Ma olen nii nördinud, kuri ja kurb, et taas kord Eesti riik ei kehtestanud end ja andis järele õpetajate keelenõuetes. Eriti vihastab mind, et taaskord asetati poliittehnilised huvid- saada endale keskerakonna ripakil valijad, kõrgemale riigi huvidest. Hullult paneb nördima, et seda tegi Kristina Kallas, kellest ma siiamaani väga lugu olen pidanud. ja täiesti arusaamatu on, kuidas on võimalik, et kaks parempoolset erakonda lasevad end ühel vasakpoolsel pantvangi võtta.
Et mis saab neist lastest, kui neil pole õpetajat? Ma ütlen teile, mis saab neist lastest kui neil ON umbkeelne õpetaja. me kasvatame üles veel ühe põlvkonna, kes olemata tööjõuturul konkurentsivõimelised ja võimetud osalema eestikeelses meediaruumis, on kibestunud Eesti riigi suhtes. On julgeolekuoht ja sotsiaaltoetused. Ma mõistan, et suurem osa mu blogi lugejatest ja valitsejatest ei saa sellest oma igapäevases eestikeelses mullis elades aru. Aga minu ümber on AINULT vene keel ja ma olen seda kõike kogenud.
Lisan veel, et see võimaluste aken, mis meile Ukraina sõja tõttu avanes, on sulgumas. Minu koduoblast ei pursi minuga enam eesti keelt. Nad on võitnud. Jälle. Uuesti.
Mida siis teha? aga palun, ma olen sellest kirjutanud siin ja siin ja mina olen ainult üks. Teil on terve ministeeriumitäis eksperte. Pange pead tööle. Jagage need lapsed eesti koolide vahel, pange e- õppele. Võõrkeelsed õpetajad saavad seniks aidata abiõpetajatena. ( parafraseerides vana laulu- (las) tuhanded kannatavad, et miljonid kord elada siin saaks...) Täna on alles august. äkki intensiivne keeleõppelaager? Et meil pole raha, et maksta eesti keelt oskavatele õpetajatele nende abi ja mentorluse eest? Vabandust? Meil on hulk vabatahtlikke- Keelesõbra ja eesti keele majade programm. Kirikute ühendused ja naiskodukaitsjad. Või elan ma mingis teises meediaruumis ja üleskutse- talgud " Teeme ära- õpetame eesti keelt", on olnud, aga mina pole lihtsalt näinud??
Plaakat hootsetsa. Masendav. masendav. Teie kolite välismaale maksutõusu pärast, mina sellise poliitika pärast.
Aga siis hea asi.
vaatasin Pariisi olümpiamängude avamist. vaimustav!! Soovitan soojalt. Kuna me alustasime järelvaatamisega, siis saime paatide tutvustused vajadusel edasi kerida. aga väga ei julgenud ka- kogu aeg juhtus midagi ägedat. Kui natuke norida, siis kanal 2 meeskonnas oleks võinud olla ka mõni prantsuse kultuuri spetsialist, kohati jäi kommentaare liiga väheseks.
(Ilmselgelt nad varastasid selle idee meie Tartu kultuuripealinna avamisürituselt, eks), aga erinevalt Tartust, kus telekast vaadates oli ainult üks suur pudru, oli megahästi kõik näha. Täitsa huvitav oleks teada, kuidas nad harjutasid ja kuidas kogu see logistika toimis.
Soovitan järele vaadata,
Ma saan frustratsioonist aru ja tahaksin ka, et jälle ei hakataks järeleandmisi tegema. Sest kus oleksime me muidu, kui ei oleks ka nüüd kohustust tehtud, ähvardatud jne. 30 a ega õppida ja ikka niimoodi, et ei taha, ei oska, ei saa. Minu tuttavad veendunud keskinimesed muidugi ei saa, ikka jorravad, et milleks selline sundus ja et tegelikult tuleb kõike teha teistmoodi ja et ega niimoodi ikka ei õpita ju ja oioioi, mis nüüd sügisel saab. Kus te enne olite, tahaks hüüda. Oli ju näha, et kui ei sunni, ei tule midagi. Ja et - Aga näe, õpitakse just siis kui on oht tööst ilma jääda vm. Midagigi.
VastaKustutajah just. Ja eriti äge on see, et mängitakse vaeste süütute lapsukeste peale, kes jävad nüüd haridusest ilma, sest Eesti riik kiusab :)
Kustuta