reede, 30. juuni 2017

Ainult üks soov

Kui sa saaksid soovida ainult ühe soovi ja see läheks ka täide, siis mida sa sooviksid?

Ma loen praegu üht raamatut, kus oli selline väljakutse. Ning olen päris mitu päeva selle üle pead murdnud. Eesti muinasjuttudes oldi õiglasem ja tehti elu lihtsamaks: soovida sai kolm soovi. Sellega ma saaksin hakkama. Aga ainult üks.

Ütle millise maasika sa valid ja ma ütlen kes sa oled. Mina olen vanem laps ja ema ja mind on titest peale kasvatatud nii, et kõigepealt teistele, siis endale ka.  Siiamaani söön ma ka üksinda kodus olles ära  kõigepealt koledad maasikad. Ja alles siis, kui saan aru, et pole ju vaja kellelegi jätta, siis ka ilusad.

Nii et mu esimene mõte liikus kohe automaatselt teistele. Et lähedastel oleks tervis korras ja läheks hästi. Mis on ju kaks soovi. Või peakski üldiselt soovima kõigile head tervist?


Aga miks ma endale ei soovi, küsisin. Ja siis jõudsin rahani. Tegelikult. Ma tahaks, et mul oleks megapalju raha. Et ma saaksin osta endale vabaduse,  Osta natuke ilu ja tervist, mugavusi, kindlustada lähedased...
ja siis hakkasin mõtlema. Esiteks oleks selline soov kuidagi labane ja materiaalne. Ning mis siis kui mind või kedagi, kes on minu jaoks oluline, tabab mingi parandamatu haigus. Või kui maailmas juhtub mingi globaalne  katastroof. Isegi, kui mul oleks nii palju raha, et saaksin ära osta ja kinni maksta kõik relvatehased ja korruptandid ja anda kõigile hariduse ja rasestumisvastased vahendid. Siis kas see tegelikult oleks õnnelik elu ?  Parafraseerides Orwelli, kes mõtles seda küll natuke teisiti, siis tegelikult on vahel vaja sõda, et saabuks rahu. Ja kas minul on õigus öelda teistele, kuidas nad peavad õnnelikud olema?

Ja siis vaatasin üht tüüpilist Eesti kontserti. Ja lugesin uudiseid.  Ja mõtlesin, et "world peace" asemel peaks soovima hoopis rõõmu ja õnne. Ja seda et inimesed naerataksid rohkem.

Aga äkki peaks soovima hoopis mõne täitumatu unistuse täitumist. Ma tahaksin ära käia kosmoses. Ja ma tahaksin osata tagurpidi saltot. Ja olla väga hea operetisolist. Ma tahaksin majakest kesklinnas, metsa sees tomatite ja maasikate ja kanadega. Ja ma tahaksin olla sõbralik ja õigesti mõtlev inimene.
No aga, vali nende seast see üks.  Ma lohutan end täna sellega, et järgmises elus saan ma need nagunii. Praegu on lihtsalt nii nagu on. On nagu on. Ja tuleb mis tuleb.

Ühesõnaga. Ma ei teagi vastust. Ja sellest on väga kahju. Sest praktilise eestlasena, "kui keegi toob mulle raha, siis olen ma alati kodus". Nentida, et su elu on niigi okei ja polegi midagi vaja, oleks väga rumal. Kui kandikul pakutaks tõepoolest soovi täitumist.
Ma mõtlen edasi.




See jutustus lõppeb nii, et me ei saagi teada, mida peategelane soovis. Ja kui ta räägib sellest kellelegi, ja too jääb soovimisega hätta, siis ütleb peategelane, et sa ei leia soovi, sest sa oled selle juba ära soovinud.
"No matter what they wish for, no matter how far they go, people can never be anything but themselves. That's all."
 ( Murakami Birthday Girl)


18 kommentaari :

  1. Tõeliselt eksistentsiaalne küsimus, kas pole? Mis on see, ilma milleta ei saa? Olen aastakümneid pead vaevanud. Küll selle vaatenurga alt, et enda jaoks määratleda, mis on vajaduste TOP 5 või 7 (miks sellised numbrid, ei teagi). alati saabub surnud punkt peale seda, kui jõuan tahtmised eraldada vajadustest ja siis olen neid järjestama hakanud. Ikka tundub, et järgmine tuleneb eelnevast. Kumb näiteks on olulisem, kas omada oskust olla õigel ajal ja õiges kohas või omada hingerahu või siis suuta tagada heaolu tasemel, mis hingele pai teeb või siis omada head ja kiiret mõtlemisvõimet, millega vajalikke otsuseid vastu võtta õigel ajal jnejne? mida aastaid edasi, eda abstraktsemaks see TOP muutub. nooremana olid konkreetsed silma ja käega katsutavad vajadused (unelmate elukoeskkond, perekond, töö jne). mingil hetkel leidsin end pead murdmast selle üle, et mis siis ikkagi on elamise eesmärk? ära elada see, mis antud on ja teha seda hästi ja ilma suuremate kaotusteta või on see millegi saavutamine. siiani pole ennast rahuldavale tulemusele jõudnud. aga hinges on paine....tahaks midagi head:) ja nii need päevad lähevad...

    VastaKustuta
  2. Ma tahaks, et mu lapsed saaks õnnelikuks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. on üks antiiklugu, kus vanemad soovisid tänuliku jumala käest sedasama - ja kahetsesid kohe.

      Kustuta
    2. (sest tänulik jumal oli veendumusel, et elu on kannatus.)

      Kustuta
  3. Ma tahaks elada õnnelikku, täisväärtuslikku, tasakaalutletud elu.
    Lotovõit ei teeks paha ehk suur hunnik raha ei teeks paha, sest sellega oleks mõned "suured" eesmärgid täidetud (oma kodu, liiklusvahend, tükike metsa ja maad ning suvekodugi) ja edaspidi võib tööle vaadata mitte pilguga "käin tööl, sest raha on vaja X, Z ja Y jaoks", vaid "töötan ametikohal A, sest mulle meeldib see töö ning vajadusel lähen kuhugi mujale".

    VastaKustuta
  4. Nende soovidega on igavene kahtlane värk. Mul esimene küsimus oleks, kas minu soovi täitumisega muutub maailmas veel miski? Mille ma saan kaasa "tasuta lisana"? Kelle või mitte arvelt mu soov täitub/täidetakse? Kogu maailm on ju omavahelistes seostes.

    Aga kui soovi täitumine ei too kaasa mingeid muid soovimatuid liikumisi, siis... keeruline. Ikkagi keeruline. Ma olen liiga palju lugenud Lopi ja Lapi taolisi muinasjutte, kus parimal juhul saab endisesse olukorda tagasi, halvemal juhul läheb olukord kehvemaks. Rahaga saaksin ma osta kindlusetunde (kodu) ja vabaduse teha seda, mida tahan, mitte käia päevast päeva kehvasti sobival tööl kerjamas oma leivapalukest. Tervist otseselt rahaga osta ei saa, aga raha abil on võimalik seda siiski suuresti parandada (tasuline meditsiin on tasuta meditsiinist maailmas võimekam). Õnn on nii abstraktne mõiste. Kõige kiiremini saaks õnnelikuks, kui läheksin sobival viisil hulluks ja maailma tajumine muutuks seestpoolt. Seda ja ka nagu ei taha. Maailmarahu? Kas see on võimalik? Sõjad lõpeksid inimeste vahel siis, kui inimkond saaks hukka. Eih, ma arvan, et ma jään raha juurde. Ainus konkureeriv soov oleks jah, et lapsed oleksid õnnelikud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen sama kahtlustav ja rikutud. Kas ma saan juurde või asemel ? Kas on mingi trikk sellega seotud ? Ja see muudab veel keerulisemaks.

      Kustuta
  5. Nüüd vist rikun oma realisti tehnokraadi maailmavaatega kõik ilusa ära, lahendus on ju imelihtne. Juba lapsena imestasin muinasjutu kirjutajate fantaasiavaesuse üle. Mulle täiesti piisab ühest soovist milleks on: "Soovin et kõik mu edaspidised soovid täituksid" ;) MOTT nagu meie matemaatika õpetaja tavatses kirjutada peale teoreemi tõestamist :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mõtle hästi järele. Kas sa tegelikult ikka tahad seda ? ... :)

      Kustuta
    2. Tahan ikka, sest see annab ju vabaduse soovida mida iganes millal iganes ja samas ka meelt muuta kui tuju on. Tagaks lausa jumalikud võimed :D Kui jälle kardaks, et elu liiga lihtne sooviks mõneks ajaks raskusi kah aga just nii palju ja nii kaua kui meeldib :P

      Kustuta
  6. Oooookei.
    Mulle tundus iseenesestmõistetav ja kõigile sobiv soov "soovin et kõigil oleks maailmas hea elada".

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ma oletan, et selle juurde käib siis ka eeldus, et sooviga saab füüsikaseadused ära muuta? termodünaamika seadused - samas nii, et elu, mis praegu neist seadustest sõltub, ikkagi imekombel säiliks.

      sest muidu ei pääse ju tapmisest, et süüa. kui just kõik fotosünteesima ei hakka.
      teisest küljest - keegi pole öelnud, et fotosüntees ei võiks lahendusse kuuluda. nii et ikkagi oleks vaja mingit füüsikavaba elu.
      kolmandast küljest - taimedevaheline konkurents päevavalgusele on ka ise päris karm.

      Kustuta
    2. kuramuse läpakas, kursor hüppab ringi ja lõigud lähevad sassi. Pidi olema.

      teisest küljest - keegi pole öelnud, et fotosüntees ei võiks lahendusse kuuluda.
      kolmandast küljest - taimedevaheline konkurents päevavalgusele on ka ise päris karm.
      nii et ikkagi oleks vaja mingit füüsikavaba elu.

      Kustuta
    3. Kuidas lahendada nende elu, kes tunnevad naudingut, kui teistel EI ole hea elada? Neid inimesi on kuramuse palju. Luua neile illusioon, et teistel on halb?

      Kustuta
  7. Kas "igavesti õnnelik" on ikka hea ? Ehk peab vahel olema raske ja paha,et õnn tunduks õnn ?

    VastaKustuta
  8. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  9. Esiti mõtlesin, et palju naeru. Siis mõtlesin, et tervet mõistust. Võib olla tahaksin ikkagi valutult elada. Valuga ei ole rõõmu, naeru ega tervet mõistust.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!