Eilses EPL oli väga hea K. Ibruse artikkel "Kas naisi tapetakse kogemata". Soovitan kõigil lugeda.
Kripeldama jäi aga üks asi. Taaskord teemal ajakirjanduse vastutus. Jah, sellistel teemadel peab kirjutama, aga... mis saab edasi? Eilse artikli põhjal on vägivallatsejal mõnus argument- kui tahan, peksan su kasvõi surnuks, näe leheski kirjutas, et see ei huvita kedagi.
Aga ohvri seisukohalt?
Meediast on läbi jooksnud, et naiste varjupaigad on alafinantseeritud ning kuuldavasti on neist paljud selle aasta alguses ka suletud. Poleks ju tegelikult olnud raske lisada artikli lõppu varjupaikade arveldusarve number, et loetu emotsioonide põhjal oleks nii mõnigi ehk teinud annetuse? Ja ohver oleks sisimas teadnud, et midagi siiski on jäänud ja olemas?
Kommentaare ei ole :
Postita kommentaar
Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!