Nii et, kui kuulsin Vikerraadiost, et Loomaaias toimuvad klassikakolmapäevad, tundus see uskumatu ja möödapääsmatuna. Kuidas ma siis ei lähe?
Esiti ajas mind närvi korraldus. Loomaaed pannakse kell 19 kinni, kontsert algab kell 20. Ehk siis sa pead tulema enne seitset, ostma pileti ja passima tund aega. Miks ei võiks alustada juba kell seitse, või lasta kontserdile läbi kohviku ning müüa sinna eraldi pileteid..
Aga kui olin pileti ära ostnud, leebusin. Õhtu oli imeliselt soe ja täiesti kuldne. Rahvas oli koju läinud, vaid üksikud jalutasid veel loomaaias ringi.
Mulle meeldib Tallinna loomaaed. Palju on veel teha, aga see, mis on tehtud on väga äge. Eriti vaimustatud olen ma nende aednikust. Mu meelest imeline töö.
Jalutan, lasen end päikesel soojendada. Elevandid on kodus. leopardid pikutavad ja võtavad õhuvanne...
Kaks heledat naisehäält hõiguvad: Holger, tule koju! No tule ometi. Palun tule nüüd...! Tule ometi tuppa!
Selgus et Holger on pisike jõehobu.
Väärikalt, aeglaselt. Väga aeglaselt. Ajas Holger end oma vannist välja.
Üks samm korraga.
Siis korralik ja põhjalik haigutus.
Veel üks samm. Vältimatu varvaste ülelugemine.
Üks samm veel.
Oh, see oli väsitav... ha...igutus.
Kas ta tõesti tuleb niimoodi kutsumise peale, imestan mina.
Naised seletavad, et Holger teab väga hästi, et peab tuppa tulema. Seal saab süüa. Aga Holger on juba vana. Neljakümne aastane. Ja seepärast on ta väärikalt tasakaalukas. Ei rutta ilmaasjata:)
Selles soojas kuldses suveõhtus tundus see stoilisus ja rahu kuidagi.. õige.
Kontsert oli imeline. Just selline repertuaar, nagu mulle meeldib., Meloodiline, romantiline ja kerge. Näitena Paganini Cantabile või Fibichi Poeem.
Oli instrumentaalpalu ja vokaali. Saateks kitarri ja viiuli duett.
Jekaterina Kadotšnikova ja Eino Keningi duett oli lihtsalt vapustav.
VAPUSTAV!
Ilmselgelt pole ma liiga kaua kuulanud kvaliteetset heal tasemel musitseerimist.
Ka solist Alla Popova oli minu maitse. Soe pehme tämber. Väga täpne, puhas sopran ja lummavad madalad noodid. Emotsionaalne, kohati teatraalne.
Kui norida, siis mikrofon oleks võinud olemata olla. Ruum oli piisavalt väike, ja väga forteks minnes hakkas metalne kuma häirima.
Klassikaline muusika viib mind transsi. Ma olen täiesti muusika sees, lummatuna. Sisemiselt laulan ja tantsin alati kaasa. Pikema kontserdi järel on mul alatasa hääl ära ja lihased valusad.
Mõned palad tekitavad kananaha ja kohati tahaks põlvitada ja palvetada. Või siis südamest nutta.
Täiesti minu.
See oli imeilus.
Augustis on veel kaks kontserdi ees, minge ja nautige. Soovitan!
Uskumatult huvitavaid üritusi leiab laiast Tallinnast :)
VastaKustutaAitäh sulle selle postituse eest, tuleb minna :)
VastaKustutaTahtsind sind veelkord soovituse eest tänada. Sai eile käidud ja emotsioonid on samad, mis sinulgi. Ainult ilm oli külm ja loomaaias jalutamine polnud seetõttu päris nii tore. Kuigi enamik oma lemmikuid jõudsin üle vaadata.
VastaKustutaSeekord mikrofoni ei kasutatud ja tõesti, selleks polnud vähimatki vajadust, kõik oli selletagi piisavalt kenasti kuulda. Eilsel kontserdil mängiti viiulit ja harfi. Kõlas imeliselt. Harf üksinda meeldib mulle oluliselt rohkem kui viiul üksinda. Need kaks koos meeldivad aga tohutult. Avastasin sellel üritusel enda kohta midagi uut. Võiksin sellisele kontserdile vabalt ka täiesti üksi minna. Ja ma ei käi üksi peaaegu mitte kusagil. Igatahes mulle tohutult meeldis ja tänu võlgnen sulle :)
Võta heaks:)
KustutaMul on kahju, et ma ise rohkem ei jõudnud. Aga ehk tuleval aastal jälle.