neljapäev, 18. juuli 2013

Vassa Železnova

Kukruse mõisas näidatakse Gorki "Vassa Železnovat", mis väärib ainult kiidusõnu. Väga hea energiaga kirglik lavastus. Ülle Lichtfeldt teeb taas superrolli ning ka teised osatäitmised on emotsionaalselt haaravad. Ülihea muusikaline kujundus ning väga tahaks kiita kunstniku- Reili Evarti tööd, kes on osavalt ära kasutanud kõik ruumi võimalused, valguse  ja suvise õhtu.

Aga ikkagi, 2013 aastal Gorki? Võib ju öelda, et probleemid on samad: laste hülgamine töö pärast. Vägivaldse armastuse talumine raha pärast. Hea nime eest võitlemine kõikvõimalike vahenditega. Ups, seda viimast vist siiski enam pole....
Kuid ikkagi, klassivõitlus aastal 2013? Ma ei saa kogu etenduse aja lahti küsimusest, kas see on paroodia või on lavastaja seda kõike mõelnud täiesti siiralt. Väga tahaks lugeda originaali: kas autoril oli samuti see klišeelik lõpp ja kas on lavastaja midagi muutnud, lisanud, teistmoodi tõlgendanud?

Kogu see klassivõitluse teema on tänase päeva kontekstis meeletult irooniline, on raske mitte nõustuda ja mitte hukka mõista tarbimisühiskonda ja raha võimu. Ma saan 100% aru ja mõistan, miks inimesed tahtsid likvideerida ülemklassi. Ja samal ajal me teame, millega see lõppes. Võitis ikkagi raha, omanik ja tarbimine. Ideaalid ja moraal teevad südame rahulikuks aga leiva peale neid ei määri. Ja ahnus sureb koos ühiskonnaga.

Mulle tundub, et meie, idaeurooplased oleme omamoodi lõksus.  Meist läänes ja lõunas elavatele on jäänud illusioon ja unistus. Et on võimalik parem maailm, kus on vabadus, võrdsus ja vendlus. Kapitalism ( ka selles etenduses) on kole. Ahne, asjade ja raha nimel suhteid ja inimesi unustades. Labane ja manduv.
Aga me oleme näinud, et ka sotsialism on kole.  Kreeklane saab minna naiivselt punase lipuga tänavale, uskudes, et on olemas lahendus ja väljapääs.
Meie inimesed lähevad ära. Sõnumiga- tehtagu korda, siis me tuleme tagasi. Sest me ei tea lahendust, meil puudub idee ja visioon.
Mulle endale imponeerib Jenseni lahendus inimnäolisest post-materialismist. Aga me teame kõik, et juba täna me ei suuda kinni maksta humaansust ning inimlikkust. Lihtsalt ei jaksa. Inimnäoline nn rootsi ja soome kapitalism käib maailmale üle jõu.

Vahel ma mõtlen, et Putin on teinud täiesti vale valiku, Ta üritab venemaalasi ühise mütsi alla saada teise maailmasõja  võiduga. Samas on tal tagataskus oluliselt parem võit. Võit mis muutis maailma- oktoobrirevolutsioon.  Kas on peale religioonide "maale toomist" olnud veel nii laiaulatuslikult üle maailma levinud ideid?  Ideed ja unistust mis haaras miljoneid inimesi?
Ning kui  paljudes riikides jäädi poolele teele, siis Venemaal suudeti proletariaat liita ja vähemalt osa sest ideest ka ellu viia.  Täiesti uskumatu. See võiks olla venelaste eneseteadvust ühendav ja identiteeti selgitav kandev mõte: meie oleme andnud maailmale ühe alternatiivi ning unistuse.

Kokkuvõtteks. Etendus on väga hea, kindlasti soovitan. Aga lavastaja Eili Neuhausi point jäi minu jaoks segaseks. Etenduse tutvustustes väidetud kontseptsioon: lugu on saanud hoopis teise vaatenurga - see on lugu naise elust ja karjäärist ning sellest, kui kalliks see lõpp-kokkuvõttes maksma läheb; jääb nõrgaks. Võitjaks jäi selles lavastuses Vassa. Ning Gorki kontseptsioon klassi surmast võitis minu jaoks mäekõrguselt lavastaja püüde näidata töönarkomaani traagilist saatust.

Ma oleksin tahtnud kas rohkem põhjendust tänase päeva suhtes või siis ausat tunnistust, et tegemist on paroodiaga.

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!