Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

reede, 8. märts 2024

Suhkru- ja vastutusmaks 9 aastat hiljem.

Appikene. See oleks naljakas, kui see poleks nii kurb.
Ma ei pea enam mitte ühtegi uut postitust kirjutama. Sest kõik on juba kirjas. 
Aastal 2010 ja aastal 2015.
Mul ei ole oma 9 aastat tagasi kirjapandule mitte midagi lisada. Mitte midagi pole vaja muuta. Ahei. Taani lõpetas oma maksud ja lisas lastele koolides juurde 1 tunni liikumist. Ka nii saab.
Ajaloo ilu ja traagika.

See on maailmavaateline küsimus. See ei ole küsimus tervisest.
Sa kas usud, et inimene on mõtlemisvõimeline, vastutustundlik  või usud, et inimene on nõrk. Nõrk, kes ei suuda kontrollida oma soove ja ihasid, kelle  jaoks tuleb keelata, piirata ja katta. Näiteks naised ja alkoholipudelid. Vaesed vanemateta koolieelikud, kes käivad ise poes ja teevad ise oma ostuotsuseid ja toiduvalikuid...
Olgu, see on ehk sõltlaste, ja sõltuvus on haigus, suhtes kohatu.

Kes peab vastutama selle eest, et inimene teeb valesid valikuid.
Reklaamitööstus ja meedia, mis ümbritseb meid ahvatlustega?
Kapitalistist toidutootja, kelle eesmärk on maksta palka ja teenida kasumit ning kes lähtub vastutustundetult nõudlusest?
Riik, kes kirjutaks ette, mida tohib müügile paisata ja mida mitte?
Kas te tõesti tahate sellist riiki?
Me oleme sellises riigis elanud. Ja mina ei taha.
Riik saab üht-teist teha küll. Aga see on raske.
Saab kujundada nõudlust, suurendada teavitust, õpetada meedia- ja reklaamikriitilisust.


See, mis minu jaoks on tõendamata vandenõuteooria, on paljude jaoks tõde. Ja vastupidi.
Üldistused ja stereotüübid. Eeldamine, et inimesed meie ümber on pahatahtlikud, valetajad ja kurjategijad. Et terved majandusharud tegelevad vastutegevusega ja õõnestavad rahva tervist, moraali ja mida veel. Mitte ainult toidutööstus, vaid ka ravimi-, meditsiini-, meediatööstus, Pangad, kindlasti. Eksole.
Üksikute eksinute tõttu seame kahtluse alla miljonite töötajate eetika.

Nimetame toitu kräpiks. TOITU! Vanematel inimestel on õigus: hea elu muudab meid isekateks ja üleolevateks.
Isegi, kui atsesulfaam K pole mu lemmik maitseaine, on miljoneid inimesi, kelle jaoks on see ok.

Vorstis ei ole liha... a  näiteks vanasti ju polnud. Ja väga hea, et toona polnud ja praegu on. See, et täna on, näitab seda, et olgu kapitalism nii kole kui tahes, konkurents toimib, kontroll toimib, reegleid järgitakse, tarbija on kuningas, meedia on neljas võim, teadus areneb.
Me teame mis oli ja mis on nüüd.
Ei tahaks korda, kus me seda ei teaks ja mitte midagi ei muutuks.
Sulle on antud lugemisoskus. Loe ja tee oma valikud. Kui sina ei osta, kui keegi ei osta, siis kaob ka pakkumine,

Mind hirmutab kõige rohkem paljude inimeste soov, et kusagil on keegi tark, kes täpselt teab, mis on õige ja vale. Milline toit on tervislik ja milline kahjulik.
See  "jumal" on kas toidutootja või valitsus või ametnik....
Teeme väikese testi.

Suhkur on paha, eksole?
viis jooki
A) 1,4 kJ/0,3 kcal süsivesik 0 g, sellest suhkrud 0 g
B) 209 kJ / 49 kcal, Süsivesikuid 11,2 g, sh suhkruid 9,0 g
c) 246 kJ/ 58,7 kcal, süsivesikuid  14,4 g, suhkruid 10 g
d) 31kJ/3 kcal, süsivesikud ja suhkrud 0 g
e) 266kJ/63 kcal, süsivesikuid 14,8 g, millest suhkruid 13,7 g

küllastunud rasvad ja sool on pahad, kas pole?
E) rasv 20g sh küllastunud rasvhapped 1,6 g, soola 3,3 g
F) rasv 12,4 g, sh küllastunud 2,7 g ja soola 3 g
G) rasv 26 g, sh küllastunud 14 g ja soola 1,7 g

millise me ära keelame? Milline on kahjulikum? Millisele tuleb kehtestada kõrgem maks?

Üldiselt on jõutud kokkuleppeni, et keelustatakse ja piiratakse ja maksutatakse need pahed, mis segavad ka teisi inimesi peale sõltlaste ja lähevad ühiskonnale palju maksma ning mille otsene kahju tervisele on otseselt tõestatud. Alkohol, näiteks. Suitsetamine, narkootikumid.
Suhkru- soola ja rasvaga see seos nii otsene pole.  Vähemalt pole suudetud seda tänaseks tõestada, Võib olla homme on.
Väidetavalt on käitumise osa meie ülekaalus süüdi 80%.

Muude maade kogemus näitab, et kõrgema hinna korral muutub tarbimine minimaalselt,  Kuna hinnad kõiguvad nagunii, mingil hetkel kaotab kõrgem hind oma mõju ning muutub standardiks. Nt. 80% taanlastest ei muutnud peale rasvamaksu kehtestamist (mis tänaseks on kaotatud) oma tarbimist üldse. Üldiselt liiguvad inimesed pigem odavamate kaubamärkide poole.Toidutööstuses on see tavaliselt libe tee. Sest peaaegu kõike on võimalik asendada. Kuid kas see on eesmärk, mida tahame?

Keelustame suhkru? Aga miks me diskrimineerime suhkruroo ja - peedi tootjaid ning anname eelise sünteetiliste magusainete tootjatele. Millise õigusega.
Alkohol on alkohol. Toit ei ole ainult suhkur või mittesuhkur. Toit on ka vitamiinid, mineraalained, mikro- ja makroelemendid...
Suhkur pole ainult magustaja. Suhkur on ka konservant, võimendab maitseid ja on oluline energiaallikas.
Nägema peab tervikut. Iga inimene on individuaalne ja kes oskab öelda, mis on meile kõigile õige ja parim.
Seda peaks ütlema inimene ise.
Seda peab ütlema inimene ise.


Mitte suhkur ei tapa.
Tapab see, kui sina tarbid suhkrut liiga palju.

Ma tunnen alakaalulist naist, kes sööb iga päev tahvli šokolaadi. Ma tunnen normaalkaalus meest kes joob iga jumala päev kes teab mitu pudelit Cocat. Nt Hollandis tarbitakse karastusjooke 632 ml/ päevas, samas on rasvunuid 16,1%. Kreekas juuakse limonaade vaid 116 ml/ päevas aga ülekaalulisi on 41,1%
Mõnele meist mõjub ja teisele mitte. Miks pean siis mina, kellele loodus on andnud normaalkaalu, maksma kõrgemat hinda nende pärast, kel nii hästi läinud pole. Jah, kuna ma tarbin neid tooteid vähe, siis on mu panus proportsionaalselt üsna väike.
Aga ikkagi, miks üldse.
Küsimus on prioriteetides ja solidaarsuses.
Me maksame solidaarselt kinni joodikute, liiklushuligaanide, narkarite  ja suitsetajate ravikulud.
Aga mina tahaks, et solidaarselt makstaks kinni hoopis minu hambaravi, toetataks laste- ja noortesporti ning finantseeritaks laste meediakriitilisuse ja funktsionaalse lugemisoskuse parandamist.

Ja õpetatakse inimesed vastutama.



joogid:
a)Coca zero karboniseeritud vesi, värv ( karamell E150d), fosforhape, magustajad ( aspartaam, atsesulfaam K), maitseained sh kofeiin, happesuse regulaator ( naatriumtsitraat)
b) Aura apelsinimahl  100% apelsinimahl
c) Kodune jõhvikakissell- jõhvikad, suhkur, vesi, tärklis
 d) Red Bull sugarfree :vesi, hape, sidrunhape, süsihape, tauriin(0,4%), happesuse regulaator (naatriumkarbonaadid, magneesiumkarbonaat), magusained(atsesulfaam K, aspartaam),  kofeiin  (0,03%), vitamiinid( niatiin, pantoteenhape, B6, B12), lõhnaained, paksendaja ksantaanvalk, värvained ( karamell, riboflaviin). Sisaldab fenüülalaniini allikat

e) Pai pirni-banaani smuuti; pirnimahl ja pirnipüree kontsentreeritud mahlast/ püreest (30%), ananassimahl kontsentreeritud mahlast (28%), õunapüree (17%), viinamarjamahl kontsentreeritud mahlast (14%), banaanipüree (10%), litšipüree kontsentreeritud püreest (0,5%), annoona püree (0,5%).

e) Taffel maitsestatud kartulirõngad Hot Rod
f) Kapten Nemo Klassikaline heeringafilee
g) Valio Forte klassik juust

Kasutatud numbrid:
"The proof is in the Pudding- Taani rasvainete maksustamise fiasko", Christopher Snowden, 2013 ja
ÜRO FAO statistika 2012

21 kommentaari :

  1. Suurepärane arutlus! Kirjutan alla mõlema käega.

    VastaKustuta
  2. Ootasin juba, et sa sellest kirjutaksid :) Mulle üldjoontes meeldib su lähenemine, usun ka sellesse, et inimene teeb oma valikud ise. Ainuke asi, milles su arvamus erineb, on see, et toitu ei saa kräpiks nimetada. Minu meelest mõni asi, mida meil söömiseks müüakse, ei ole toit. Aga ikkagi on see minu valik, kas ma seda siis ostan või mitte.

    VastaKustuta
  3. Mina olen kindlalt suhkrumaksu poolt. Ja rasva- ja soolamaksu. Ja kõrgema alkoholiaktsiisi. Et kui ma ükskord nagunii rasvunud aterosklerootiku-diabeetikuna maksuraha põletan, oleks mul mingigi moraalne kergendustunne teadmisest, et ma olen ka ühiskassasse rohkem panustanud. Ideaalis võiks patumaksud olla muidugi nii vinged, et nad mõjutaksid reaalselt tarbimisotsuseid ja motiveeriksid lahjemaid-magedamaid tooteid turule tooma, aga sellele vist ei maksa eriti loota (kodumaised porgandikrõpsud praegu 36 €/kg, välismaised kartulikrõpsud 5-11 €/kg).

    VastaKustuta
  4. Braavo, Indigoaalane! 100% nõus su seisukohtadega.

    Tavainimesele vastuseks üks vana anekdoot:
    Üks nn. pahede küüsis ema oma lastega poes. Lapsed kauplevad, et emme-emme osta ometi kommi!. Ema kurjalt vastuseks, et majas pole viinatilkagi ja teie tahate kommi :D

    Hinna kallinemise tõttu ei jäta krõpse, suhkrujooke või -sööke ostmata need , kes ei mõtle toidu tervisliku koostise peale. Kui pahed on kallimad, jääb muudele ostudele vähem raha ja selliste inimeste toidusedel muutub veelgi ebatervislikumaks.

    VastaKustuta
  5. Igasugused asendajad ja lisaained, sh aspartaam, tuleks küll ära keelata. See osa, mis ei ole toit.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. suhkruasendajaid ära keelata oleks diabeetikute suhtes inetu, kui me just ei taha neile magusat üldse ära keelata. aspartaamiga on õnneks see hea asi, et kuna ta on nii magus, nagu ta on, on teda vaja kasutada mikroskoopilises koguses, kaugelt alla ohukahtluse piiri.

      Kustuta
    2. Niipalju kui mina tean, tarbivad ka diabeetikud suhkruid, lihtsalt see peab olema väga täpselt mõõdetud kogustes ja täpsetel ajavahemikel. Teatud asjade mõõdetud kogustes tarbimine oleks niikuinii hea lahendus, sh ka üleüldisele suhkru- ja rasvaprobleemile. Ilma rasvata toit pole ju parem kui liiga palju rasva.
      Aspartaami kasutatakse kaugelt enam kui vaid diabeetikute toodetes ja sellel arvatake olevat kumuleeruv mõju närvisüsteemile - sealjuures muidugi mitte kasulik mõju. Kõige rämedam oli seda leida vitamiinijoogi tablettidest, tänan väga.

      Kustuta
    3. ikkagi oleks mõistlikum sel juhul aspartaami vms kasutamist piirata/maksutada, mitte lauskeelata.

      Kustuta
    4. Aspartaam eraldi apteegitootena, mitte pea kõikide magusate asjade koosseisus vaikimisi, oleks ehk mõistlik. Üldiselt on aga suhkruasendajaid teisigi ja tervislikumaid, nt stevia.

      Kustuta
  6. Pahesid kallimaks teha saaks väga lihtsal viisil - viljeledes kõikjal ainult õiglase kaubanduse (ja vist ka tootmise) põhimõtet. Nimelt ma ei usu, et meile paksukstegevat suhkrut tootvad inimesed ise kuigi ülekaalulised on. Kui suhkur läheks reaalselt kallimaks, ilma lisamaksustamiseta, siis ehk saaksid mõned seni nälgivad inimesed natuke rohkem süüa ja nende toodangu tarbijad kulutaksid suhkrule vähem.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. *ostaksid vähem suhkrut, mitte kulutaksid sellele vähem, muidugi.

      Kustuta
  7. Üks asi, mis pidi tarbimiskäitumisele ja sedakaudu rahvatervisele tõepoolest mõjuma, pidi olema reklaami piiramine/keelamine. Nagu praegu on suitsureklaam keelatud ja alkoreklaam mingil määral piiratud.

    Ja soomlaste kogemus alkomüügiga näitab, et kahjulikuma kraami raskemini kättesaadavaks tegemine vähendab tõepoolest selle tarbimist. Erinevalt lauskeelustamisest, mis tingib lihtsalt suure musta turu.

    Jäin selle soome alkomüügimudeli peale mõtlema, kuidas oleks, kui kommi müüdaks ainult kommipoes. Vabalt võimalik, et see võimaldaks ka huvitavamat kommivalikut. Igatahes on neil mail, kus toidukaupa üldiselt müüaksegi eri sortide kaupa eri poodides - eraldi piima-, leiva-, köögivilja-, kommipoes - , toidukultuur parem ja poevalik põnevam.

    Teine asi, millele jäin mõtlema, oli toidukasvatus. Lugesin ühe Prantsusmaale kolinud kanadalanna raamatust, kuidas Prantsuse koolilõunate üks tähtis funktsioon on õpetada lastele toidukultuuri. Sest toidukultuur on seal hädavajalik, et üldse normaalne ühiskonnaliige olla. Aga sealmail dresseerivad juba vanemad ammu enne kooli lapsi gurmaanideks (nt eri köögiviljade maitseid armastama), meil ei ole seda loota. Meil oleks juba lasteaiaeas mingit sellist programmi tarvis.

    Sest kust peaks lapsuke, keda kodus toidetakse peamiselt viineriga, endale muidu paremad söömisharjumused külgee saama ja neid kuskil kauges tulevikus oma järglaskonnale õpetama?

    VastaKustuta
  8. Toidukasvatuse idee mulle väga meeldib. Ja sellesse ma kindlalt usun,
    TV3st jookseb praegu Masterchef Junior- 9-14 aastased lapsed teevad selliseid hõrgutisi, et vaatad suu lahti.
    Jamie Oliveri näide oli sama: sa võid koolides pea peal seista, aga kui laps saab kodus ikkagi soojendatud valmistoitu, siis tal ei teki harjumust tarbida ja valmistada muud., Ning oma lastele teeb ta tulevikus suure tõenäosusega samuti neid roogi, mida on harjunud pimesi sööma- tegema.

    Piiramine st ostmise muutmine ebamugavamaks (eraldi poed või letid nt) ja reklaami piiramine toimib samuti üsna kindlasti. Mina näiteks lõpetasin suhkru tarbimise siis, kui see oli talongide eest. Õpid elama teistmoodi.

    aga siin on seesama küsimus, mille ma õhku viskasin, kes otsustab seda, et just need toidud on pahad. Ma tõin oma postituses näite jookidest- naturaalne apelsin ja jõhvikas saaks suurema maksu kui Coca zero.
    Ise te tõite näite sellest, et on olemas elanikkonnagruppe, kes vajavad sünteetilisi suhkruasendajaid. 100% inimese toidulaualt suhkrut (suhkruid, õigemini) likvideerida ei saa. Meil on vaja siiski ka energiat. ( Rääkimata heast maitsest, naudingust, lohutusest, enese premeerimisest....)
    Rasvadega on asi veel komplitseeritum ja keerulisem.
    Just see, et toidu puhul ei ole seos nii otsene, kui nt alko või narko või suitsu puhul, teebki selle asja keeruliseks.

    Eesti meedia on tembeldanud praegu pahaks krõpsud, burksi, limpsid ja kommid.
    Aga kui nüüd natuke süveneda nende koostisesse, siis on ilmselge, et nende üheseks mahakandmiseks peaks olema reeglid väga selged ja läbipaistvad, et see poleks diskrimineeriv.
    Suhkrumaks soodustaks ( kui reeglid poleks teised) teoreetiliselt suhkruvabade toodete tarbimist- kas me seda tahaksime?

    Rasvamaks on üldse keeruline- nagu ma näitasin on kartulikrõpsud, juust ja heeringas soola- rasva poolest samas augus. Kui me maksustame krõpsud, siis ma küsiks kohe, aga miks mitte heeringat??
    Ja siis oleme alguses tagasi: pole halbu ja häid toiduaineid, on valed toitumis- ja liikumisharjumused.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. > pole halbu ja häid toiduaineid, on valed toitumis- ja liikumisharjumused.

      Jah. Nõus. Aga kahjuks on sinu jaoks valed harjumused tootjale kasulikud. Mida rohkem sa sööd - mida veidramalt sa sööd - seda rohkem sa toidule raha kulutad. Seega tuleb reklaamida krõpsu, mitte porgandit. Burgerile tuleb salati asemel kaasa müüa koka, kartul ja kunstjäätis. "XXL eine täna sent odavam" loosnug mõjub (kahjuks), mõõdukus kaob ja keha saab oimetuks võtva litaka suhkrut, soola ja süsivesikut.

      Ja kahjuks on see litakas sõltuvust tekitav. Ma saan aru, et hfcs on edukas just seetõttu, et ta ei käivita pidurdusmehhanismi, täis kõhu tunnet. Inimene saab süüa.. ja süüa... ja süüa... sest söömine on hea (teab loom meis).

      Nii et vaba turu ohvriks jäetuna on inimene kahjuks jõuetu. Ta sööb, joob, suitsetab või narkotab end surnuks. Narkole astub ühiskond seadustega vastu, alkot ja suitsu piirab (noored ei saa jne). Toidu osas on reaktsioon nõrgem. Midagi tehakse, eeskätt info ja vastureklaamiga. Mees peab olema viljakas! Jne.

      Aga kas infost piisab või peab kasutama ka tugevamaid mehhanisme?
      Keegi ei tea.

      Kustuta
  9. Suhkru likvideerimine oleks üks ebamõistlikumaid samme üldse, samuti maksustamine. Suhkur on toidu loomulik osa, sõltub ainult kogusest.

    Aga just kõikvõimalikud sünteetilised suhkruasendajad omavad vägagi kahjulikke mõjusid ja kasutatakse neid mitte tarbija huvides vaid toiduainetöösturile suurima võimaliku kasumi teenimiseks, kuna need on odavad.

    VastaKustuta
  10. mnjah, ka mina olen mõelnud, et nn tühjade kalorite maksustamine võib vaesema kihi jaoks tähendada, et neil jääb lisaks muule vajaka ka kaloritest.

    VastaKustuta
  11. Suhkrumaks, sellest ma veel saaksin kuidagi aru (aga mõistlikuks ma seda siiski üldse ei pea), energiat saab ka mujalt kui suhkrust. Aga rasvamaks oleks küll rumal. Erinevad rasvad ja rasvhapped on asendamatud, inimese eluks ja terviseks hädavajalikud. Et siis omega 3 ja 6 ja 12 oleksid kuidagi erineva maksuga või? Või mismoodi? Meie teadmised toidust muutuvad kogu aeg ja kiiresti. Alles siin materdati võid ja soovitati süüa margariini, nüüd on suund täiesti vastupidine. Ei ole ühte selget ainuõiget tõde, mis on hea ja mis halb. Eriti naturaalsete hulgas. Sünteetilised kipuvad ikka aja jooksul osutuma kuidagi kahtlasteks, loodus on üldiselt tervislikum tootja kui labor. Kui suhkur oleks maksu all, kas siis oleks maksustatud ka mesi? Glükoos, fruktoos, sahharoos? Ksülitool (kasesuhkur)? Kas ainult toidule lisatud suhkur või see ka, mis toidus naturaalselt olemas on (siis peaks ka nt. tooreid õunu maksustama ja näiteks porgandis on kuni 15% suhkruid)?
    Ei, see on väga libe tee. Niigi me maksame tulumaksu, sotsiaalmaksu, iga ostetava kauba küljes on ka käibemaks. Ja aktsiisi kütuselt (ja kütusehind mõjutab kõigi kaupade hindu) ja tubakalt-alkoholilt. Kui siia veel mõni maks otsa panna, mis väga suurt osa toiduainetest puudutab, siis... ma ei tea. Nälg.

    VastaKustuta
  12. "Sa kas usud, et inimene on mõtlemisvõimeline, vastutustundlik või usud, et inimene on nõrk. "

    See on väga sarnane USA relvade keelamise küsimusega.
    "Guns don't kill people, people kill people."
    Kas jätta tulirelvad rahvale ja eeldada, et inimesed suudavad ise nende kasutus kontrollida?
    Või eeldada, et inimene on vastutusvõimetu olend, ja relvad ära korjata nagu lastelt?

    Ma olen pigem seda teist, s.t. inimeste nõrgaks pidamise meelt.

    VastaKustuta
  13. Mulle tundub, et peamine probleem on jah, tõepoolest ikkagi inimeses.
    Aga ma paneks üsna konkreetselt ühele pulgale, nii tootja, reklaamija, tarbija kui riigi. Ja just sellel samal põhjusel, et ükski osapool ei suuda süsteemis midagi üksikisikuliselt muuta. Terve meie ühiskond on üks suur vastuolu. Ühelt poolt tahame kõik rahu - teisalt ei ole olemas ametit, mis oleks rohkem kiidetud ja jumaldatud kui relvadega "rahu tagajad". Ikka see sama väide, et maailma suurim rahuhoidja USA on samas ka suurim relvade tootja, müüja - lobist. Jällegi, ei ole USA miskine kurat...tal on maailm ja inimesed, kellele neid relvi müüa - tal on lambakari, kelle ajusid pesta. Tekivad müüdid, et toodame relvi ning heidutame vaenlast - lühidalt oleme külmas sõjas tagasi - võidab see, kellel on rohkem relvi...Tõesti?!? Et kas on olemas majandusharu, kus toimuks aastate pikkune tühja tootmine? Varem-hiljem, leitakse relvadele ka rakendus, kas kogemata või tahtlikult ei oma enam mingit tähtsust.
    Sama süsteem on poliitikas - Savisaar on eestlase jaoks kurat...mida aga ei taheta näha on see, et selle kuradiga hirmutamise varjus keeravad "inglid" riiklikul tasandil sellist p...ska kokku, et hirmus hakkab.
    Kui nüüd tulla veidi rohkem teemasse(kuigi minu arust asi pole niivõrd teemas, kui üleüldises ühiskondlikus baasis, vahet pole mis teema parasjagu üleval on), siis tõsi - suhkru ületarbimine on kahjulik. Samamoodi on ka saia, liha, piima tarbimine, väetatud toidu söömine mis iganes kujul jne. Ometi, seda promotakse mis hirmus. Ja just see sama, võttes ära ühe kurja - suhkru - on kohe teine - suhkruaseaine - asemel :)
    Sama poliitikas - kuigi seda ei taheta uskuda - aga ma ammu ootan, et Savisaar taanduks, et siis selguks tõsiasi, et maailmaprobleemid ei ole samastatavad ühe isikuga. Sama olukord oli ju USAs Bushiga - oi kuidas kõik vihkasid ja mõnitasid teda. Samas, kas nüüd on USA grammigi vähem sõjalistes konfliktides osaline? Ei, pigem vastupidi ning veidigi avatumatele inimestele sai see üsna kiirelt selgeks. Olen kindel, et meil läheb Savisaarega samamoodi. Nii nagu ka Reffidel - võtsid Ansipi eest ära, rääkisid enne valimisi mesijuttu - kas midagi tegelikult nüüd on muutunud, kui reaalselt "asjaks" läheb - EI ja veelkord ei :) Kuigi reff seda korrutab, aga jah....
    V-o oleks lahendus lihtsalt inimlikkuse juurutamine ja selle propageerimine. Mitte joosta amokki rikkuritele ja staaridele, kes tegelt kõrge kaarega üldsusele ...
    Meil on arusaam, et ärimees ja juht on kõige alus, kui juttu on heast ja edust. Ja kui juttu on kehvadest olukordadest, siis on töötaja, rahvas, riik, maailm süüdi. Kui see arusaam veidi tasakaalsutuks, tunneks inimesed end rohkem väärtuslikena ja ei oleks nii rõhutud ning siis v-o oleks ka võimalus veidi inimlikkusele. Ning siis poleks vaja inimestel end pahedega tuimestada, olgu selleks, siis suhtkur, suits, relvad...


    VastaKustuta
  14. See toiduludiitluse-teemalise artikkel müksib toidu koha pealt sinu teemat. Ma olen selle kirjutaja peale ainult ühe asja pärast natuke pahane: et mööndes küll Slow Foodi taoliste liikumiste kasu hea toidu propageerimisel, jätab ta mainimata SF tubli töö sordipärandi kaitsel. Sest sordilise mitmekesisuse kaitsmisel - sh kaitstes sorte/tõuge, mis oma vähema produktiivsusega suurtööstuses läbi ei löö, aga on (peeni maitseomadusi kõrvale jättes) näiteks haiguskindlamad - on täiesti korralik ökoloogiline point olemas.

    VastaKustuta
  15. Praegu aetav poliitika on igast küljest inimsuse vastane. Kuulutavad välja suhkrumaksu kehtestamise nägemata laiemat pilti. Miks suhkrut igale poole lisatakse? Miks on kõik poes müüdav kraam täis tervisele kahjulikke taimseid õlisid? Miks tahetakse piirata loomset päritolu toidu tootmist ja asendada see laboriliha ja teab millega?

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!