Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

neljapäev, 19. mai 2016

Prillid peas hea lugeda

Mingi kolm aastat tagasi panin tähele, et ajalehe lugemiseks peavad kõik lühtrid heledalt põlema, e-lugeril on tähesuurus tasapisi nihkunud maksimaalseks. Ja kalendris, vähe sellest et ma ei tea mida tähendab palmipuudepüha või palvepäev, ma ka ei näe, et need kirjas on.

Kui ma oleksin indiaanlane, siis sinnamaani oleks võinud mu nimeks olla " Tüdruk, kes näeb väga hästi". Pea kõik lähedased ja sõbrad mu ümber olid prillikandjad. Ma ei saanud aru, kuidas ei näe.

Optometrist ütles, et niivõrd-kuivõrd 0,5. Kui praegu panete prillid ette, siis jäätegi neid kandma. Ohkasin sügavalt ja otsustasin prillide kasuks. Silmad kipitasid, valutasid. Ma ju veedan päevad oma parima sõbra arvutiga.

Ja nii sai minust prillikandja. Ja taas sai kinnitust vana tõde, et sa ei mõista mitte üht probleemi enne, kui see pole sul käes.
Nüüd järsku sain ma aru, miks mu laps pisikesest peast pidevalt ära kadus ja ära eksis. Ta lihtsalt ei näinud peatuste nimesid, ümbritsevat, tänavasilte... Ma sain aru, miks mu ema enam lugeda ei taha ja käsitööd ei tee. Miks mees kirub külmast sooja tuppa tulles ning miks päikese- ja suusaprillide vajadus tähendab tõsist peamurdmist. Miks mõned mu sõbrad vaatavad tänaval vastu tulles mind kui võõrast....


Inimese aju on ikka imeline asi. Kuna kõik menüüd ja sildid ja pildid on mikrokirjas ning prille pole alatasa kaasas või on need kusagil kotipõhjas- algab mõistatamine. Ja huvitav, kui vähestest tähtedest vahel piisab, et ära arvata õige sõna.
Nali on selles, et sa ise ei tea, kas arvasid õigesti või mitte. Nagu soome keel- 50/60 et läheb täppi. Aga võib olla ei lähe ka.
Ma käisin mingi aeg seminaril, kus räägiti vanurite põlvkonnast. Et tempo peab olema aeglasem ja tekstid suuremad. Vaadates statistikat ja lihtsalt tänavapilti, kui paljud noored ei näe, siis   mulle tundub, et kogu meie elanikkond vajaks suuremaid ja selgemaid tekste. Kuigi, jah, lapsed ei näe pigem kaugele.

Tänaseks on mu pimedus liikunud +kaheni, Kui samas tempos jätkub, siis ma lõpetan pimedana. Ma kardan seda täiesti tõsiselt, sest mu suguvõsa naistel on olnud kaed.
Ja see, et Kai on nii rõõmus ja roosa, ei lohuta mitte kuidagi..

Prillid on tüütud. Ma ei tea, mida ma annaks, et mu pimedus stabiliseeruks ja ma saaksin silmi opereerida. Inimesed, kes on terve elu kandnud prille ei kujuta ilmselt ettegi, kui hea on ilma...

Igapäevasesse listi- rahakott, telefon, võti, taskurätik.... on lisandunud ka prillid.  Arvutiga on õnneks see hea omadus, et tähesuuruse saab maksimaalseks venitada, aga ikkagi on ilma väga halb.

Kui mu pluss muutus suuremaks, saabus aeg klaase uuendada. Raamide valik on veel keerulisem kui sobiva pesu või teksade leidmine. Ja kui nõmedad riided saad varjata kampsuniga või mõne aksessuaariga, Siis totrad raamid karjuvad su näost igale möödujale vastu.
Seega, kuna olin enam vähem raamid leidnud, palusin vahetada vaid klaase. Nädal, ütles prillipoe müüja.
Nädal? olin ma hämmingus, Mida ma seni teen? Ja mina näen veel suhtkoht. Prillideta posti otsa ei jookse. Mida teevad need, kel nägemisega tõsiselt halvasti?
Kui su auto on pekkis, antakse asendusauto. Kui telefon annab otsad, saad remondi ajaks midagi.
Miks ei anta asendusprille???

Kolleeg, kellele häda kurtsin, vaatas mind hämmingus. Miks sa üldse neid kalleid klaase- raame ostad. Toidupoes saab 10 euri eest korralikud lugemisprillid...
Kuna ta on musttuhat paari ära kaotanud ja puruks istunud, siis kasutabki ainult neid.
Ma jätan selle võimaluse meelde, sest olgem ausad. Prillid on ikka kallid.

Naljakas on see, et kuigi megapalju inimesi kannab prille ( ja kasutab telefoni) pole ikka keegi veel leiutanud mugavat, kaelaskantavat kotikest, kuhu need vajalikud aksessuaarid panna.
Nii nagu minu vanaema ja vanaisa omal ajal sada aastat tagasi, nii otsin ka mina mööda maja prille taga.

Tõsi, üks hea asi on prillide juures küll. Need toimivad suurendusklaasina, muutes mu silmad imekauniks ja ripsmed pikaks-pikaks. Samas, muidugi, näitab see suurendusklaas halastamatult ära lohakalt tehtud meigi.

Selle postituse, aga, kirjutasin ma sellepärast, et eile õhtul jälle vihastasin.
Kuidas, ometi, on võimalik prillidega nutta.
Sest üks hea raamat tähendab ju ometigi pisaraid...:)

26 kommentaari :

  1. Nädal aega tulevad tellitud klaasid, uute klaaside raami panemine käib ainult tunni ajaga. Mu laps on suurte miinustega prillide kandja ja nädal aega prillideta ei tuleks kõne allagi, aga tund aega ta istub mu töö juures kannatlikult ära (prillipood on samas majas).
    Mina olen suurema osa elust olnud miinuste kandja ja kuigi lubatakse, et vanast peast miinus väheneb, mul ei vähene :(. Samas lugemisprillide järele vajadust pole.

    VastaKustuta
  2. mida sa loed, et nutma ajab?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Olavi Ruitlane Vee peal. Sai nutta ja sai naerda:)

      Kustuta
  3. Sul jäi mainimata raskused meigi tegemisel. Kuids värvida ripsmeid, kui ainus viis ripsmeid näha on prillid peas. Mul on selleks puhuks 5x suurendav peegel.
    Lahendus prillide ära kadumise ja maha unustamise vastu on kanda prille kogu aeg. Alguses olid mul progrsseeruvad prillid, kus kaugele vaatamiseks oli 0 klaas. Elu edenedes on mul nüüd ka kaugele vaatamiseks + klaas. Väiksem muidugi kui lähedale vaatamiseks, aga ilma prillita ei näe eriti kuhugi vaadata.
    Ühesõnaga, ma tean, mida sa tunned

    VastaKustuta
  4. +0,5 alustuseks? Mul ka. Siiani olen kasutanud neid ainult viimases hädas, näiteks eriti peene pinnu välja urgitsemisel, vahel harva ka raamatu lugemisel. Kaks aastat tagasi soetasin, kandnud olen loetud korrad. Aga nüüd vist hakkab vähehaaval hullemaks minema, lausa õudne on. Näen ikka veel kõige peenemaid kirju toidupakenditel (pingutusega), nii et praegu veel prille kodust välja ei vea. Aga mul on teine häda, mis vahel jubedalt häirib - silma klaaskeha sees on hägusused, mis häirivad igasuguste heledate asjade vaatamist. Taevas ujuvad täpid ja triibud, nii et pilt teinekord lausa virvendab, arvutiekraani ületavad miskid hallid laigud ja vahel on ka raamatut raske lugeda. Ja räägivad, et selle vastu ei aita miski. Et need hägusused kaovad ise umbes 6 kuuga. Aga mul tuleb selle 6 kuuga vanade asemele trobikonnas uusi hõljuvaid täppe... Lõppu ei paista. See jant on mul lapsest peale, praegu on hullemaks läinud.
    Saagisin eile natuke puukuju. Kaitseprillid olid kuhugi lootusetult kadunud. Lippasin poodi ja tõin uued, ise mõtlesin, et ilma kõrvaklappideta ja töökinnasteta saan vabalt saagida, aga silmad on konkurentsitult kõige kallim vara. Võiksin saagida kasvõi alasti (kuigi see oleks jube ebamugav, vastu nahka lendav saepuru on valus), aga silmad peavad kaitstud olema!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oot, aga milline see ilus kaelaskantav prillitasku olla võiks? Ma olen kunagi ammustel aegadel lõpetanud nahaeriala, töövõtted on veel täitsa meeles, võiks midagi ilusat leiutada?

      Kustuta
    2. Ma vahel ikka mõtlen, et kui poleks neid 0,5 võtnud, kas siis oleks päriselt ka edasi lükanud.

      seda täpikeste juttu olen mitmelt inimeselt kuulnud, Mul õde võitles päris silmaarsti aja välja ja see samuti kinnitas, et kõik on ok. Aga mina Sinu asemel laseks ikka arstil üle vaadata. paljugi mis ja nägemine on ülioluline.

      Tasku? Hmm.. kui ma teaks, siis oleks ta ju olemas:)
      Ei tohi olla raske, peaks sobima nii casual kui ametliku stiiliga, kaistma klaase ja ekraane st ei kriibi. Mugav ruttu võtta ja tagasi panna.
      Kui tõesti selle ära teed, anna teada. Ma olen esimene ostja.

      Kustuta
    3. Prillikett?
      Iga selline aksessuaar on veidi kahtlase väärtusega

      Kustuta
  5. +0,5st on saanud aja jooksul +4. Käisin uurimas, et kas opp aitaks - mitte mind, mul tekiks opiga topeltnagemine

    VastaKustuta
  6. Mul on -12. Nüüdseks on lähedale vaadates pluss ka. Bifokaalseid ma ei taha, mis tähendab, et ma näen kaugele halvasti JA lähedale halvasti. Mu lastel saab olema veel hullem.

    VastaKustuta
  7. Mina sain 7-aastaselt teada, et maailm ei olegi udune. Olin rõõmus. 10 aastat hiljem sain läätsed ja avastasin, et selgepiirilises maailmas võin ma ilus kah olla. Veel 10 aastat hiljem tuli silmapõletik, hakkasin uuesti prillmaoks. Miinuste muutumine algas ... mitte 10 aastat hiljem, vast paari aasta eest. Pinde võtan välja ja sokke nõelun nüüd ilma prillideta, on mugavam. Kui saaks niikaugele, et praeahjust koogi ka ilma prillideta kätte saaks, oleks tore - ma vajan iga ahjukiikamise järel klaasipuhastajaid, sest prillid lähevad uduseks. Talvel õuest tuppatulek ei olegi nii kole, meil on toad nii jahedad, et üldjuhul seda uduprillihetke ei ole, aga vaat see praeahi ...

    VastaKustuta
  8. Mina olen kusjuures nüüd, kus prillid on rohkem moes ja raamide valik suurem kui minu lapsepõlves, prille välimuse mõttes lausa armastama hakanud. See on selline kiirsilmameik - mul on silmad muidu sellised hirmus sügaval istuvad, ilma prillideta kaovad vaat et koopa sisse ära, iga kord, kui ma olen ilma prillita pildi peale jäänud, vaatan pärast, et oleks pidanud ikka pandakaru meigi tegema, et ma päris silmitu välja ei näeks. Aga kui prillid ette panna, siis on kohe ka välisel vaatlusel silmad peas. Kui on mitu paari, siis saab veel stiiliga mängida ja eri värvi riietega sobitada (mul on seni ka vedanud, ei mingeid silindreid ega bifokaale, mis tähendab, et viimatised miinus üheteistkümned sain ühe paari 70, teise paari 90 euroga - terved prillid, mitte ainult raamid!).

    Miinus 11, kaks paari, nii et kui ma viimati ühtesid remontimas käisin, siis kõndisin teistega ringi. Võimalik, et millalgi läheb tugevamaid vaja; loodan küll vaikselt selle peale, et vanuse lisandudes hakkavad mul miinused maha kuluma seal, kus teistel plussi peale läheb. Praegu on mu "lugemisprillid" miinus kaheksa või miinus üheksa, tähendab, need tavaprillid, mis mul vanasti parema nägemise ajal olid.

    VastaKustuta
  9. Notsu, miinus ei kulu ära, vaid pluss tuleb teise otsa lisaks.

    Aga miks sa / te läätsi ei kanna? Mu elu muutus sellest päevast, kui ma läätsed sain, totaalselt. Paremaks siis muidugi.

    VastaKustuta
  10. Millegi silma toppimine tundub mulle talumatult õudne (NB, ma ei arva, et see peaks igaühele üle jõu käima, aga mul paistab olevat keskmisest suurem kompimistundlikkus - nii olen ma õppinud umbusaldama igasuguseid normaalsete inimeste väiteid stiilis "üldse ei ole ebamugav", sest krt, seda "üldse ei ole ebamugav" juttu räägitakse rinnahoidjatest ka ja räigelt ebamugav on ikka). Üks mu sõbranna on peaaegu sama printsess herneteral kui mina, on nõus küll läätsesid vahel silma ajama, aga kirjeldab seda siiski kui üsna ebamugavat asja, "nagu liiv oleks kogu aeg silmas" jne.

    Teiseks on mul vist ka allergilisuse vms mõttes tundlikud silmad, sest nad hakkavad niigi iga väikese ärritaja pärast kipitama ja vett jooksma ja üldse tulevad mul põletikud kergesti. Saaks tasuta katsetada, vbla prooviks, kas ka läätsede peale hakkab see jama pihta, olgugi et see on sama õudne mõte nagu maosondi neelamisest. aga ei tahaks nagu raha magama panna, et siis avastada, et ei sobigi. Ma ei saaks ju niisama poest osta, selle miinusega peaks ekstra tellima. Kui ei sobiks, siis oleks vähemalt nädala toiduraha vastu pükse.

    Pealegi, silmaarstid ei soovita kogu aeg läätsedega ringi käia, nii et prillid peaks enivei paralleelselt kuskil olemas olema, et vahepeal silmi puhata. Mis tähendab, et prillide pealt kokku ei saaks ikkagi hoida. Mu läätsekandjast tuttavad üldiselt käivad kõik vaheldumisi kord prillide, kord läätsedega.

    Ja lisaks ei ole läätsedega seda kiir-silmameigi efekti. Näeksin nendega välja sama kole nagu lihtsalt ilma prillideta - kui ma oma fotosid vaatan, siis üldiselt näen ma inimese moodi välja ikka piltidel, kus mul on kas prillid ees või tugev silmameik. või okei, _mingisuguse_ inimese moodi näen ma välja ka ilma prilli ja meigita, aga ütleme nii umbes kakskümmend aastat vanem, kurnatud ja äravaevatud moega.

    Üks puhtpraktiline eelis on prillidel veel: külma ilmaga nad kaitsevad täiesti tuntavalt külma tuule eest. ja ilma prillideta esinedes avastan iga kord suure üllatusega, kui palju igasugust lendavat sodi ja satikaid silma võib lennata, kui prille kaitseks ees ei ole. korra päästsid prillid mu silmad pannilt pritsiva kuuma rasva eest - ainult prilliraami alumise serva alla sain väikse lirtsu vastu põske, seal on siiani arm, ei taha mõeldagi, mis oleks saanud, kui ma oleks silma sama tugeva põletuse saanud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. a Kaur, kas sulle ei ole arstid rääkinud, et ainult läätsi kasutada on silmadele kahjulik? või sa kasutad ikkagi paralleelselt prille ja läätsi?

      Kustuta
    2. vt ka Reeda kommentaari, kes pidi läätsekandmise silmapõletiku pärast maha jätma.

      Kustuta
    3. Mul oli silmapõletik tegelikult õietolmuallergia tagajärjel, läätsekandmisest loobusin ise, igaks juhuks. Ja õietolmuallergia sellises mahus lõi välja maale kolimise järel. Kas see oleks ka ilma kümneaastase läätsekogemuseta juhtunud, pole aimugi.

      (Reet olen, ei viitsi sisse logida, vabandage mu laiskust)

      Kustuta
    4. Maailm on täis häid nõuandeid. Austa oma vanemaid, näri toitu korralikult, õpi koolis hoolega. "Ära kanna ainult läätsi" läheb samasse nimekirja - tore targutus, mida keegi päriselt jälgida ei viitsi.

      Silmapõletiku risk on läätsedega muidugi suurem kui ilma.

      Silma puuterefleks kaob läätsi kandes tasapisi ära. See ei ole probleem.

      Kui lääts on silmas tunda, siis on vale lääts. Mine ja lase end uuesti mõõta, proovi teise tootja või teise mudelisarja läätsi.

      Kustuta
    5. See ebamugavustunde üle kaebaja oli mu sõbranna, mitte ma ise, ma ise ei ole julgenud proovidagi (ja minu miinusega ei oleks proovimine ka niisama lihtne, et lähed prillipoodi ja ostad impulssostuna pakikese).

      Mul ei ole nagunii prillikandmisega mingit probleemi, nii et ma ei näe vajadust läätsede tellimisega vaeva näha, millest pärast võiks minu närviliste silmade puhul selguda, et ikkagi ei saa kanda.

      A mis läätsekandjate harjumustesse puutub, sis minu tuttavad läätseomanikud on küll kõik sellised, kes kannavad läätsi ainult erandjuhul, nt esinemise ajal, kui prillid kostüümiga ei sobi; esinemine läbi, kohe läätsed välja ja prillid ette.

      Mina esinen rõõmsalt udus, sellel on palju eeliseid, eriti mõne morni publiku puhul. Ma võin siis rõõmsalt uskuda, et tglt publik naeratab. Ja niipalju, et partnerit jms vajalikku näeks, näen ma isegi oma miinustega ka ilma prillita.

      Mu isa (kellel on küll märksa väiksemad miinused, tal ei ole üle viie-kuue kunagi läinud) on kunagi karatega tegelenud ja ta rääkis, et ilma prillideta on vastast kergem tunnetada: lased ennast tema petteliigutustest vähem häirida ja tabad tervikut paremini.

      Kustuta
    6. Läätsekandjaid on väga palju. Neid, kes kannavad 18x7 ja EI võta läätsi pärast esinemist ära, sa lihtsalt ei märka. S.t. "minu tuttavad läätsekandjad" tähendab "minu tuttavad läätsekandjad, kelle käitumine erineb tavalisest läätsekandjast".

      Tellida ei saa midagi ilma proovimata. Ükski prillipood ei tee nii, et mõõdab su silma ära ja siis tellib kusagilt midagi. Sa lähed ja proovid ühte mudelit ja teist ja kolmandat, ja kui miski sobib, siis võtad ära. Teil oli pikk lõim naiste pesu proovimisest - see on väga sarnane. Ja keegi ei pane sind maksma nende vidinate eest, mis sa proovikabiini kaasa võtad ja pärast üle leti tagasi annad.

      Kustuta
    7. ot kuidas see proovimine tehniliselt käib, kui prillipoodidel üle kümne miinusega läätsede poes kohe olemas ei olegi? proovitakse eri mudeleid, mis on tglt vale miinusega, ja kui mudel sobib, siis tellitakse õigete miinustega või? või tellin hunniku õige miinusega läätsi, proovin kõiki ette ja kui ei sobi, vaadaku ise, mis nad pihta hakkavad?

      Naiste pesu _ei saa_ muide proovida, kui õiget suurust ei ole, vale suuruse proovimine ei anna mingit infot selle kohta, kas teine suurus istub õigesti. Ja ega ma _päris_ mugavat rinnahoidjat ei olegi leidnud, kõige proovimise peale ka mitte. ainult talutavaid, mis ei pane _kohe_ rindu ja õlgu valutama ja üle keha sügelema. Isegi spordikaga hakkavad rinnad lõpuks valutama.

      a mis "läätsekandjate" harjumustesse puutub - enamik mu tuttavaid on prillikandjad. või siis sellised muidu prillita inimesed, kellel on lugemise jaoks plussprillid kaasas; ja siis on vähemusena ka paar päris korras silmadega inimest. Ja siis mõni tuttav, kes pmst saaks ilma prillideta hakkama (miinus pool kuni poolteist), aga käib prillidega, sest leidis nii ilusad prillid.

      ma kohe mitte ei usu, et need prillikandjad salaja prillide all kogu aeg läätsi kannavad, isegi kui teoorias "kõik tavalised läätsekandjad kannavad". :P See variant on muidugi ka, et nad ei ole lihtsalt ÕIGED läätsekandjad (vrd "no true scotsman"), kui läätsede kandmine veel läätsekandjaks ei tee, eeldusel, et selleks tuleb läätsed kätte saades prillid pidulikult puruks lüüa, nelja tee ristil maha matta ja vanduda, et neid enam kunagi ette ei pane.

      Paar tuttavat on sellised, kes korrigeerimise mõttes ei vajaks üldse midagi, aga vahetavad esinemise ajaks null-läätsedega silmavärvi.

      Suguvõsapeod näevad välja nagu prillinäitused.

      Kustuta
    8. a ma ei saa ikkagi aru, mida läätsedes paremat on kui prillides? st okei, mõne spordiala puhul jäävad ette, a see on ju erandlik olukord. ja mõnele ei meeldi enda välimus prillidega, a nii ei ole ju kindlasti kõigil. silmapõletike koha pealt on prillid ohutumad.

      mõnel on muidugi räigelt hea immuunsüsteem, need saavad endale silmade kallal kõike lubada. mul on sõbranna, kes kandis samu läätsesid aastaid. vahel kui lääts tänaval maha kukkus, limpsas keelega üle ja pistis sealsamas silma tagasi. ei mingeid probleeme. a kõik ju päris sellised ei ole.
      huvi pärast, mismoodi läätsedega käitutakse, kui kaugele vaatamiseks on korrigeerimist vaja, aga lähedale vaadates tahaks lisaläätse maha võtta? pannakse plussprillid ette, läätsed silmas? või kougitakse välja?

      Kustuta
    9. ja seda ma hästi ei usu, et mõni tuttav, kes on minu teada täiesti korras silmadega, on tglt salaja läätsekandja. ma olen lähemate ja isegi mitte kõige lähemate tuttavatega millalgi öömaja ja pesuruumi jaganud ja ööseks võtaks nad ju ikka need silmast välja või paneks vahepeal puhastusvedelikku või lihtsalt vahetaks.

      Kustuta
    10. Läätsesi ei kasuta, selle asemel panen pimedat, e mängin zulkat ja käin metsas jooksmas ilma prillideta. Miks - mul on need nn progresseeruvad - all on palju plussi, ülal vähem ja kui ma pean sulgpalli läbi prillide jälgima, siis kaob see arusaam kus pall tegelikult on, täitsa ära. Teine asi - kui ma mängin ja mul hakkab palav, siis läheb nahk märjaks ja see on väga ilge tunne kuidas prill märja ninaselja pealt muudkui maha libiseb. Kolmas asi, siis kui ma olen ennast soojaks rahmeldanud ja seisma jään, siis kõik see naha soojus ja prilliklaasi külmus teeb kokku tiheda udu prilliklaasile(kehtib eriti talvel suusatades) no ja taoline piinaklaas paremale nägemisele küll kaasa ei aita.

      Läätsesi ma kardan, üksnes mõte miskit silma toppida tekitab õudust ja ausalt öeldes ma kardan, et kui ma selle läätse sinna ka pandud saaks, siis sinna ta ka jääks - ma unustaks, ma ei suudaks seda protseduuri uuesti korrata...
      Kas nad üldse teevad + läätsi?
      Kas ma pean siis valima kas ma tahan lugeda või kaugele näha? või pean tegema prillid lugemiseks kui mul on nõrgema plussiga läätsed silmades - keeruline värk, keeruline.

      Kustuta
  11. Võtsin toa, s.t. läksin vestlusega privasse üle.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!