Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

teisipäev, 20. detsember 2011

Kelleks saada

Selline mäng. Tuleb kuldkalake või jõulule kohaselt soovipäkapikk ja annab mulle võimaluse- vali 5-s erinevat ametit, kus sa saad töötada prooviks kuu aega .
Soov täitub nii, et mul on vajalikud isiksuseomadused, vastav kvalifikatsioon, haridus ja kogemused. Ehk siis minu parendatud mina täna ja praegu juhul, kui oleksin peale keskkooli läinud õppima seda eriala.

Esimene valik õpetaja. Ma tahaks anda tunde algklassides, aga mõned tunnid ka vanemates klassides, et saaksin proovida, milline vanus mulle kõige paremini sobib. Annaksin eesti keele, aga miks mitte ka mõne võõrkeele, bioloogia, keemia, laulmise või kunstitunde. Tegelikult polegi vahet, mis õppeainet. Välistaksin ainult matemaatika, füüsika ja tööõpetus pole ka ilmselt päris minu rida.

Teine. Ma olen suure hotelli- ja puhkemajade keti omanik ning tegevjuht. Mul on väga professionaalne meeskond, kes viib ellu minu ideid ja visioone. Mina olen see, kes loob koha kontseptsiooni, menüü ja strateegia turustamiseks. Ellu viivad teised.
Nende mõlema ameti jaoks oleks mulle juurde vaja- selget ja kõlavat häält, nagu oli mul kunagi oktoobrilapsena. Siis juurde veel nõudlikkust ja kompromissitust pisiasjades ja detailides. Kui ikka kodutöö on tegemata või sein halvasti pestud, siis pole mingit okeid, et pea valutas või midagi, vaid kuri hääl ja ümbertegemine. Ning suhtlemisoskust, eelkõige ses suunas, et suureneb mu huvi teiste inimeste tegemiste vastu ning kontakti säilitamise oskus ja siiras huvi.

Kolmas amet on koondnimega “Hardi Volmer”. Ma oleksin poole kohaga disainer, teeksin reklaame ja pakendeid ning teise poole kohaga oleksin ma filmilavastaja. Lavastaksin dokumentaale ja multifilme. Mõnikord tahaks ka olla mõne filmi produtsent, juhtida projekti ja hankida raha. Ning siis mõne filmi puhul olen ma see, kes sünkroniseerib kokku heli ja teksti ja pildi, No põhimõtteliselt võiks bändi ju ka vabal ajal teha. Ilmselt ei töötaks ma Eestis, vaid teeksin seda tööd Jaapanis või Hollywoodis. Ja puuduvatest omadustest lisanduks imeväel see, et ma oleks muidugi ropult andekas:)

Neljandaks tahaks ma olla teadlane. Ja ma olen kahevahel, kas see peaks olema midagi ajalooga- keelega seotud või siis geenitehnoloogia-mikrobioloogia vallast. Geni projekt ja magistritööd on andnud kogemuse, et arhiivimaterjalides tuhnimine ja raamatutest viidete otsimine on VÄGA põnev. Ma tahaks uurida kuidas on tekkinud sõnad ja väljendid, kas ja kuidas teatud ühiskondlikud protsessid ja ilmastikutingimused on mõjutanud inimeste käitumist ja vastupidi. Põhimõtteliselt on ju kogu mu blogi täis vastamata küsimusi, ma otsiks neile vastuseid ja saaks selle eest raha:).
Samas, oleks mul väga kurb meel, kui ma ei saaks teha exceleid ja pivoteid, graafikuid ja arvestusi ning prognoose. On äraütlemata hea tunne, kui sa oled koostanud mingi võrrandi või analüüsi ja sellele selgub konkreetne numbriline vastus. Mulle meeldiks segada kokku erinevaid aineid, proovida erinevaid kombinatsioone ja vahekordi. Veerand kohaga teeksin mõnele ettevõttele näiteks tootearendust. Leiutaksin uusi aineid, ravimeid, lahendusi. No kui see päkapikk päriselt saabuks, siis tõmbaks ilmselt loosi, kumb suund oleks parem.

Viienda ametiga on kõige keerulisem.
Ma arvan, et see viies võiks olla midagi privaatset, kodus ja õues. Näiteks võiks ma olla suure pere ema ja rikka mehe koduperenaine. Raha pärast poleks mul vaja lillegi liigutada. Novembris ja veebruaris elame me perega mõnel soojal maal ning reisime mööda maailma ringi. Mu lapsed on juba suureks kasvatatud, või okei- kooliealised võivad ka olla. Mul on muidugi koduabiline, kes koristab. Mina teen süüa, tegelen kaunite kunstide ja aiaga, õpin keeli ning poole kohaga oleksin metsavaht. Ma pole küll päris kindel, mida metsavaht tegelikult teeb, aga see töö võiks seisneda selles, et ma ma pean metsas ringi jalutama, loomadele süüa viima. Aeg-ajalt korraldan turistidele mõne ekskursiooni, näitan kus kasvavad kuused ja männid, millised linnud meie metsas elavad jne. Teeks loodusfotosid.

Kuidas see kõik mind nüüd edasi aitas? Ei adanudki:(, aga unistada on mõnus…

5 kommentaari :

  1. Mulle meeldiks kõige rohkem see teadlase variant. Peaks ka hakkama unistama, olin juba unustanud, et unistada tuleb suurelt, muidu pole nagu liikuda millegi poole :)

    VastaKustuta
  2. Aga mina tahaks olla iseendast teadlik.

    VastaKustuta
  3. Filoloogias saab kah exceli tabeleid teha ja statistilist analüüsi, ära muretse.

    Nii kui ma selle mõttemängu peale aga üldse mõtlesin, tuli mul see pidur ette, et mis tahes huvitav asi mul pähe tuli, tuli ühes sellega ka mõte, et kui ma päriselt väga tahan seda teha, siis võikski teha, mitte unistada. Isegi kui see eeldaks uue kõrghariduse omandamist vms.

    VastaKustuta
  4. no päris nii ikka ju pole. Nendest viiest on reaalne ilmselt ainult nr 2. Ülejäänutega seostuvad agad- alates puuduvatest isikuomadustest kuni tegelikult selleni, millega lugu algas- "võimalus proovida".
    Võta näiteks õpetaja kutse- omandad ca 60 tuh krooni eest uue kõrghariduse, hakkad saama miinimumpalka, ja siis selgub, et ups- see ei meeldigi/sobigi.

    Hullult on mu meelest puudu esiteks korralikust kutsenõustamisest ja teiseks just teadmistest ühe või teise elukutse reaalelu osas.

    VastaKustuta
  5. Paistab, et mul on isegi proovimise mõttes kõige suurem huvi just nende asjade vastu, mis on vähemalt mingil eluetapil olnud suht reaalsed - aga teede hargnemiskohal sai valitud teine tee. Ja kuna on olnud reaalsed, siis pole nende võimalikkuse taastamiseks päris ebainimlikke pingutusi vaja teha. Ainuke häda, et ühest elust jääb kõigi variantide jaoks puudu. Aga sellegipoolest viis korda proovimist ei aitaks - sest ma tahaks ikka päriselt teha, mitte ainult proovida. St mul on tunne, et mingi kuu ajaga ei saaks maiku suhugi. Aeglase süveneja asi. Proovimisest ei saaks isu täis ja kõige päriselt tegemiseks on rohkem elusid vaja.

    Muide, kui ülikoolist piisavalt kaua möödas, saab uue kõrghariduse tasuta (kui muidugi tasuta kohale pääseb, aga miks ei peaks pääsema?).

    Üldise õpetajakutse jaoks piisaks mulle nagunii ainult õpetajakoolitusest - kui kooli stiilis õpetamine mind huvitama hakkama peaks.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!