See retooriline küsimus oli mul mõeldud clickbaidiks vägivallatu vastupanu koolituse postitusele.(Kontekst: Ole Valmis äpp- vägivallatu vastupanu.)
Mu esimene reaktsioon oli, et pakutud on äärmiselt naiivsed lahendused. Sellised, mis sobivad täna, näiteks metsade lageraie vastu protestimiseks. Ene oma blogiga pakub vähemalt kord nädalas vastupanu näiteid kahest demokraatlikust riigist.
Ma ei ela küll okupeeritud riigis, aga ma elan vene keskkonnas ja pean iga jumala päev nn võitlust oma kultuuri ja keele eest. Ning jah, kodumaise eelistamine, patriotism, ignoreerimine, keele mitteoskamise(teesklemine) ... ok.
Aga nüüd olen ma selle peale järjest mõelnud. Kui ikkagi homme. Siis. Mida ja kas üldse saaks teha.
Kui ma mõtlen tagasi nõukaajale, või praegu nt Põhja- Koreale, Venemaale. Siis millised ja kas üldse on võimalusi. Kõik ei saa olla Mart Niklused ja Lagle Parekid, mõnel on vaja üksikemana viis last toita. Su vastupanu on elu ja surma küsimus.
Ja tänases Lääne ühiskonnas tekib mugavusküsimus. Suhelda, minna välja mugavustsoonist, minna üldse kusagile ja teha midagi...? Kui internet on blokeeritud, kas siis tänane inimene suudab ja viitsib lugeda lendlehti. Kas kõik see: massimeeleavaldused, poliitiline organiseerumine, rahvuslike sümbolite taastamine, Balti kett, kodanike komiteed, alternatiivsete institutsioonide loomine, tänavasiltide muutmine, valeinfo andmine okupatsioonivägedele, salajased raadiosaated, lendlehed, inimtõkked, streigid ja sõduritega suhtlemine.... täna veel töötaks?
Ning ilmselt tuleks siia valemisse lisada ka tolerantsus ja avatus ja sallivus. Me ei julge ega taha olla radikaalsed, ebaõiglased. Me mäletame ajaloost. Jõuetus ja kaassüü on ebamugavad tunded, mida inimesed püüavad vältida, mistõttu nende projitseerimine teistele on üks võimalus. Kui neid teisi karistatakse, muutuvad jõuetus ja süütunne võimukuseks või isegi vagaduseks ja ennast õigustavaks nördimuseks. Ja siis oleme juba üle piiri astunud.
Variant B on nn põrandaalune, partisanitegevus. Sel puhul ma muidugi küsiks, kas see ikka on vägivallatu.
Ma kontrollisin oma "sõbralt", kas kusagil ja üldse on ainult vägivallatu vastupanu tulemusi andnud. ICNC ( International Center of Nonviolent Conflict ehk Rahvusvaheline Vägivallatu Konflikti Keskus) toob lemmiknäitena meie enda, Eesti vabanemise; Tšehhoslovakkia 1968, aga vastupidise tulemusega ja lisaks veel üht-teist. Kõikidel juhtudel raskendas tegevus okupantidel kiiresti kuuleka režiimi kehtestamist, kuid ei lõpetanud okupatsiooni. Enda st Eesti näite puhul teame, et lõpu tõid tegelikult võimaluste aken ja õiges kohas õiged inimesed. Kes suutsid teha õigel ajal õiged kokkulepped.
Mis tekitas ühe suurima diskussiooni dilemmana, kas okupatsioonivägedega/ valitsejatega võib koostööd teha. Kollaboratsioon on selline väga piiripealne asi. Samas, ma väidan, et kui sulle partisanivõitlus ei sobi ning sa pole ka valmis oma elu mängu panema, siis lihtsalt kodus mossitamisel ja tegelikkuse ignoreerimisel pole mõtet. Ja sageli pole see võimalikki. Vaja on infot. Info on okupantide poolt ülevõetud jõu-, meedia- valitus- ja haridusstruktuuridel.
Jah, sellega kaasneb oht, et sa harjud. Mugavdud. Elu läheb ju edasi. Igal ajal on elatud. Kuhni sõnul on see inimestele omane - kinnituse otsimine ja muutusepimedus, kaks viisi, kuidas paradigmasid õõnestavat reaalsust ignoreeritakse.
Teine huvitav teema, mis üles kerkis- meil on täna välismaal päris arvukas diasporaa ja esindused ja saatkonnad... kas nad on valmis ja võib-olla olulisemgi, kas nad peaksid olema valmis, selleks, kui tulevad põgenikud Eestist?
Ilmselgelt. Kui mitte midagi ei tee, siis ei juhtu ka mitte midagi. Mulle tundub, et ikkagi sai pisut vara sellest postitus. Ma tahaksin veel natuke mõelda.
Aga jätkan koduse vastupanuga..:)
Meie koridorinaabriteks kolisid uued inimesed, kellel on kass Tuuli. Tean seda, kuna kolimisel tuli jutuks, näinud polnud.
Minu kassil on kombeks, kui uks laht teha, koridoris ringi nuuskida, pisut pikutada ja siis mõne aja pärast "kinost" tagasi tulla.
Täna, tulin õuest. Naabritel oli uks lahti ja ukseavas istus Tuuli. Süsimust imeilus kass. Tegin oma ukse lahti ja nii need kaks teineteist põrnitsesid. Suured ümmargused silmad peas, täiesti tardununa. Kumbki ei julgenud ühtegi liigutust teha.
Lõpuks pani naaber ukse kinni ja mina ka.
Kass on nüüd 5(!) tundi ärkvel olnud. Käinud ust nuuskimas. Ja minu suureks üllatuseks põrnitses pea pool tundi koridorikapi peeglit. Valveasendis, saba võnkumas. Ma pole mitte kunagi midagi sellist näinud.
See peegel on seal ignoreerituna olnud sada aastat.
Kapp, kus ta tavaliselt on käinud sisse- välja nuuskimas ja magamas, oli korraga salakamber, mille uksel vaatas teine, tema endaga täiesti samasugune kass..
Korra piilus kappi sisse. Väga ettevaatlikult.
Loodetavasti rahuneb ikka maha. Selline elamus...
Meenus kohe ukrainlaste kriitika lääne vägivallatu vastupanu tehnikale, mis seadis vabatahtlike elud ohtu. Lääne inimesed ei oska täielikku seadusetust ja seda, et võim võib teha inimesega ükskõik mida, (veel?) lihtsalt ette kujutada.
VastaKustutahttps://kyivindependent.com/investigation-a-secret-program-suicidal-missions-and-death-torture-in-occupied-ukraine/
Kriitikud pooldasid mittevägivaldsetest lahendustest pigem selliseid, mis toetavad sõjalist vastupanu: vaikset luuret, mitte avalikke aktsioone.
Ma ise kaldun arvama, et avalik aktsioon võib olla mõttekas täie teadmise juures, et see on pmst märterlus, olukorras, kus lahenduse lootust ei olegi. Enda isikliku autonoomia kehtestamine elu hinnaga.
Teisalt... Gandhi? (aga britid päris seadusetult ei tegutsenud, kuigi olid väga brutaalsed)
India kohta leidsin sealt, et „Gandhi vägivallatus ajas britid Indiast välja“ on liiga lihtne narratiiv. VV oli oluline, kuid samal ajal oli ka relvastatud vastupanu ning Briti impeerium väljus IIMMst majanduslikult ja poliitiliselt nõrgenenuna.
KustutaNIng neljas näide oli Taani Saksa okupatsiooni ajal: streigid, administratiivne vastupanu, elanikkonna koostööst keeldumine, juutide päästmine. Kuid samas taas Saksamaa sõjalise okupatsiooni lõpetas tegelikult Saksamaa kaotus IIMMs ning Taani vastupanuliikumises oli ka relvastatud sabotaaži.
Ehk siis ikka, mitu asja korraga ja VV pigem teeb võimudele olukorra raskemaks (kui üldse).
Taani on ühtlasi näide sellest, mida Snyder kirjutas: et vastupanu kaitses elanikke seal, kus varasem bürokraatlik aparaat säilis. Ametnikud võisid küll olla uue võimu all, aga kui nad tahtsid võimu hammasrataste vahel kruusakivike olla, siis bürokraatlikud reeglid andsid selleks võimaluse.
Kustutamu mäletamist mööda olid Taani ja Holland tal selle teguri valvenäited, sest muidu olid need üsna sarnased kultuurid, aga Hollandis oli juutidel kordades raskem ellu jääda kui Taanis. Sest Hollandis tõmmati vana struktuur maha ja Taanis valitsesid natsid selle kaudu.
See on asi, mida Snyder rõhutab ka Kesk- ja Ida-Euroopa puhul. Et Kesk-Euroopas oli küll ajaloolist antisemiitlust, aga juute hakati massiliselt tapma ikkagi natside all, kelle tuleku ajaks oli NSVL vanad haldusstruktuurid hävitanud.
mis aga võimudega koostöö tegemisse puutub, siis okupeeritud Ukraina näitel tundub jälle, et lihtsalt leplikkusest ei piisa, uus võim tahab aktiivset ja avalikku kollaboratsiooni. Lihtsad ždunid, kes on pommitamise kuidagi üle elanud ja kellel on isegi veel ulualune alles, võidakse lihtsalt kodudest välja tõsta, et Venemaalt tulnud uustulnukad saaks sisse kolida, nagu Mariupolis käib.
VastaKustutaJah nõus. Ma pigem pidasin silmas seda, mis oli nõuka ajal ja Ken Saani Mullist välja- inimesed lihtsalt blokeerivad kogu ümbritseva ja lihtsalt elavad. "Koolis on nii, aga kodus naa. Mingeid asju võõrastele ei räägita jne jne"
Kustutajah, lihtsalt kui me räägime praegusest Venemaast, siis seda varianti ei pruugi enam laual olla.
KustutaSee on see, kuidas Venemaal endal elatakse, aga okupeeritud aladel on hullem.
pmst on see ka põhjus, miks ukrainlased ise nii visalt ja vihaselt vastu on pannud. Enne 2014 oli seal tõenäoliselt päris palju neid, kes oleks mõelnud, et eks elati ka nõuka ajal ja saab ka nüüd. Ja siis nägid nad, mis hakkas nn "rahvavabariikides" toimuma. Venemaa tegi ise oma kontrollimatute sõjapealikutega oma okupatsioonile antireklaami.
KustutaÜks asi on vägivald ja räkit jms, teine asi on sõjapealikute haldussuutmatus.