Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

kolmapäev, 5. august 2015

Peep ja sõnad

Pisike paariaastane naabritüdruk nägi mu kassi ja osutas- aua.
Ei ole aua, ütlesin mina, Kass on, kiisu.
Kiisu, njäu, kordas pisike.

Kui ma meenutan oma lapse esimesi sõnu ja kuulan sugulaste omi, siis need ongi-  aua, njäu, ei, jaa, anna, emme, (l)amp, ahv, nämm, äiu, näe, mõmm, opa... Poistel ka põrr, vurr...
Üsna (liiga) ruttu tulevad ka tahan ja ise.
Miks on eesti lapse jaoks njäu lihtsam kui kass ?


Mu tuttav brasiillane õpib eesti keel ja oli kangesti hädas, et mis vahe on hääldustel " lääs" ja laas". Oota, naersin mina. See on pisiasi. Õige test on õunapuuõied, jüriöö ülestõus ja teised toredad täishäälikuühendid.
Järelikult, meie joaks on njäu ja aua lihtne?
Kas kogu maailma lastel on nii, või me ise õpetame neid sedaviisi, sest meile tunduvad need sõnad lihtsamad kui " konstruktor" näiteks.

Kuidas näiteks Poola ja Tšehhi tited rääkima õpivad.

8 kommentaari :

  1. S ja R on rasked hääldada, selle pärast aua ja näju või kiti. Kavalad emad õpetavad lapsele isa kohta sõna "papa", siis ei tähista pikka aega mõlemat lapsevanemat sõna "emme"

    VastaKustuta
  2. Minu meelest vanemad jm sugulased ise ka nämmutavad. Mu tuttav algusest peale leppis mehega kokku, et kasutavad nn kirjakeelseid sõnu - kass, koer, laps jne. Ja toimis küll.

    See, kuidas lapsed erinevates keeleruumides õpivad, oli kunagi ühes ER keelesaates teemaks. Kui mul aega on, siis ma otsin. Mul oleks nagu meeles, et ma blogisin sellest.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mhm, ma arvan ka, et see sõltub mõnevõrra sellest, mis sõnu laps kuuleb. Mu ämm ikka meenutab, kuidas mu rüblik pooleteistaastaselt hüüatusele: "Vaata, kiiiiisu!" üsna mornilt teatas: "See kass on."

      (Jess-jess-jess!!! Avastasin, et teiste kommentaaridele saan ma vastata :D)

      Kustuta
  3. Leidsin - http://vikerraadio.err.ee/v/f64adbeb-a2c1-4131-9729-f1e6417594a4
    Sellel hooajal oli mitu saadet "Keelekõrvas" sel teemal, vaata otsinguga alates detsember 2009. Järelkuulamise alt ma ei leidnud aga otsinguaknasse sisestades saate nime, tuli nimekiri linkidega välja küll.

    VastaKustuta
  4. Jajah, meenub lugu ühe sugulasega, kellele ema ikka bussiaknast lehmi näitas ja "muu" ütles. Kuni mindi maale, vanatädi juurde, kes võttis lapsukese käekõrvale ja viis teda lauta lehma vaatama. Poiss ei jõudnud ära imestada, kuidas see lehm nii muu moodi on!

    VastaKustuta
  5. Mina ütlesin oma lapsele kenasti "kass" jne, aga kui rääkima hakkas, oli ikka "pjäu" (peenikese hääle ja kirjeldamatu intonatsiooniga).

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!