näe, munad unustasin ja õunad on see aasta sellised nässid,. et ei kõlba saata.. Ei, ma olen küll koormust vähendanud. Sigu enam ei pea...
Vana kool. Kaduv põlvkond.

Korjasin liitrikese pohli. Ja keetsin õuntega moosiks. Natuke mõrkjas sai, ju polnud pohlad päris valmis. Igatahes pidin suhkrut lisama. Aga tore ikka.

Mu projekt sai esimeses etapis kinnitatud ja heaks kiidetud.

Halb. Isa sai nädala alguses neeruvähi diagnoosi. Järgmisel nädalal selgub, mis staadiumis ja kui tõsine asi on.

2018
Kui ma aasta kokkuvõtet kirjutan, siis kevad.- suve märksõnad on kindlasti: mina, kõik need investeeringud mis ma endasse teinud olen ja see töö värk. Ja see, et- mitte miski ei ole nii nagu paistab.

eile helistas KK. pean tunnistama, et mu esimene impulss oli- vajuta kõne kinni. Ma ei tea, miks, ma kartsin, et äkki on talle öeldud ja ta hakkab mind süüdistama jne.

Võtsin ikka vastu. Ja ta ütles, et tal on mulle tööpakkumine ( tuli ikka kolmas ka ära :)). Ja siis ma mõtlesin, et nii. Nüüd ta sai kinga ja pakub oma uues meeskonnas kohta. Aga ka see oli vale 🙂
Ta pakkus, et ma võiksin hakata tegelema tootearendusega ja vahendama ettevõtet ülikoolile. Jura seega, aga huvitav on selle asja juures hoopis see. Et.. kas talle pole öeldud, või omanikud on ümber mõelnud, aga ta teeb tulevikuplaane praeguses ettevõttes, lisaks uuris järgm nädala koosoleku kohta. Ehk siis tema töötab jumalarahus edasi!!!

Et ongi Susanil õigus, et KK läheb hästi ja V mitte? Eks kuuleb ja näeb.

Aga KKst veel. Ma kuulan teda ja ta on ikka nii…. krampis? Selline tunne on, nagu keegi oleks teda sundinud mulle helistama ja midagigi pakkuma. Kena oli temast see, et ta tunnistas, et oleme vähe suhelnud.  Nii minuga, kui kõikidega. Ma loodan, et mu äraminek andis nn äratuse ja see pole selline ühe korra lugu, vaid ta nüüd võtabki seda tulevikus tõsisemalt. ( Ja mina ka!!!). Aga ikkagi on temaga suheledes pärast selline kehv tunne.

Kui nüüd esoteerikasse laskuda, siis tegelikult võiks kogu selle augusti-tööteema sõnum olla hoopis muus. Ma saan praegu kõikide nende protsesside käigus kuhjadega tagasi oma kaotatud enesekindlust. Täitsa päriselt kohe. Ma ei tõmbu ei kaitsesse ega ka valveseisangusse, Ma palvetan, et see jääks minusse alles.

Ja et ka uues kohas oleks see alles. Et mul on ükskõik. Selles osas tohib olla ükskõik. 

Hiljem
kas nüüd on kõik helistanud? 🙂 Omanik helistas ka et kahju ja mõtle ja head inimesed…:) Kiitsin KK, samas ütlesin ka välja, et me olime solvunud, et meid kõrvale jäeti.
Kusjuures, ma muretsen nüüd seda, kas ma nüüd kellelegi liiga ei tee ei reeda ei valeta ei vali vale poolt… Krt mul ei ole neid intriige vaja.

tead. Ma tahan juba, et see kõik läbi saaks.

Veel hiljem
helistas KK ja tahab minuga õhtul kokku saada ja pakkumise teha. Südamest tahaks ta pikalt saata. Aga viisakas on ilmselt ikka ära kuulata

2017
Ema sünnipäev läks üllatavalt hästi. pidu sujus mõnusalt ja vähemalt minul oli tore ning vähemalt sõnades ema kinnitas, et ka talle meeldis.
esitasime ühe laulu. Ma algselt ei viinudki linki kokku, et lapsepõlves oli see meil ju tavapärane. Lapsed kamandati teise tuppa eeskava ette valmistama 🙂
ja õde pidas vapustava kõne.  
Töö asjadega on sitasti. Täna kuulutatakse välja, et K saab ühendatud ettevõtet juhiks ja V saab ilmselt kinga. Mina tema asemel läheks ära, mitte ei hakkaks töötama ühe kogenematu plika alluvuses.

Ja minuga siis täpselt prognooside järgi. Kuna KA  on K sõbranna, pikem, noorem, ilusam, siis pole mul lootustki. Ja ma ei tea kas ma ka tahaks.

Aga naljakas on see, et kuigi ma olen seda mõtet veeretanud siin juba 100 aastat, on ikkagi kuidagi paha. Esiteks, ma olin tüdinud rutiinist, uus algus aga tekitas adrenaliini ja see mulle meeldib., Tahaks kohe tegutseda ja..:)
Teiseks ego. Tegelikult mind ikkagi solvaks, et mind vahetatakse välja kehvema ja kogenematuma neiu vastu.  
No eks näe muidugi. need on mu prognoosid.

Kui ma siis nüüd ikkagi koondamise saan, siis inglise keel ja üks reis oleks hea. Ja ma väga loodan, et töötukassa annab mulle võimaluse proovida mingit muud ametit. Aga jah, eeldus on koondamine.

ma usun, et me absoluutselt kõik tahame hetkel selgust., On nii või naa, aga see segane olukord ajab lihtsalt närvi


2013
Vaid nädal ja algab puhkus.

väga veider on see, et mul on hetkel 7 + projekti pooleli, mispärast ma ka pabistasin, et kas ja kuidas puhkus jne. ja nüüd kõnnin ringi ja haigutan. Mitte sittagi pole teha. Igav on. nagu alati.
Ja Aljast tunnen puudust. Kui nüüd Ivo ka peaks ära minema… siis ei jäägi ühtki terve mõistusega inimest, kellega koos rõõmus olla ja ülemusi kiruda…:)  

Ma olen sel aastal õppinud ainult 2 asja- gimp ja php. seega 3 oleks veel vaja. aga nii laisk ja motiivitu on olla ( nagu tavaliselt) ja ühtki  head ideed ka pole.

selg on hakanud jälle valutama ja ilmselt saab eesoleva autoreisiga viimase surmahoobi. sügisel kindlasti pilatesesse.

2002
 Et ma ei unustaks- laps tahtis sünnipäevaks laavalampi ja elektroonilist kassi

1996
Ma sain tööd! peaks olema üliõnnelik, aga üllataval kombel olen ma väga rahulik ja enesekindel. Mitte keegi ei tea veel sellest. Mees ja Õde pole helistanud. Isale ei tahtnud ma öelda. Isegi ei tea, miks.

See kõik on juhtunud nii kähku ja kummaliselt. Teisipäeval oli mul kokkulepitud kohtumine ja kui ma sinna jõudsin  (Õde jäi muidugi pool tundi hiljaks) ja ma jõudsin seetõttu minutipealt, mis minu puhul on ebaharilik. Siis selgus, et firmaomanikul oli mingi ootamatu asi vahele tulnud. Mingi tüüpiline raamatupidaja, tõenäoliselt firma sekretär ühes isikus, võttis mind vastu ja lasi tegevusetult oodata,

Õnneks ilmus varsti järgmine kandidaat- lilla lõuaga jutukas noormees ja meil oli päris lõbus. Kolmveerand tunni pärast tuli kolmas kandidaat- mobiiliga härg. Lõpuks minu tulevane ülemus halastas meie peale ja vestles minuga, pärast seda, kui olin oodanud tund aega.

Minu esimene mulje sellest firmast on vastuoluline. Miski minus ütleb, et see firma kaua ei püsi. Inimesed tunduvad depressioonis olevat. Ja distsipliiniga pole vist ka kõik korras. Selle kahe korra jooksul olen kohtunud kahe raamatupidaja ja ülemus Rauno ja Tiiuga. Mingi noormees lipsas ka korra läbi.

Võimalik, et mu tunne on petlik, aga kõik see mis ma seal nägin annab mulle kindlustunde, et saan hakkama. Ehk hakkan ma hiljem kartma, kui konkreetne töö käes on? Igaljuhul on see kindlasti huvitav väljakutse ja kogemus

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!