reede, 29. juuli 2016

Minu president

Mul on lapsest saati olnud probleeme formaalsetele liidritele allumisega. Olen saanud selle eest korduvalt karistada, aga austama inimest ameti pärast ma hakanud pole.
Ja mida vanemaks saan, seda enam elukogemus kinnitab- mul on õigus.
Ütlemine: annab jumal ameti, annab ka mõistuse, on vale.
See on  masendav ja kurb, kui palju on maailmas juhte, kes on saanud oma koha juhuslikult. Kes ei oska ja vahel ka ei taha või ei suuda olla liidrid, juhid.
Kujutlege, kui palju parem paik oleks maailm, kui meid juhiks tegelikult võimekad  liidrid. Valgustatud monarhid...

Eriti ei saa ma aru kuninga (ja/või diktaatori-)võimust. Lihtsalt, et sündis mingisse perre on saanud juhikoha? Nagu mismõttes?

Aga ometi, kui räägime Eesti kontekstis, siis arvan, et meil on vaja presidenti. Lisaks peaministrile. Ja presidenti ei peaks valima rahvas. Või siis peaks olema vastupidi- parlament pannakse paika kompetentsi alusel ja presidendiks valib rahvas mõne toreda inimese.
Ma saan aru küll, et mu jutt on naiivne, aga ideaalses maailmas võiks niimoodi olla.
Et kui rahvas oma eufoorias laseb end lollitada populismist, siis on hea teada, et kusagil on akadeemiliselt tark ja karismaatiline inimene, kes saab öelda- ei. Tulge mõistusele.


Presidendi rolli näengi selles, et ta on " tark inimene kõrvalt". Mitte liiga asjades sees, aga piisavalt informeeritud, et näha suuremat pilti. Tasakaaluks ja igaks juhuks olemas, lisaks valitsusele  ja võimalikule mitte toimivale opositsioonile.
Ta peaks olema suur Eesti patrioot ja meie riigi visiitkaart välismaal.

Minu silmis ei ole president Suur Ema/Isa, aga ta peaks olema eeskujuks. Inimlike vigadega, seda küll. Aga edastama oma eluteega ja käitumisega ja sõnavõttudega teatud väärtusi, tõekspidamisi ning eeskuju.
Paljuräägitud näide- kas vastuvõttudel peab alkoholi tarbima. Kas meie ateistlikus riigis on vaja kõiksugu õnnistamisi. Kas presidendi vastuvõtul peaks olema terve riigikogu, või peaks olema külalisteks ainult selle aasta teenetemärkide saajad ning võõrustava maakonna säravaimad tähed..

Sportik president annaks hea sõnumi. Ja ka tark president annaks hea sõnumi.
Seega peab presidendil olema klassikaline akadeemiline haridus. Mitte selleks, et diplom teeb targaks. Vaid selleks, et ma tean; see inimene suutis, oli võimeline läbima ülikooli.

Huvitaval kombel me peame " moraalse kompassi" all silmas eelkõige seda, et inimene ei sahkerda, valeta, spekuleeri jne. Ehk siis juriidilist moraalsust.
Minu jaoks on oluline, et president oleks ka paarisuhetes moraalne. Ka see on sõnum. Kas ja kui palju me saame lapsi. Ja mitme naisega me neid saame.
Või ütleme nii: inimene, kes on suutnud koos hoida oma perekonda, suutnud leida motivatsiooni koosolemiseks ka argipäevadel, teha kompromisse, meeskonnatööd ja kasvatada inimesteks oma lapsed.  Üle elada ka rasked, keerulised ja ebameeldivad ajad. Kohaneda, kohanduda, võtta vastutus. Sellist inimest ma usaldaks ka riigijuhtimisel.

Siis ma tahaks, et president näeks hea välja. Ja oskaks esineda. Meie liidrite kõnede sisu on aeg ajalt päris hea ja inspireeriv, aga see, kuidas nad esinevad... ei ole äge.
Ma olen alati kade, kui vaatan Lääne liidrite esinemisi. Kas on võimalik, et meil pole see põlvkond, kes oskaks esineda, veel poliitikasse jõudnud? Või on välismaal lihtsalt parem valik, või neid treenitakse spetsiaalselt?

Ja president peaks omama sidet reaalse eluga. See kõlab nüüd väga loosunglikult ja vasakpoolselt, aga ma mõtlen seda tõsiselt. Ma tahaksin, et mu president on kunagi reaalselt teinud palgatööd erasektoris. Ma tahan, et ta on võtnud laenu, et pole saanud oma töökohti tänu tutvustele või vanematele. Et ta teab, kus asub Narva ja on käinud viimase viie aasta jooksul Valgas. Käib aeg- ajalt poes ka Maximas.

Ehk siis, tänastest kandidaatidest pole mitte ükski kahjuks mulle sobiv.
Ma arvan, et Eestile sobiv president on täna alles liiga noor. Ja tuleb ehk järgmisteks valimisteks? Ma väga loodan.

Täna ja praegu pakuks ma presidendiks hoopis Siiri Oviiri. Ma kujutan ette, kuidas koos Angela, Hillary ja Theresaga oleks nad väga äge tiim.

Vot selline klassikirjand seekord. Aga ma tahtsin selle kirja panna.

14 kommentaari :

  1. Ma just kardan, et uue põlvkonna president on päris elust täielikult irdunud, pärit hästi valvatud poliitkanalast. Aga esineda ta tõenäoliselt oskab, on saanud seda kanalas hästi harjutada.

    VastaKustuta
  2. Tunne Kelam?
    Andrus Ansip?
    Urve Tiidus?
    Signe Kivi?
    Siim Kallas?
    Enn Eesmaa?
    Tõnis Lukas?
    Märt Rask?

    Ikka väga raske on leida kedagi, kes oleks piisavalt alfa-faktoriga, samas särav intellektuaal ja peresuhetes eeskujulik. Peaaegu on nii, et kolmest saab ainult kaks :)

    VastaKustuta
  3. Ma kahjuks ei näe väga sellist suurepärast kandidaati hetkel. Ma tean ja näen Ilvese vigu, aga ma endiselt arvan, et ta on olnud hea president - vähemalt väljapoole, Eestit esindades, on ta teinud väga head tööd. Eesti-sisene töö on muidugi nii ja naa, vähem ülbust, aga meil pole ka vaja inimest, kes midagi ei ütle ja ongi niisama.

    VastaKustuta
  4. Mõned pankurid sobiks. Ma hääletaks nii Raasukse kui Neivelti poolt.

    Presidendil on mitu rolli ja üks neist on riigi esindamine _väljas_. Minu jaoks on see olulisem kui siseriiklik roll. Mul on täiesti kama, mida Ilves v kesiganes oma uusaastakõnes ütleb või millist sõnumit riigis sees levitab. Aga ma tahaks, et meie riik paistaks väljastpoolt šikk, uuenduslik ja rahvusvaheline. Ja et meie president võiks mistahes tasemel üritusel püsti tõusta, selja sirgu lüüa ja auditooriumi oma karismaga enda kätte võtta. Keda praegustest kandidaatidest või eelmisest nimekirjast kujutate ette vestlemas Putini, Trumpi või India/Hiina/... riigipeaga nagu võrdne võrdsega?

    VastaKustuta
  5. Meri oli mu lemmikpresident ja Ilves kohe järgmine. Minu arust on presidendi põhiülesanne Eestit esindada väljaspool ja hoida koduseid poliitilisi jõudusid üksteise kõrisid läbi närimast. Isiklik elu minu arust pole teiste asi, isegi presidendi puhul.

    VastaKustuta
  6. Neivelt meeldiks mulle ka presidendina. Praegune valik aga on sama nutune kui tavaliselt riigikogu valimine - mitte kellegi poolt ei taha hääletada. Lõpuks hääletaks kellegi poolt lihtsalt sellepärast, et see kõige-kõige ebameeldivam tegelane/partei ei saaks liiga palju hääli, aga samas on nii ükskõik, et ikkagi valima ei lähe. Lootuses et ehk on mõttekaaslasi piisavalt palju ja valimised kukuksid lihtsalt läbi... Kahjuks ei püri juhtideks mitte kõige paremad, vaid kõige auahnemad. Seda mitte ainult poliitikas, vaid igal elualal. Õnneks on mul kä häid ülemusi olnud, keda sooja südamega meenutan.

    VastaKustuta
  7. MK on kindlalt maximas käinud, ta on inimesena suurepärane (tean teda üle 10a) ning vastab sinu seatud truuduse kriteeriumidele aga presidendiks ma teda ei taha. Liiga emotsionaalne.
    Mulle meeldiks Paet aga ma viimast arengut ei teagi, kas ta on veel pildis.

    KK

    VastaKustuta
  8. Tõnu Lehtsaar. Ta on viimastel aastatel jäänud avalikkuse silma peamiselt oma artiklitega sõgeduse vastu ja moraalsuse poolt, mis paneb väga paljusid inimesi tõmbama paralleeli härra VV-ga ja artikli lugemisest loobuma, aga tegelikult on ta väga salliv inimene, kes ka neis artiklites muretseb eelkõige ühiskonna allakäigu pärast. On kõrgharidusega, oskab käituda, on rahvamees, valdab keeli, on pikalt abielus, isa ja vanaisa - no ja esineb nii, et ... temaga on isegi telefonis rääkida väga meeldiv, ta kohe oskab sõnu valida. Aga ta on poliitikuseisust kaua vältinud ja pole ka hetkel vist ühegi erakonnaga aktiivselt seotud, rääkimata poliitikamaastikul pildil olemisest. Me arutasime kunagi ühe kolleegiga, kas me üldse teame kedagi, kes meie jaoks presidendiks sobiks, kriteeriumid olid üsna sarnased nagu Sinul, mina teadsin vähemalt Tõnu, tema ei osanud kedagi pakkuda.

    Aktiivpoliitikutest meeldis mulle haridusministrina Tõnis Lukas, võib-olla saaks temast ka mõistlik president - ma küll pole tema elu ja tegevusega piisavalt kursis -, ja praegustest kandidaatidest on Marina Kaljurand kuidagi sümpaatsem kui teised, aga ega meie käest ei küsita ju.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minule on Tõnis Lukas'est mulje jäänud, et tegu on homovaenuliku, labast võõraviha omava, pehmelt öeldes mitte eriti tööka, inimesega. Kindlasti ei vasta selline inimene minu maitsele.

      Kustuta
  9. Kuna siin on kommentaaride suurus on, tõenäoliselt Google poolt, piiratud, vist lootes, et kui nad kommentaari suuruse tobedalt väikeseks piiravad, et saab piirata inimeste võimalust end intelligentselt ja sisuliselt väljendada, umbes, et kui kommentaari max. suurus on 4 tähte või Twitteri 140, et siis on sisuline arutelu elimineeritud, lisan oma vastuse, kommentaari, siinsele ajaveebipostitusele lingina.

    http://longterm.softf1.com/2016/comments/indigoaalane_blogspot_com/2016_08_01_kommentaar_01_indigoaalane_blogspot_com.html

    Tänan lugemast. :-)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Martin, see on kommentaaride standardsuurus, ma ei oska neid suuremaks teha. Ma loen kõik viited läbi, aga kas Sul poleks lihtsam vastuseid oma blogisse kirjutada, siis on nii minul kui ka teistel lihtsam ja mugavam vastata,

      Kustuta
    2. Ma püüdsin su kommentaari läbi lugeda, aga ei suutnud. S.t. ei saanud aru. Ma ei ole ka kindel, et pikem formaat hetkel kasuks tuli. MV, mida sa tahad presidendivalimiste kohta öelda, kokkuvõtlikult, 140 märgi formaadis?

      Kustuta
    3. Tänan vastuste eest.

      See on huvitav, et jutt, et minu tekst on "liiga keeruline" ja et ma võiks "otsemini rääkida" on kriitika, mida ma saan juba täiesti erineva taustaga inimestelt juba aastaid. :-D

      Minu vastuargument lihtsamale teemakäsitlusele on see, et igaüks võib põrutada, "VASTUS PROBLEEMILE X ON Y!!!", ning siis keegi teine põrutab vastu: "EI OLE Y, ON HOOPIS W, kuid kui tingimustel T1 ja T2 on Y mõistetav, aga meil on tingimusteks T3 ja T4." Kui ma aga räägin mõttekäigu lahti, andes inimestele võimaluse näha, kuidas ma oma "Y" saanud olen, siis jääb palju niisama ringi-hüplemist ära ja ma saan kommentaariks lisaks täpsustustele ka mõne vea-kirjelduse, kus ma ka ise jään nõusse, et minu arutelus viga oli.

      Aga nii, primitiivselt, öeldes: kui eesti erasektori inimesed intelligentsemini oma materjaalseid investeeringuid teeks, võiks AS Eesti Vabariigi presidendiks olla kasvõi Putin, sest tegu oleks sama mõttetu tegelasega nagu on seda suvaline kirikupea eesti erinevate usulahkude korral.

      Kuid, veelkord, tänan vastuste eest. :-)

      Kustuta
  10. Neivelt on tõesti väga hea idee, nii hea kui see Eestis üldse olla saab. Aga ma ei oska ka Marina Kaljuranna kohta midagi negatiivset arvata...

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!