esmaspäev, 30. juuni 2014

Teadmiste ookean

Juhtusin vaatama dokumentaalfilmi, kus globaalse tähtsusega internetijumalad rääkisid uue meedia mõjudest ja tähtsusest.
Film oli hea.
Aga küsimusi tekitas üks avaldus.
Väideti, et interneti üks positiivne mõju on teadmiste levik. Et kui vanasti igaüks pusis oma nurgas, siis täna, tänu veebile on teadmised kõigile kättesaadavad. See omakorda on võimalus sünergia tekkeks ja toob kaasa veel võimsamad avastused ja saavutused.
Loogiline, eks?
Kui vaadata tähtsate avastuste ajalugu, siis reeglina on sama skeem: ideed on olnud õhus. Mitmes kohas üle maakera on inimesed pusinud lahendada sama teemat. Leiutaja-au on saanud see, kes jõudis esimesena patendi võtta. Tegelikuks autoriks pole üldjuhul kunagi üks ja ainus inimene.
Internet muudab info liikumise ja vahetuse kiiremaks. Sa saad oma head ideed jagada rohkematega ja koostöös peaks sündima veel parem lahendus, kui oleksid suutnud üksinda.


Aga mõtlen, mis ma mõtlen ja ei suuda välja mõelda, mida põrutavat on leiutatud  peale interneti leiutamist.
Viagra?
Kloonimine?
Seesama veeb on erinevaid nimekirju täis  a la 20. sajandi suurimad avastused jne, vaadake neid ja mõelge, mida täiesti uut on juhtunud viimase 20 aasta jooksul.

Jah, asjad on muutunud väiksemaks ja kiiremaks ja kaunimaks ja funktsionaalsemaks.
Aga täiesti-täiesti uus?
Meil pole endiselt 100% alternatiivi naftale. Me ei oska endiselt ravida vähki ja aidsi...

Ehk siis teoorias on teadmised käeulatuses, aga paradoksaalselt pole see muutnud meid targemaks. Pigem vastupidi. Me otsime ja leiame täpselt sellist infot nagu me soovime ja õigeks peame. Me oleme veel rohkem kastis, kui olime enne?
Ma ei väida, et inimesed on muutunud rumalamaks (kuigi ka seda on uuritud ja väidetud), aga liiga palju infot muudab selle filtreerimise nii keeruliseks, et lihtsam on mitte süveneda.

Et kui internet kohale jõudis, olid ratas, tuli ja trükikunst juba leiutatud ning kosmoses käidud?

10 kommentaari :

  1. Kindlasti suures osas on see minu oskamatus, kuid vajaliku leidmine internetist on tõeline väljakutse. Mind näiteks väga huvitab, kus kohas on Eesti kõrgkoolide kõigi baka- ja magistritööde digitaliseeritud kogu?

    VastaKustuta
  2. Hundi ulg: mu teada seda ei eksisteerigi. Tartu Ülikoolil on see http://dspace.utlib.ee/dspace/, kuid seal on vaid väike osa kõigist töödest, kuna iga teaduskond lisab sinna neid oma äranägemise järgi.

    VastaKustuta
  3. Tartu Ülikool lisab sinna alates eelmisest aastast kõik lõputööd. Näiteks magistritöö lõpus oli juba eelmisel aastal selline kohustuslik lisaleht, kus kirjas, et autor lubab selle netti üles panna - sellele tuli allkiri anda. Üsna ruttu riputavad üles ka peale kaitsmist. Vanasti käis jah teaduskondade oma suva järgi ja mõni pani kõik välja, teine mitte ühtegi.

    VastaKustuta
  4. Eelkõnelejatel tundub õigus olevat. Leidsin doktoritööde kataloogi, aga baka/magistrit pole. Otsisin enda tööd (TTÜ) ja leidsin ainult nö nimekirjana, et olen teinud, mis oli teema ja kes juhendas. Töö lugemiseks peab kohale minema.

    Iseenesest muidugi kurb- niipalju häid ideid kaob lihtsalt ära. Oleks tõesti hea, kui neid tulevikus hakataks siiski ka avalikuks kasutamiseks netti panema.

    VastaKustuta
  5. sind huvitavad vist rohkem tehnoloogilised uuendused kui teadusuudised, nii et footoni ajarändamisest pole vist mõtet rääkida, aga kas 3D printimine kvalifitseerub piisavalt uueks või oluliseks? leiutati küll varem, aga tõsiselt kasutama on seda õpitud alles viimasel ajal - noh, tehnoloogia on juba olemuselt selline, et areneb järgemööda, mitte nii, et kümnend kukub ja plauh tühja koha pealt uus tehnoloogia (selle suht ennustatava ja järjestikuse arengu pärast ongi ulmekirjanikud nii sageli koba peale tulevikule pihta pannud). Sellega on praegu hakatud odavaid ja häid proteese tegema (üldse on proteesid viimasel ajal võimsalt arenenud), aga pmst on olemas ka 3D prinditud päikesepaneeli prototüübid ja see võib suuremas tootmises küll tõsiseltvõetav nafta-alternatiiv olla.

    ja mis vähki puutub... ma lugesin mingist "levinud müütide" ümberlükkamise kohast, et sellist asja nagu vähiravi ei ole ega tule, sest vähk ei ole üks ühtmoodi ravitav haigus, vaid ühisnimetaja mitmele erinevale haigusele. mõnda osatakse paremini ravida, mõnda halvemini. ja HIV ei ole praeguseks enam selline surmaotsus nagu seitsme-kaheksakümnendatel, sellega saab üsna kaua ja normaalselt elada (ja AIDSI-ravi on niipalju küll arenenud, et ravi ise ei ole enam nii destruktiivne kui alguses - ma olen AIDSi-pediaatria kohta lugenud, et algul võis AIDSiga laps surra samahästi ravi kui haiguse enda kätte).

    viimatine AIDSI- ja vähiuudis, mis silma jäi, oli hoopis see, kuidas tüdrukul raviti vähk (üks neist paljudest võimalikest) välja sel teel, et manustati talle geneetiliselt muundatud HIV-viirust. Selle üle teritati veel keelt, et saaks hea vandenõu-uudise kurjadest teadlastest - "vähihaigele tüdrukule süstiti GMO-AIDSi".

    VastaKustuta
    Vastused
    1. apropoo, mulle tundub, et 3D printimise nagu ka interneti põhiline mõju ei ole mitte see, mida täpselt nendega teha saab, vaid just tiražeerimise odavus ja kättesaadavus. 3D printimine peaks võimaldama leiutajal ise oma leiutist suht odavalt toota, nii et leiutise levik ei jää selle taha kinni, kas tal õnnestub see mõnele tootjafirmale pähe määrida. ja internet on meeletult muutnud kirjastamist ja muusikaturgu - nt USA koomiksiautorite elu on netivõimalustest saadik kõvasti paranenud - kui varem oli tüüpiline koomiksiautor kirjastuse palgaline, ilma mingite autoriõigusteta, nii et hittfilmideks saanud hittkoomiksite autorid ei ole saanud filmide tuludest vähimatki osa, peale aastakümnete taguse kasina kuupalga, siis praegu on sellisel autoril võimalik ise avaldada, ise levitada, ilma et ta peaks autoriõigusi mingile kirjastusele loovutama. samamoodi ei ole muusikud enam plaadifirmadest nii sõltuvad kui varem.

      Kustuta
    2. Jah 3D printer läks mul meelest ja Gibbsi teema ka. Ilmselt on neid veel rohkemgi, aga ole aus: ei ole olnud midagi revolutsioonilist, nagu oli nt klaasi leiutamine, või kosmosesse minek või vaktsiinid.
      Muidugi, internet on olnud massidele ainult ca 20 aastat, ehk on see liiga lühike aeg, et hinnanguid anda. Ja nagu eespool kirjas, me pole jõudnud kõike tarkust sinna veel pannagi:)

      Oma mõju on ka nn globaliseerumisel (mis tänu internetile = info liikumisele saab õitseda ja kasvada).
      On ju tegelikult olemas näiteks tehnoloogia nafta asendamiseks (kütusetööstuses ja pakenditööstuses näiteks), aga ilmselt on huvigruppe, kes seda tagasi hoiavad. On isesõitev auto, aga ikka veel mitte laiadele massidele.
      Ma ei ole eriti vandenõuteooria inimene, aga just hiljuti puutusin tööalaselt kokku ühe ajuvaba seadusega, mis muudab meie elu halvamaks, aga mis võeti vastu EL-s. Ilmselgelt mingi huvigrupi eestvedamisel. Ja nii võib olla mitme vajaliku ja uudse asjaga?

      Kommunikatsiooni osaga ma olen nõus. Info liigub tõepoolest paremini ( isegi liiga hästi) ja seeläbi saab igaüks olla ka autor.

      Kustuta
    3. minu silmis on katkiläinud või vigaste kehaosade asmele uute printimine küll umbes sama vinge kui vaktsiinid... teistsuguse mõjuga, tõsi: ei mõjuta mitte ellujääjate hulka, vaid elukvaliteeti.

      Tehisliha on üks teine asi, mis mulle huvi pakub, see võiks muuta vajaliku toiduvalgu pakkumise keskkonnamõju märksa väiksemaks kui praeguse loomakasvatuse oma. iseasi, et sama asjaga võivad hakkama saada ka putukafarmid.

      muidu - ma ei tea, mida sa revolutsiooniliseks pead, aga kas praegused kommunikatsioonivõimalused võrreldes 20 aasta tagustega ei mõjuta ühiskonda rohkem kui kosmosetehnika? see on ehk ka ulmekirjanike kõige suurem möödapanek - vanad tulevikuvisioonid on täis edevaid transpordivahendeid, lendavaid autosid jne. samas kui praegu tunnevad inimesed transpordikiiruse vastu väiksemat huvi kui info liikumise kiiruse vastu.

      see muudatus on olnud nii kiire ja suur, et praegusaja lastele on meie lapsepõlve infovõimalused uskumatud. nad ei usu, et nende vanemad nii aeglase infoliiklusega üldse elada said, küllap on see mingi täiskasvanute lora à la "me elasime üldse pappkarbis järve põhjas". või mis meie lapsepõlvest rääkida. praegusaja lastel on raske ette kujutada kahetuhandendate algusegi elu.

      Kustuta
    4. robootika on kah praegu hakanud tooni andma rohkem kui varem, nt sõjandus näeb selle tõttu praegu teistsugune välja kui 20 aastat tagasi.

      eks suurte muudatuste jaoks ongi olulisem see, millal leiutis või tehnoloogia muutub laialdaselt kasutatavaks. leiutisel, millest suurt keegi midagi ei tea, pole mõju.

      ja selles seisneb ka kommunikatsioonirevolutsiooni tähtsus.

      whoah. lugesin kõrvaltaknast just sellest, et prinditi elamiskõlblikud pisielamud. kogu see 3D printimise teema on ikka paras ulme - meie ajal.

      Kustuta
    5. intuitiivselt tahaks ma võrrelda facebooki (vms suhtlusvõrgustike) ühiskonnamõju raudtee omaga.

      silma jäi üks teine uudiseke ja ma pean nüüd vist möönma, et pitsasid kättelennutavad droonid lähevad vist siiski lendava auto tüüpi ulme rubriiki.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!