kolmapäev, 2. mai 2012

Koduperenaiste renessanss

Lugesin hiljuti, et Maltas on naiste tööhõive 40% ja Itaalias-Kreekas 50% ringis.

Mis pani mind mõtlema, et ma pole kahetsusväärselt ning täiesti põhjendamatult isegi arutanud tütrega võimalust, et tema tulevik oleks minna edukalt ja tulemuslikult mehele. Mehele ja mitte tööle või kooli.

Ajal, kus noorte tööpuudus üle Euroopa on katastroofiliselt suur ning sündimus madal, võiks see olla ju päris nutikas alternatiivne päästerõngas?

22 kommentaari :

  1. Tasuks arutada, sest sellest sõltuvad ju ka tulevikuplaanid. Eestiski ju koolitusi, kus õpetatakse naisi õigesti astuma ja õigetel teemadel vestlema, et meestele kütkestavalt mõjuda. Kui neiu valib eesmärgiks jõukale mehele minna, eeldab see ka teatavaid temapoolseid investeeringuid, nii aja kui raha osas.

    VastaKustuta
  2. Aint tervisekindlustuse puudumine on päris suur probleem, eriti kui tahta lapsi saada. Kui just ei ole nii rikast meest, kes jaksab kogu arstiabi, sh sünnitusabi kinni maksta, aga palju neid nii rikkaid ikka on, kindlasti ei jätku 50% naistele.

    VastaKustuta
  3. Notsu, planeerida tuleb. Esimene laps tuleb planeerida mingi kooli aega (naine, kes rikast meest tahab, ei õpi küünetehnikuks, sest sellega saab ainult ehitusfirma omaniku, vaid peab ikka õppima a la inglise filli või filosoofiat vms, et seltskonnas millestki rääkida oskaks), siis on tervisekindlustus olemas. Ja järgmised lapsed tuleb saada maksimaalselt kolmeaastase vahega, sest kuni kolmeaastase lapse emal on ka tervisekindlustus olemas.

    Rohkem ymy ühesõnaga.

    VastaKustuta
  4. Nojah, ja kui kool hõlmab ka doktorikraadi, siis on juba kuni 27. eluaastani kaetud - edasi ainult kuni klimakteeriumini iga kolme aasta tagant laps. A mis pärast klimakteeriumi saab?

    No ja 50 protsendile ei jätku ikkagi nii rikkaid mehi, hakka või seda väärtuslikku loodusvara importima.

    VastaKustuta
  5. ot-oot, te olete valel teel. Jutt on ikka sellest, et KOHE mehele, mis doktorikraad??

    Aga tegelikult oli mu mõte selles, et isegi (kujutlegem) kui raha poleks teema ja Eestis saaks ära elatud ühe inimese palgast, siis ikkagi oleme me programmeeritud nii, et noor naine teostab end läbi töö ja hariduse. See on normaalne. Vastupidi ei ole.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kas koduperenaine ei saa ennast teostada? Eneseteostus ei ole ju tingimata vajalik väljaspool kodu, alati võib ka teisiti. Normaalne on vaieldav. Ja mis puutub koduperenaise haridusse, siis mu vanaema läbis 30-tel väga põhjaliku kodumajanduskooli Tartus, mis oli gümnaasiumi baasil. Kõik on siin elus suhteline.

      Kustuta
  6. See, mis on normaalne sõltub ühiskonnast, kus elame. Nüüd kui kogu maailm on mängumaaks, on ka nii erinevaid ühiskondi, kuhu võib end istutada. Muidugi kodune kasvatus mõjutab üsna palju noorte väärtushinnanguid, isegi siis kui nad seda ei taha tunnistada. Seega pelgan, et Sinu tütar araabia sheikile mehele ei lähe.

    VastaKustuta
  7. Araaba sheik ka sinu tütart naiseks ei võta. Mingeid valgeid lehtsabasid seal ei hinnata, naine peab olema sensuaalne, aga reegleid järgides.

    Ja doktorikraad oleks ilmselgelt liig, see peletaks mehed eemale.

    VastaKustuta
  8. A tglt ei ole sellist aega ja ühiskonda, et raha ei oleks üldse teema, kunagi olnud: see luksus, et naine ei tööta, on alati olnud jõuka vähemuse privileeg.

    VastaKustuta
  9. (Maltas-Itaalias-Kreekaski lähevad selle statistika sisse ju ka naised, kes on kuskil koolis õppimas või kes on ajutiselt lapsega kodus või kes on lihtsalt töötud).

    VastaKustuta
  10. Sündivusest: mind hakkas huvitama, kuidas on naiste madala tööhõivega Itaalias iibega, vaatasin vikis Itaalia demograafialehekülge ja neil on sündivusega üldiselt nagu meilgi: iive on negatiivne, kõige suurem madalseis oli 1995, ja madalseis sai mööda tänu immigratsioonile. 2008. seisuga oli keskmine sündide arv Itaalias 1.41 last naise kohta. Eestis oli see number 2009.aasta seisuga 1.63. Nii et Eestis naised nii töötavad kui ka sünnitavad rohkem.

    VastaKustuta
  11. Koduperenaiseks olemine on minu arvates ùks sotsiaalselt kòige tàhtsamaid tegevusi :) Ise olen vàga pikalt kuulunud nende 50% itaallannade hulka, kes ei tòòta. Hetkel olen kùll tàhtajaga tòòl, aga tunnen, et kodus oleks mul palju tàhtsamaid asju teha :)) Mis mind aga ajendas kommenteerima, oli see, et tundus nagu oleks arvamus, et vaid rikkad saavad endale seda "luksust" lubada. Me pole siiamaani veel rikkad olnud :), ja mu muusikust abikaasal pole kunagi olnud garanteeritud sissetulekuid, nagu vabakutselistel ikka. Juba esimese lapsega sai meile selgeks, et kui tahame tòeliselt hàsti oma last ùles kasvatada, tema arengut jàlgida, siis peab ùks meist sellele piisavalt pùhendama . Oli ka selliseid pikemaid perioode, mil mu abikaasa ei tòòtanud, siis vahetasime rollid (ònneks on mul ònnestunud leida tòòd nendel perioodidel, teades, et kui mu mees uuesti turneele làeb, siis pidin lahkumisavalduse andma). Aga oli ka selliseid perioode, kus mu lastel oli mind vaja ja siis olen alati tòò jàtnud kui ka juhul mu mehel sissetulekuid polnud. Rahadega saab alati koomale tòmmata ja ei juhtu midagi, aga kui peresuhetesse jààb "auk", siis kannad sa seda terve elu kaasas...
    Aga ma ei tea, kas koduperenaiseks olemist saab ette otsustada. See, et endale rikast meest otsida... :), no ma ei tea, mis mòtete on perel, mis on majanduslike alustel pùsti pandud...Suur Armastus kas tuleb vòi ei tule ja seejàrel selguvad prioriteedid. Nii minu kui mu abikaasa jaoks on prioriteediks alati pere olnud ja mitte sissetulekud. Alati saab kuidagi hakkama :)), kui ùhte osatakse hoida . Kui ùhte ei oska hoida, siis ei aita ka raha.
    ps. me pole isegi kunagi vanaemadelt màrkimisvààrset abi tahtnud, sest nende kasvatust, mida me mòlemad enda peal tunda oleme saanud, tahtsime oma lastelt àra hoida (lihtsalt meie valik, ega mitte sùùdustus neile :), igaùks teeb nii nagu oskab ja paremaks peab) Kui nùùd jàrele mòtlen, siis àkki oli pòhjus ka selles, et mòlemad vanaemad olid tòòle pùhendunud :))

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Huvi pärast küsin, et kas teid ei ole kunagi ähvardanud peavarjuta jäämine? Eestis on pea kõigil kukil kas korterilaen või kõrge üür, tüüpiliselt läheb paari ühe liikme sissetulek selle pluss kommunaalide peale ja teise paarilise raha eest ostetakse süüa.

      Ja kuidas on koolikuludega? Eestis tuleb väga palju kooliasju osta vanematel, selle pealt ei saa kokku tõmmata.

      Tõsi, osas riikides on eluasemega nii, et see on võõrandamatu õigus ja inimesi lihtsalt ei tohi välja tõsta, see teeb rahalise surve väiksemaks.

      Kustuta
    2. no ja see, et te abikaasaga vaheldumisi tööd teete, olenevalt sellest, kuidas tal tööotstega on, on tegelikult täiskohaga koduperenaise mudelist üsna erinev. Sellise mudeli järgi elavad paljud kunsti- ja muusikainimesed Eestiski.

      Kustuta
    3. (Eesti mullune netomediaanpalk oli 449 eurot, mis on just enam-vähem laen/üür pluss kommunaalid - kui hästi läheb. Kusjuures see mediaanpalk on arvestatud tunnitasu järg, millest on tuletatud kuupalk - aga kõik töötajad ei ole täiskoha peal ja saavad niisiis tegelikult vähem).

      Kustuta
    4. Minu meelest, Kristel, oled Sa väga õnnelik inimene. Koduperenaise teema selleks, aga võimalus elada oma elu täpselt oma soovide järgi on suur õnn ja privileeg!
      Naudi seda meie kõigi eest:)!

      Kustuta
  12. Tànan heade soovide eest! :)) Tegelikult on ju igal asjal kaks poolt (kui mitte enamgi :)) - eks ùhelt poolt otsustad, et teed, mida òigemaks pead visates kàega igasugusele ratsionaalsusele (nàiteks tàiendavale sissetulekule) ja selle arvel jààd ilma majanduslikust kindlusest, mis vòib periooditi ùsnagi stressiv olla. Pikapeale muidugi karastub :) ning òpib ebakindlust haldama ùsna edukalt. Praegu loeme mehega iga pàev uudiseid inimestest, kes end siin kriisi tòttu tapavad, et kaotavad tòò...ja mòtleme, et nàe - kriisiajal tuleb selline maailmanàgemine isegi kasuks...Aga mis kòige olulisem - tundub, et lapstelegi, kes juba pàris suured, on omasem mòtlemine "enne tulevad ikka inimesed ja siis raha".

    Peavarju probleemist niipalju, et niipea kui ma esimese lapse ootele jàin, visati meid korterist vàlja - omanik, et ei tahtnud lapsi oma korterisse... Pàrast seda hakkas pikem seikluste rida, millest vòiks romaani kirjutada :) ja ega see pole siiamaani rahuldavat lahendust leidnud, kuigi tànavale jààmise probleemi muidugi pole. Kùll on aga vàga suured kooli kulud - kolme lapse peale ùks paartuhat eurot aastas 10, 15 ja 17).
    Hiljuti lugesin just artiklit, et keskmiselt kulub siin ùhe lapse ùleskasvatamisele 18 aastani 300 000 eurot.http://www.diredonna.it/crescere-un-figlio-costa-300-mila-euro-73149.html
    Siis mòtlesime, et nàe oleme siis niivòrd rikkad ja ei ise ei teadnudki XD
    Igal juhul - kena kevadet ja hàid valikuid kòigile :))

    VastaKustuta
  13. nuh, laias laastus vist praegu nii ongi, et klassiühiskond on niiviisi maailma peale ära jaotunud, et arenenud maailmas elab kõrgklass ja kõrgem keskklass, siirderiikides alam keskklass ja arengumaades töölisklass ja talupojad. Erandeid on, aga üldiselt toimib klassiühiskond praegu pigem globaalselt kui riikide piires.

    Aga koduperenaise karjääriga pidas Indigoaalane silmas vist seda, et algusest peale rihitaksegi selle peale. ja et see ei sõltu laste vanusest ega sellest, kas üldse lapsi on, ongi eluaegne amet.

    Seda, et ebakindlam elustiil teeb kriisidele reageerimise kergemaks, olen ma ise oma naha peal kogenud, mul ei ole nimelt mitte kunagi kuupalgaga töökohta olnud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. üldiselt toimib klassiühiskond praegu pigem globaalselt kui riikide piires.

      väga hea tähelepanek!!

      Kustuta
    2. Mitte küll minu oma, aga mul ei tule meelde, kes sellele (kuskil VIkerkaares vist) tähelepanu juhtis, Õnnepalu järsku?

      Viimase Vikerkaare Akna-rubriigi kapitalismikirjelduses tuli see samuti üles.

      "[Marx] nägi ette, et kujuneb välja proletariaat, kes teeb ära suurema osa maailmas tehtavast tööst, ja kodanlus, kes nende vaeva viljad kokkuvõttes endale saab. Asjaolu, et proletariaat asub arengumaades ja on seega justkui Lääne kodanluse pilgu eest kõrvale lükatud – selle kohta öeldakse mõnikord “välisproletariaat” – ei kummuta seda pilti sugugi.
      /.../
      On olemas jõukas kodanlus, mis on ülemaailmne, kuid mis Lääne maailmas moodustab elanikkonna enamiku, ning proletaarne tööjõud, kes paikneb suuremalt jaolt Aasias."

      Kustuta
  14. Tänases Ekspressis on lugu kellestki missindustegelasest, kes käib lasteaeadades tüdrukutele meikimistunde andmas. Nii et asi areneb.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!