kolmapäev, 7. märts 2012

Mis mõttes


Mismõttes sulle see toit ei maitse? Kas tead, kui paljud lapsed Aafrikas nälgivad?
Mismõttes pea valutab? Inimesed võitlevad vähiga ja saavad hakkama.
Mismõttes on lapsepõlv raske? Meie omal ajal läksime viieselt karja ja käisime kooli jala 14 kilomeetrit.
Mismõttes ei suuda nominaalajaga ülikooli lõpetada? Meie tegime diplomitöö kõrvalt lapse, asutasime oma firma ja samas toitusime vaid talongide- toidust. Ja lõpetasime kooli õigel ajal.
Mismõttes palk on väike? Kas tead kui paljud saavad veel vähem palka kui sina?
Mismõttes tahad palka juurde? Kas me peame selleks nüüd siis hakkama laenu võtma/Hakka ise ettevõtjaks, siis näed kui raske on.
Mismõttes valitsuse poliitika ei meeldi? Tahad siis et kommunistid tuleks võimule või? Nagu Venemaal? Nagu Põhja-Koreas?
...
Mul on mõttes 2 küsimust.
Esiteks, kas see on eestlaste omapära pisendada probleemi-ise oled süüdi- teistel on veel halvem- kes pole meie poolt on meie vastu? Või on samasugused ka venelased, hiinlased, kreeklased?

Ning teine küsimus. Mulle tundub, et uus põlvkond väga enam ei hooli. Neile on oluline nende mina, et neil oleks hea. Mis saab? kas see toob kaasa anarhia ja ühiskonna kollapsi, kui isiklikud huvid seatakse masside poolt ülemaks kui ühiskonna huvid? Või vastupidi, see muudab ühiskonna teistsuguseks, uueks ja paremaks ning puhtamaks?

3 kommentaari :

  1. Hmm, üks asi veel see, et ühiskonna ja võimuisikute huve ei maksaks segi ajada. St valitsuse või seadusandluse kritiseerimine võib olla vägagi ühiskonna huvides.

    See nagu olekski õigusriigi eelis nende näiteks toodud koleriikide ees, et igaühe õigus (ja miks mitte ka kohus) on riigiasjade üle arvamust avaldada - ja kindlasti ei tähenda see ainult müügimist.

    Rada7 päevapoliitikafoorumis tuli HaraldHaak hiljaaegu sarnase mõttega välja:

    Siin ühes teises teemas väljendati ka arvamust, et kuna meil pole siin kaugeltki nii hull olla kui Tšetšeenias sõja ajal, peaksid igasugused "heast elust lolliks läinud" ekstsentrikud lõpetama lapsiku virina diskrimineerimise ja ebaõigluse teemadel, kuna pisuke peedistamine ja mõningane avalik sallimatus lihtsalt pole võrreldav sellega, et sind okastraadil pooleks saetakse.

    Mul kiilus see mõtteavaldus käärude vahele kinni, millega ilmselt on selgitatav, et olen hakanud seda rohkem tähele panema, olgu ühelt või teiselt poolt.

    Näiteks ühelt poolt Toothpaste for Breakfast: "The Earth spins at over 1000 mph. If you didn't fall off today, quit whining."


    ja tõi vastupidise suhtumise näiteks ühe Cracked.comi kolumnisti tsitaadi:
    I guess I'd rather be patronized than worry about getting beaten, in the same sense that I'd rather have my wallet stolen than get my kidneys stolen. But the existence of kidney thieves doesn't make pickpocketing OK, and it doesn't mean people being pickpocketed should shut up and stop whining and be grateful they still have all their organs."

    VastaKustuta
  2. "Uus põlvkond" on enesekeskne, sest ühiskond on nad selliseks kasvatanud, individualism viib praegu reeglina paraku kaugemale kui "ex unitate vires"; seda siis lähtudes eeldusest, et "kaugemale" võrdub ametialaselt kõrgema positsiooni, töötasu, suuremate võimaluste ja materiaalse heaoluga. Me ei vaja enam koostööd ja lihtsalt inimlikku head tahet ja suhtumist, kõik, peale otsese eraelu, omab rahalist väljundit ja hinda.

    Kollaps aga tuleb pigem sellest, et raha ... eee... suurem osa meist elab selle praeguse raha ja terve rahandussüsteemi ilmselt üle, aga paljud enam ei oska muid mõõdupuid näha, tarvitada ega väärtustada.

    -------------------------------

    Ja toidu üle ei tohi vinguda jah, ole vait (keeldu viisakalt) ja mine osta/kokka omale midagi muud, ära söö ja oota, kuni kõht piisavalt tühjaks läheb või mida iganes. :)

    VastaKustuta
  3. Sulatõsi tegelikult!

    Ma ei arva, et tegu probleemi pisendamisega, tegelikult ongi probleem pisike. Objektiivselt võttes pole eestimaal inimesed kunagi keskeltläbi nii hästi elanud kui praegu. Ja maailma mastaabis oleme ka tasemel.

    Virisemisest on kõrini kuid konstruktiivne kriitika alati vajalik, sest sellist olukorda pole, mida paremaks ei saaks muuta. Aga kui miskit ei meeldi siis ole meheks ja paku parem lahendus välja.

    Individualismi asjus arvan, et seda on alati olnud kuid lõi oluliselt vohama paradoksaalselt just nõuka ajal. Ühiskond oli niikuinii omadega kuradil ja võõras, seega oli tollal mõtet vaid enda heaolu nimel tegutseda.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!