Mõni päev tagasi tegin oma tavapärast ringi.
Tee ääres maas lamas üks mees. Teate küll selliseid- must, haisev ja kole.
- appi, äkki on surnud?, mõtlesin, äkki peaks kiirabi kutsuma?
Vaatasin selja taha, minu järel tuli veel inimesi- äkki keegi teine tegeleb sellega...
Jõudsin järgmise ringiga uuesti meheni- vahepeal oli keegi babuška mehe jalule ajanud: "pojake, ära sa maga siin päikese käes, pärast on vilets olla, tule läheme viludasse.." ning talutas teda puude varju.
Kolmanda ringiga nendega kohakuti jõudes oli seltskonnaga juba liitunud veel paar kamraadi. Babuška, kui tõeline Ema Teresa, seisis pudelit kummutavate meeste kõrval ja jälgis hellusega, et "poisid pahandust ei teeks".
Ma ei tea, kas mu pea ümber on roosad, rohelised või indigovärvi tulukesed- aga üsna tihti on mul tunne, et olen teiselt planeedilt...
Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata.
See ongi eesmärk.
teisipäev, 2. juuni 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Kommentaare ei ole :
Postita kommentaar
Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!