Kirjutan siia,
Lühidalt: tehnoloogia oli järgmine: mina lihtsalt rääkisin, ai tekitas teksti ja toimetas st polnud päris üks ühele mida ütlesin. Selle kopeerisin blogisse.
Peamiselt kaks järeldust. Esiteks, natuke üllatav, aga samas ka vastus sellele, miks (minul) pole nii lihtne blogida ( tähenduses- avan arvuti ja tipin sinna mõtted). Mõtte saamisel tekstiks on väga palju etappe. Lihtsalt ideed, mõtted ja sõnad ei ole veel mõtestatud tekst. Isegi, kui Ai pani komad vist õigetele kohtadele, leidis õiged suurtähed ja punktid ( ei kontrollinud) ning sõnastas voolava jutu ümber. Muutis stilistiliselt.
Siis ise oma peaga oleks veel kõvasti muudatusi teinud. Stiil eelkõige, lõikude järjestus. Prioriteedid. Iga väljaöeldud sõna pole veel kuld, mida maailmaga jagada.
Ai-l, nagu ma ka muudel puhkudel olen tähele pannud, on liiga palju vahtu ja vähe konkreetsust.
Teine. Prompt. Nii nagu Notsu mainis- on veel arenguruumi toimetajana. Jah, tõsi. Aga üks osa süüst on ka minul endal. Rolli, lähteülesande, stilistika peaks konkreetsemalt määratlema. Kui mingil hetkel on aega, siis proovin uuesti, parema lähteülesandega + geminiga+ eestlaste tarkvaraga.
Järeldus. Kui tahta blogi kirjutada ai abiga, on vaja natuke põhjalikumalt teha eeltööd ja masinat õpetada. Või jääda ikka " vana kooli" juurde ja ise edasi pingutada :)
"Kui tahad" on võtmeküsimus. Kas sa tahad? Mida tahad? Kas sulle pakub naudingut kirjutamine? Või miski muu? Mis see "muu" on?
VastaKustutaKõige parem on minu arust Ritsiku kunagine külalis-postituste sari. Vaheldust, mõtlemist ühiskonna eri servadest, eri stiile ja teemasid.
Mul on ka üks küsimus, minu jaoks võtmeküsimus. Kui sa tehisaru ka edaspidi oma veebipäevikus plaanid kaasata, kas kavatsed siis lugejaid eelnevalt hoiatada, pannes teksti ette näiteks märke „tegemist on koostööga“? Siis ma tean juba eos eemale hoida, kuna eelistan lugeda SINU mõtteid SINU käega kirjapanduna, selmet mingit AI poolt kokku keedetud ühepajatoitu helpida. Ausalt, ma sain lausa väiksemat sorti trauma su eelmisest postitusest :)
Kustutamul tuli peamiselt küsimus "miks?" st ma arvasin, et n.ö vanakooli blogijad blogivad eneseväljenduse pärast, ükskõik, kas see väljendamist vajav on siis kunstiline ambitsioon, hetkeemotsioon või läbimõeldud ühiskondlik teema.
Kustutaaga jah, uncanny valley eksisteerib ilmselgelt ka kirjas, mitte aint visuaalis.
Kustutaepp!!!!! nii halb see ju kaa polnud juu ?!! :) :) ( ja luban et märgistan, kui tegemist on kaasautoriga :))
Kustutama otsin vahendit, kuidas saaks kirjutatud kiiremini ja lihtsamalt. Sest juhtub palju, aga aega pole. Kas poleks imeline, kui ma räägin, mis värk on ja keegi paneb selle kaunilt kirja? Minu jaoks kõlab küll, kui plaan ...:)
Me jõuame siit muidugi vana teemani- milleks meile blogid. Minu oma on päevik/kroonika ja meelelahutus. Võiks vabalt olla ka looming/eneseväljendus, aga selleks paraku puuduvad mul võimed ja vajalikud omadused. Tuleb leppida sellega, kes me oleme :)
ma usun, et kui sa laseks lihtsalt nagu torust tuleb, siis tuleks parem tulemus kui AI-ga. Loomulikul mõtteuitamisel on oma võlu.
Kustutaselline programm, mis kõne transkribeerib, oleks muidugi sulle siis mõttekas.
kuidas ma selle eelmise postituse teksti tajusin: nägin alguses Chat-GPT märkust, aga ei olnud kindel, kui tõsiselt see mõeldud on, järsku teed lugejatega nalja.
KustutaHakkasin niisiis edasi lugema nii, nagu see oleks ikkagi sinu tekst.
Ma olen mõnikord päriselus näinud, kuidas inimene on mingil põhjusel liimist lahti, olgu siis halva uudise saanud või karmis depressioonis, ja üritab seda varjata: rääkida juttu, mida ta ikka räägib, jätta reibast muljet. Ainult et taustal tegeleb tema mõte selle põhiprobleemiga, mida ta ei taha teistele näidata, nii et jutt on hüplik. seal on motiive tema normaalsest jutust, aga need on seostamata, sest kahe lausungi vahepeal on ta kümmet muud asja mõelnud.
Umbes selline mulje jäi ka nüüd. Mul tuli küsimus: mis on juhtunud?
Ja siis meenutasin, et ahjah, alguses oli ChatGPTst juttu. Huhh, jumal tänatud.
ja
♥️
KustutaIndigoaalasele: sa tead, et ma armastan sind, seetõttu julgen ikkagi vastu raiuda, et no OLI küll halb :) Tähendab, kui see AI tekst hõljuks kusagil netraalses keskkonnas, mul poleks miskit öelda, õigemi poleks sellega asja. Aga sinu blogis, kus olen harjunud sinu mõtteid su enda sõnastuses lugema... ei, minu meelest oli halb, ei saa üle ega ümber sellest. Murettekitav, nagu notsugi märkis :)
KustutaJa siis veel teemal "juhtub palju, aga ei pole aega kirja panna". (Järgnev käib ka Tomi kommentaari kohta.) Mul kerkib üleüldse küsimus, MIKS peaks KÕIKE, mis juhtub, kirja panema? Iga issanda jumala juhtumist oma elus, olgu või ägedat? Mu meelest teil mõlemal on parlanks juhtumiste ja kajastamiste vahel väga ilusti paigas. Liiga palju (juhtumisi/tegemisi, olgu või ägedaid) ongi teinekord (lugeja jaoks) LIIGA palju.
Teiste eest ei tea rääkida, aga ma pean igatahes pöidlaid, et AI niipea blogimaailma ei jõua, vähemasti sellesse blogimaailma, kus mina elan. Kui tehisaru hakkaks siin sinu juures või Tomi juures tekste vihtuma, ma eemaldaksin teid mõlemaid oma lugemisvarast :)
Epp, kas sa masinate ülestõusu ( selle jutu peale) ei karda? ;)
KustutaEi karda, mul on Laulva Revolutsiooni ajast vastupanuliikumise nipid ja kogemused varnast võtta :)
KustutaNirti kirjutas augustis Sakalasse samast õhust püütud artikli...
KustutaJa mulle söötis nett selle täna hambu.
https://sakala.postimees.ee/8070920/triin-loide-juhivad-robotid-loovad-robotid-karistavad-robotid
Mul kah sihuke seis: "Otsin vahendit, kuidas saaks kirjutatud kiiremini ja lihtsamalt. Sest juhtub palju, aga aega pole. Kas poleks imeline, kui ma räägin, mis värk on ja keegi paneb selle kaunilt kirja?" Minu puhul probleemiks ka, et juhtub nii hullult palju ägedat aga ei oska ise kirja pannes sellest 10%'gi stiilselt ja põnevalt kirja panna - alati kipub sihuke tuim ja kuiv päevikpostitus tulema. Ootan pikisilmi, millal üks tõesti hea AI abiline välja ilmub. Senised on ok aga veel ei vasta täiesti minu ootustele.
VastaKustutaMiks ma üldse jagada tahan, no ma ei tea, paljude teiste blogijate kõrval ehk seepärast, et elu on ilus kui märgata kõike vaimustavat mis ümberringi (kui muidugi vähegi normaalse tervise juures olla).
Ootame siis koos. Loodetavasti varsti olemas :)
KustutaMa saan sinust täitsa aru, olen ise kunagi fantaseerinud mingist aparaadist, mis peast mõtted üles kirjutab, sest no ega ma suuliselt ka neid alati sõnastada ei oska. Teisalt, kui ma kirjutan, siis on tulemus alati erinev sellest, mida eeldasin, aga erinevalt nt joonistamisest, kus see mind masendab, kirjutamise puhul enamasti lihtsalt üllatab. Mulle tundub, et sõnad ei anna õigesti edasi seda, mida ma tegelikult mõtlen ja öelda tahan, aga eks see ole vist enamikul nii. Samas ma kujutan ette, et see mõtete üles kirjutamise masina tulem võib ka ikka väga kummaline olla.
VastaKustutaJoonistamisest loobusin heaga juba lapsepõlves. Milleks kunstiõpetajaid traumeerida :P
Kustutama tahaks, et unenägusid saaks üles filmida.
KustutaKõigile jaa. Aga pange tähele, kui palju on " mõtete lugemise" võimet nt kirjanduses kasutatud. Ja film " Mida naised tahavad". Selle taustal tundub mulle, et ma mõtlen väga valesti (= koledasti). Neis lugudes on inimestel selged, hästi sõnastatud, loogilised mõtted...
Kustutaseepeale meenus Ernie koomiksi koht, kus tulnukad üritasid lugeda Ernie kõige salajasemaid mõtteid ja kirusid, et "ainult mingid Benny Hilli kordussaated".
Kustuta:) no just.. :) :)
KustutaUnenägusid üles filmida tahaks küll. Aga tegelikult ei tea, kas alati tahaks, sest hea on kui kõik õudused meelde ei jää. See, mida minu aju nt täna öösel genereeris oli ikka selline ulme ja õudusfilmi kompott.
Kustuta