Täiesti tavaline oli kevadine rabarberilehesupp, metsast sai pangedega toodud ja sisse tehtud tõmmuriisikaid,
Rabas seeni otsides olen suhu pistnud nii mõnegi sinika ja hinganud täiel rinnal sisse sookailu aroomi.
Janukustutamiseks panen ma siiani metsas suhu pihlakamarju ja kevadel teevad suu paksuks toomingamarjad.
Rohkem kui ühe kirsikivi olen oma elus alla neelanud. Ning ka kompotte keedeti meil alati kividega kirssidest.
Ma pakun et pea pooltel elamistel, kus olen elanud, on olnud eterniitkatus ja mu hammastes olid elavhõbedaplommid. Elavhõbedaga olen ma veelgi lähedamalt kokku puutunud. Ülikooliajal läks laboris elavhõbe põrandale laiali. Enne, kui meid evakueeriti, saime ikka mitu tundi seal tööd tehtud.
Täiesti loomulikult olen ma aastavahetusel valanud tina ( pliisisaldus) Ja koolis olid meil
alumiiniumist nõud. Mõnel fänsimal juhul, vanema juures, kasutati lausa vasknõusid.
Vähemalt. Nüüd ma tean. Sellel, et ma olen mürgine, on põhjus :)
mis pihlakatel, sinikatel ja toomingamarjadel viga on?
VastaKustutaeterniidi peamine probleem on see, kui ta katki läheb, seni, kuni sa tema tolmu sisse ei hinga, peaks kõik korras olema (kui ei tee endale eterniidipurust aiateed või vana eterniiti ilma respiraatorita ei lammuta).
elavhõbedaga pidi nii olema, et kõige mürgisem on ta orgaanilistes ühendites, st elavhõbedaga saastunud kala on hullem kui puhas elavhõbe. bioloog väitis, et seda niisama alla neelates ei peaks suurt midagi juhtuma (tõsi, aurud on veidi hullemad).
aga plii on omaette asi. olen lugenud artiklit, mis seostab NYC kuritegevuse langust pliiga autokütuse keelamisega - keegi uuris USA eri osariikide kuritegevuse statistikat ja pani selle ajagraafiku kõrvuti pliiga bensiini keelamise graafikuga (see juhtus eri osariikides eri ajal) - ühest teiseni oli igal pool mingi 16-20-aastane lõtk, tähendab, põlvkonna üleskasvamise aeg (noored on aktiivsemad ja passionaarsemad kui vanad, loogika oli siis see, et kui pliivaba lapsepõlvega põlvkond üles kasvas, olid nad tervemate ajudega ja vähem kriminogeensed, plii on ju närvimürk). muude teguritega (hariduskorraldus või mingid konkreetsed õiguslikud detailid) olevat olnud eri osariikides erinevalt, mõnes oli korrelatsioon kuritegevusega, mõnes ei olnud, aga vat see näitaja klappinud kõigis.
nii et plii eemaldamine olmest ei olegi äkki nii halb mõte, just nagu omal ajal majapidamistest tinatorustike eemaldamine ei olnud halb mõte (kusjuures tina on palju vähem mürgine).
(tglt vaatasin just vikipeediast, et plii mürgisus oli teada juba 19. sajandil - kuidas on üldse võimalik, et seda kasutati nii massililiselt niiviisi edasi, et inimesed said sellega kogu aeg kokku puutuda?)
eks mürkide vähenemine meie olmest ole ka pikenenud elueast näha. meievanused olid mõnikümmend aastat tagasi tervise mõttes palju vanemad kui praegu.
Polnud millega asendada? Ei tea.
KustutaEile just sattusin kuulma kuidagi samal ajal kahte erinevat vähijuhtumit. Üks 34a mees, kelle vanaema elab siiani (sõja üle elanud ja kõik see toitumisteema, mis nendeealistel peale sõda oli) ja mees suri vähki.
Ka meil peres, vanim põlv on hunniku noorematest üle elanud. Võta siis kinni, mis seda elustiili mõjutab või mitte.
marjade kohta just lugesin hirmuartiklit. Aga kuna ma ei salvesta linke ;) siis pean nüüd otsima.
VastaKustutaNo kuni sa ussilakka, näsiniint ja paakspuumarju ei söö. Viimane on toomingaga väga sarnane, niisamuti türnpuu.
VastaKustutaSiis on veel leseleht, piibeleht, kuutõverohi, kikkapuu, maavits ja kuslapuu.
Nende kõrval mõni sinikas, joovikas, toomingas ja aprikoosikivi on kukepea. Viimaseid tänapäeval isegi lausa müüakse poes, st puhastatult.
ja müüakse veel mingite poolesoteeriliste argumentidega, et kus alles puhastavad organismi ja.
Kustutamarjade kohta räägitakse seda hirmujuttu, et rebane situb peale ja sedakaudu võib paelussi saada. Aga pihlaka ja toominga kohta ei peaks isegi see pädema.
a näsiniin on tõesti hullult mürgine. üks mu tuttav korjas seda kuidagi hajameelsusest metsas nagu lilli ikka nopitakse (tglt on ju looduskaitsealune taim), ei saanud vart katki ja aitas hambaga, mõtles, et mürgine küll, aga ma ju ei söö, ma ainult kaksan natuke. ja juba sealsamas metsas oli peapööritus ja iiveldus tulnud. kuna ta tõesti ainult kaksas natuke, siis sellega asi piirdus.
Kustutakusjuures selle artikli põhjal pidi igasuguste mürgiste asjade näost sisse ajamine just tänapäeva suurmood olema, noh, et söövad õndsalt sügislille- või piibelehepestot, maitseb küll vastikult, aga vastikud asjad on ju tervislikud, eks ole?
VastaKustutaüks tuttav rääkis, kuidas mingil võsaekskursioonil olid inimesed uhkelt ülaseid sööma läinud, et nad teavad küll, jänesekapsas, nemad tunnevad loodust ja selle ande. õnneks oli piisavalt oidu, et vastiku maitse peale välja sülitada.
Võsaülast jänesekapsaks pidada?! Mida mu silmad peavad kuulma!
VastaKustutaAga mis sellel pihlakal siis ikka viga on, tahaks teada?
jah...
Kustutapmst on muidugi mis tahes asi liiga suures koguses kahjulik. või kui on mingi eriline terviserike, siis on teiste inimeste tavalised toidud haigele kahjulikud.
nt on mul sõbranna, kes ei saa juua Tartu vett, sest see on liiga aluseline. suuremal osal teistel inimestel on kui üldse, siis pigem sellega probleeme, et organism produtseerib liiga palju maohapet.
mina ei kannata jälle näiteks paprikat, vähemalt mitte suures koguses (1 magus paprika = suur kogus). kuigi maitseb.
No ei suuda enam leida. praegu mõtlen, et kas see võis olla hoopis ingliskeelne artikkel pihlakatest.
KustutaJutu mõte oli seal see, et kui, siis tarbida ainult kultuurpihlakaid.
Ma arvan, et jutt võis käia parasorbiinhappest. Aga ma pole enam kindel. Enivei, ma söön neid edasi. Sest meeldib.
Samamoodi hapuoblikad. Väga nämmid ja mõnus kevadine toidulisand, peaks olema spinati ja maltsa sugulane. Ka maltsa soovitatakse süüa, nagu naati ja nõgest ja nurmenukku ja võilille, ja samuti veel üht umbrohtu - vesiheina.
KustutaAGA. Point selles, et oblikad sisaldavad oblikhapet, mis on samuti suures koguses mürgine. No aga - ega sa's neid pihlakaid ju kilode viisi sisse aa, samuti oblikaid. Teed korra oblikasuppi ja sööd ehk paar peotäit pihlakaid ära - see on nii mõnisada grammi. Näidake kedagi, kes suudaks pool kilogi korraga ära süüa. Samuti kui teed nt pihlakaveini või pihlaka-õunamoosi, ega sedagi ju liitrite viisi ei tarbi.
Teine asi see, et pihlakaid soovitatakse süüa peale külmanäpistust, siis on nad oluliselt maitsvamad (loe: pole nii hapud enam). Niiet kuna nüüd on olnud mitu ööd umbes viis külmakraadi, siis kõik siidisabadega võidu pihlakaid pugima :D
Ahjaa, ja veel. Need vällamaalased kräunuvad pidevalt kõikide selliste looduslike asjade "kahjulikkusest", mis on, nagu "mina ja teised magistrid" (tsitaat) oleme leidnud, parimal juhul räige liialdus - samal ajal tarbivad rõõmsalt aspartaami, mis on sipelgamürk, fluoriidi, millega tapeti koonduslaagrites inimesi ja maisisiirupit (erinevate nimede all), mis on GMO. Fluoriidi kohta ma ei tea, aga need teised + naatrium(ja kaalium-)glutamaat, mida topitakse vorsti, singi, igasugu poolfabrikaatide sisse, tekitavad sõltuvust. Pigem võiks nende asjade kahjulikkusest rääkida, aga ei - nüüd sa ei tohi enam omaenda õues pihlakamarju süüa. Vahepeal taheti ka piparmünt ja veel mõned ravimtaimed ära keelata, ikka et sa mürgiseid ning kilomeetripikkuse kõrvaltoimete listiga ja tulikalleid kontserniravimeid tarbiksid. Ja endiselt soovitatakse ja just eriti lastele fluoriidiga hambapastat, mis on täiesti kuritegu. Ja nagu sellest veel vähe oleks, Eesti riik lubas GMO. Seakari, aga mitte Tallinna raad, ma ütli!
VastaKustuta