esmaspäev, 16. juuni 2014

kas kaks on hunnik

Toidupoes.
Käru on kaupa täis kuhjatud.
Väike hingetõmbehetk.  Inimesed, seistes ümber käru, hindavad vaikides selle sisu.
Täpselt ühel ajal, sünkroonis, kõlab kaks seisukohta:

Lapselaps. "Kas me üle ei pinguta, vä? Kes selle kõik ära sööb?!"
Vanaisa: "Mulle tundub, et seda jääb nüüd küll väheks. Liha peab juurde võtma."

10 kommentaari :

  1. juhtumid päriselust on kõige paremad :D

    VastaKustuta
  2. See on tõesti räige, mis meie supermarketites toimub. Ja mitte ainult.

    Pensionärid käivad Grossi poes ja Säästukas aga ega seal sisuliselt midagi teistsugust ei toimu.

    Pidin vahepeal pikka aega elama kokkuhoidlikult ja olin kehtestanud endale tol ajal piiriks, et söögile tohin kulutada max 2 eurot päevas. Süüa käisin ostmas Säästumarketist. Siis paningi tähele, et ma olen alati ainuke, kes ostab 2-5 toodet. Pensionärid laovad ikka palju rohkem kaupa letile. Ja just kallid liha- ja piimatooted on need, mida ostetakse kõige enam.

    On vale kujutelm, et vaene inimene sööb puu- ja juurvilja ning makarone. Minge ja vaadake - see pole nii. Penskarid rabavad kohupiima ja sealiha ja kooke ikka kotitäite kaupa:))

    VastaKustuta
  3. Kui ma käin poes kord nädalas, siis on loogiline, et ma ostan nädala toiduvarud korraga ära. Hulgi saab odavamalt, üks suur lihatükk on odavam kui mitu väikest, jne.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui teismeline paneb kassalindile ühe müslibatooni ja energiajoogi, siis on selge, et tema pere igapäevase toidulaua eest ei vastuta. Keegi teine toidab teda.
      Kui penskar paneb kassalindile kaerahelbepaki, suhkru, leiva ja tüki juustu, siis ma mõtlen küll, et ei tea, kui kaua tema sellega toime tulema peab.

      Kustuta
    2. Ei osta nad midagi ette:) Liha-, ja piimatooteid ei osteta ette, sest need ei säili.

      Just pensionäride pealt on eriti hästi näha inimese lõputu aplus. Terve elu on inimene vingunud, varastanud ja vedelenud. Nüüd on ta vana. Varastada ja petta enam ei jaksa. Jäänud on vingumine ja aplus.

      P.S. kus sa oled näinud, et pensionär ostaks kaerahelbeid ja leiba? Ikka kõige kallim sealiha on see, mis Eesti penskarile kaubaks läheb:)

      Kustuta
    3. sellele võib lähendada muidugi ka teisest otsast. Nad on näinud sõda, nälga, puudust. On kaotanud mitu korda oma säästud. Ja aru saanud, et elatakse vaid kord:)

      Kustuta
    4. Ausaltöelda... eks igaüks leiab, mida otsib. Kui mulle poes mõni pensionärist ostja üldse kuidagi silma on hakanud, siis just selline kerjuslikult vilets memmeke, kes käib riiulite vahel ja otsib kõige odavamat kaerahelbe- ja margariinipakki. Või kes kassasabas sente loeb ja silmaga näha, et vaeb, kas tõsta nüüd hunnikust kõrvale suhkur või kohv.

      Aga kui ma mõtlen tuttavate pensionäride peale, st nende tuttavate ja sugulaste peale kes on juba pensionieas, siis need teevad enamasti veel ka tööd ja elavad kaasa ja mõne täiskasvanud lapse ning lapselapsega koos ja poes ostavad süüa suurele perele, mitte ainult endale. Mingist aplusest ei maksa rääkida, kui suur pere on vaja toita.

      Liha on muuseas täiesti võimalik pikaks ajaks ette osta, külmkapid on juba leiutatud. Piimaga on veits kehvem, aga avamata pakis seisab see ka päris kaua.

      Viimane minu tähelepanu äratanud ostjategrupp oli hoopis keskealised soome turistid, kes igaüks võtsid mingi lahja alkohoolse joogi, longeri, vms, näo peale ja maksid neid ükshaaval üksteise järel sabas seistes.

      Kustuta
  4. ja mina suutsin esimese asjana mõelda ainult sellest, et juba teist korda näen ma, kuidas keegi (muidu komateadlik inimene) kasutab "vä" ees koma, ja ma mõtlen, et huvitav, miks, kas inimeste keeletaju on selles asjas muutunud ja kas see annab märku mingist suuremast keelemuutusest.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma lihtsalt armastan sind...:)

      Kustuta
    2. tore, et ei solvunud, ma natuke muretsesin.

      muidu - eelmine blogija, kellel ma sellist komakasutust märkasin, oli Mihkel Kunnus. Ma oletan, et sinu oma on tema omast sõltumatu. vähemalt see on huvitavam variant, sest see tähendab, et mitmel eri inimesel on tunne, et sinna on koma vaja. näiteks pikema pausi pärast vms.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!